Eesti Inkasso OÜ hagi XX vastu pakettreisilepingu tasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 24. septembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1631,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Julia Vaganova Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24. septembri 2020 otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada ja määrata kindlaks menetluskulud maakohtus järgmiselt:
2.1.kaja esitamise, menetlemise ja menetluse taastamisega seotud kulud jätta kostja kanda ning ülejäänud kulud hageja kanda;
2.2.määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate kaja menetlemisega seotud hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 80 eurot;
2.3.määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot;
2.4.tasaarvestada punktides 2.2 ja 2.3 märgitud kohustused, mille tulemusel mõista hagejalt Eesti Inkasso OÜ kostja XX kasuks välja 220 eurot ja sellelt summalt viivis kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Eesti Inkasso OÜ (hageja) esitas 16. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 2000 euro saamiseks. Viidatud kohus tegi
9.jaanuaril 2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seetõttu anti nõue üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. mail 2020 maakohtule hagi kostja vastu 1515,34 euro nõudes, millest 1450 eurot on põhivõlg ja 65,34 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja mõista välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Maakohus rahuldas hagi 6. juuli 2020 tagaseljaotsusega, mille peale kostja esitas
23.juulil 2020 kaja, vastuse hagile ja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Maakohus rahuldas täitemenetluse peatamise taotluse 10. augusti 2020 määrusega ja kaja 1. septembri 2020 määrusega. Ekslikult arvas maakohus kajalt tasutud kautsjoni riigituludesse, kuid parandas hiljem selle vea kostja 11. septembri 2020 määruskaebuse alusel 21. septembri 2020 määrusega ja tagastas kautsjoni. Samas määruses selgitas maakohus, et kostja võib esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Hageja nõuab talle loovutatud nõude tasumist pakettreisilepingu alusel.
4.1.Bringer Baltic OÜ (edaspidi: Bringer) ja kostja sõlmisid 4. novembril 2019 pakettreisilepingu reisi Tallinn – Sharm El Sheikh – Tallinn korraldamiseks koos majutusega ajavahemikul 8.–15. november 2019. Bringer korraldas reisi nõuetekohaselt ja kostja käis reisil. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma reisi eest 1450 eurot hiljemalt 4. novembril 2019. Kostja jättis tasu maksmise kohustuse täitmata ka täiendava tähtaja jooksul. Bringer loovutas
20.novembril 2019 nõude hagejale ja hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest.
4.2.Pakettreisilepingute sõlmimise praktika kohaselt selliseid lepinguid ei allkirjastata. Kostja reisil osalemine tõendab reisiteenuse kasutamist, mistõttu tuleb tal selle eest ka tasuda. Lepingudokumendis on tellijatena selgelt märgitud CC ja kostja. Kui lepingupool oleks ainult CC, siis kostja andmed kajastuks vaid lepingu p-s 6 reisija andmetena. Seega on leping sõlmitud Bringeri, CC ja kostja vahel. Tellijatena on CC ja kostja solidaarvõlgnikud VÕS § 65 tähenduses. Neil oli ühine tahe lepingu sõlmimiseks ja Bringeri pakutud reisiteenuse kasutamiseks.
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole Bringeriga lepingut sõlminud. Hagiavaldusele lisatud leping on allkirjastamata ja puuduvad muud tõendid, mis osutaks lepingu sõlmimisele just kostjaga. Kostja käis hageja nimetatud reisil, aga reisi korraldas ja selle eest tasus CC. Lisaks kasutas CC pahatahtlikult ja ilma õigusliku aluseta kostja isikutunnistust erinevate laenukohustuste võtmiseks. Käesoleva juhtumi kohta on esitatud avaldus politseisse ja käimas on kriminaalmenetlus nr XXXXXXXXXXXX. CC käitumise tõttu on alustatud ka kohtumenetlused kostja vastu tsiviilasjades nr 2-20-101180 ja 2-19-137247. 2 (5)
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus jättis hagi 24. septembri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
6.1.VÕS § 866 lg 1 sätestab, et pakettreisilepinguga kohustub ettevõtja (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees korraldama ühele või mitmele isikule (reisija) pakettreisi (turismiseaduse § 7 tähenduses), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). VÕS § 8 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tuleneb, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil sellega nõustub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 kohaselt on lepingu sõlmimise tahteavaldused vormivabad, st need võivad olla nii otsesed (TsÜS § 68 lg 2) kui kaudsed (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi on siiski oluline, et kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelkõige sõlmitakse leping pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega (VÕS § 16 lg 1 ja § 20 lg 1).
6.2.Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks Bringer ja kostja pidanud lepingu sõlmimise läbirääkimisi või kostja andnud nõustumuse Bringeriga lepingu sõlmimiseks. Kohtule on esitatud allkirjastamata leping, milles tellijaks on märgitud CC ja kostja (dtl 37). Puuduvad allkirjastatud lepingudokument või muud tõendeid hageja väidetud tingimustel lepingu sõlmimise kohta. Kuigi kostja kinnitas, et ta käis hagiavalduses märgitud reisil, siis teenuse kasutamine ei tõenda, et kostja sõlmis Bringeriga pakettreisilepingu. Tõendamata on hageja väide, et reisipaketilepingute sõlmimise praktika kohaselt selliseid lepinguid ei allkirjastata. Seega ei tuvastanud maakohus pakettreisilepingu sõlmimist ega kostja kohustust reisi eest maksta.
6.3.Ka muud lepingulist suhet Bringeri ja kostja vahel kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu. Hageja ei toonud esile deliktilise vastutuse asjaolusid ega esitanud vastavat nõuet.
6.4.Hageja põhinõue jäi neil kaalutlustel rahuldamata. Kostja ei rikkunud rahalist kohustust, mis oleks VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmise eeldus. Seetõttu jäi rahuldamata ka viivise nõue.
6.5.Lähtudes menetluskulude jaotusest ning juhindudes TsMS §-de 174, 175 ja § 177 sätetest määras maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja toimiku põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja õigusabikuludest 8 t 40 min eest summas 831,99 eurot, riigilõivust täitemenetluse peatamise taotluselt 50 eurot, tagatisest 81,57 eurot ja kaja kautsjonist 175 eurot – kokku 1138,56 eurot. Hageja hinnangul on kostja kulud suures osas põhjendamatud. TsMS § 138 lg-te 1, 2 ja § 139 lg 2 alusel on hüvitatav täitemenetluse peatamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskuluna ei ole põhjendatud tagatis 81,57 eurot ja kaja kautsjon 175 eurot. Kautsjon on juba tagastatud ja kostja saab esitada taotluse tagatise 81,57 euro tagastamiseks (TsMS § 195). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta) ei ole ülemäära kõrge. Kostja ei esitanud TsMS § 174 lg-s 10 ettenähtud kinnitust, mistõttu saab tema menetluskulu hüvitada ilma käibemaksuta summas. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu esialgsele konsultatsioonile, dokumentidega tutvumisele ning kaja ja vastuväite koostamisele on 3 t 45 min. Ülejäänud toimingud on põhjendatud taotletud ulatuses, st kokku 5 t 25 min (5,42 t). Hüvitatav õigusabikulu on 433,60 eurot (= 5,42 × 80). Kokku on põhjendatud menetluskulu 483,60 eurot (= 50 + 433,60). Kostja taotlusel kohustas maakohus hagejat maksma sellelt summalt viivist.
3 (5)
POOLTE SEISUKOHAD
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuses järgib hageja oma varasemaid väiteid ega nõustu maakohtu põhjendustega. Eelkõige märgib ta kaebuses järgmist: -
-
lähtuda tuleb mh lepingu sõlmimise asjaoludest ja lepingueelsetest läbirääkimistest; käesoleval juhul oli kostja ja Bringeri tahe suunatud just nende vahel lepingu sõlmimisele, see nähtub piisavalt selgelt lepingudokumendi sissejuhatusest; kostja ei ole lepingust taganenud ega seda üles öelnud; kostja kasutas reisiteenust ja peab selle eest järelikult ka tasuma; maakohus ei hinnanud hageja esile toodud asjaolusid ja väiteid, aga pööras põhjendamatult tähelepanu kostja asjakohatutele väidetele kriminaalmenetluse kohta; menetluskulud mõistis maakohus välja liiga suures summas.
8.Kostja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teeb ise neis küsimustes uued otsustused. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõuete rahuldamata jätmise osas ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Maakohus kvalifitseeris hageja esile toodud asjaoludel kostja ja Bringeri vahelise väidetava õigussuhte asjakohaselt pakettreisilepinguks VÕS § 866 lg 1 tähenduses, seda ei ole pooled apellatsioonimenetluses ka kahtluse alla seadnud. Samuti lähtus maakohus õigesti sellest, et hageja peab lepingul rajaneva nõude puhul esmalt tooma esile ja tõendama lepingu sõlmimise. Kostja vaidles hageja sellekohasele väitele vastu, st hageja pidi oma väite lepingu sõlmimise kohta tõendama. Eelkõige tuli hagejal tema enda esitatud väidetest lähtuvalt tõendada, et kostja tegi 4. novembril 2019 tahteavalduse hagiavalduses märgitud tingimustel lepingu sõlmimiseks.
10.2.Ainsa tõendina lepingu sõlmimise kohta esitas hageja pildi allkirjastamata lepingudokumendist. Maakohus tegi õige järelduse, et sellest ei saa tuvastada kostja tahte avaldamist. Seega ei tõendanud hageja kostja pakkumust või nõustumust ega ka muul viisil kostja ja Bringeri kokkulepet pakettreisilepingu olulistes tingimustes. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja väide seda liiki lepingute allkirjastamata jätmise praktika kohta on tõendamata. Hageja ei kirjeldanud ega tõendanud, kuidas Bringer ja kostja lepingu sõlmimiseni jõudsid, mistõttu ei saanud maakohus teha järeldusi lepingu sõlmimise asjaolude ja lepingueelsete läbirääkimiste kohta. Kui väide lepingu sõlmimise kohta jäi tõendamata, siis ei olnud vaja maakohtul kontrollida, kas kostja võis olla lepingust taganenud või selle üles öelnud.
10.3.Hageja väitel pidanuks maakohus tuvastama lepingu sõlmimise pelgalt seetõttu, et kostja kasutas reisiteenust. See väide pole põhjendatud. Nii VÕS § 866 lg 1 sõnastuse järgi kui ka VÕS § 80 sätete järgi ei pea lepingu sõlminud isik olema pakettreisiteenuse kasutaja ega vastupidi – reisiteenuse kasutaja ei pea olema vastava lepingu pool. Maakohus põhjendas, miks ei saa hageja nõuet kontrollida mingi muu lepingu või lepinguvälise suhte alusel. Kokkuvõttes vastas maakohus kõigile hageja asjakohastele väidetele, hindas tõendeid ja tegi neist põhjendatud järelduse.
10.4.Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäi õigesti rahuldamata ka viivise nõue. 4 (5)
11.Maakohus eksis menetlusõiguse kohaldamisel, kui jättis kõik menetluskulud hageja kanda. TsMS § 169 lg 2 sätestab, et mh tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja avaldaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Seetõttu tuleb osaliselt muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kaja esitamise, menetlemise ja menetluse taastamisega seotud kulud jäävad viidatud sätte alusel kostja kanda. Ülejäänud kulud jättis maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
12.Maakohtu menetluskulude jaotuse muutumise tõttu tuleb need uuesti rahaliselt kindlaks määrata. Selles osas teeb ringkonnakohus järgmised otsustused.
12.1.Maakohus mõistis hagejalt välja täitemenetluse peatamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Selle hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlus esitati seonduvalt kajaga ja ringkonnakohus jättis kajaga seonduvad menetluskulud kostja kanda.
12.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu esialgsele konsultatsioonile, dokumentidega tutvumisele ning kaja ja vastuväite koostamisele on kokku 3 t 45 min. Sellest tuleb siiski arvata maha kaja koostamise ajakulu, milleks ringkonnakohus hindab 1 t. Seega on enne 10. augustit 2020 tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakulu 2 t 45 min. Järgnevatest toimingutest seonduvad kaja ja menetluse taastamisega 10. augusti ja 1. septembri 2020 kohtumäärustega tutvumine, kirjavahetus kohtutäituriga ja hageja seisukohaga tutvumine – kokku 40 min, mis vastavalt menetluskulude jaotusele ei ole hüvitatav. Menetluskäigu arutamise, 2. septembri 2020 kohtukirjaga tutvumine ja lõpliku seisukoha koostamise kulu on vajalik ja põhjendatud – kokku 1 t. Seega oli kostja esindaja maakohtu menetlustoimingute maht hüvitatavas osas 3 t 45 min.
12.3.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja esindaja tunnitasu määrale, milleks maakohus luges 80 eurot ega lisanud sellele käibemaksu. Järelikult kujuneb hageja hüvitatavaks õigusabi summaks 300 eurot (= 3,75 × 80).
12.4.Hageja menetluskulu nimekirja järgi oli kajaga tutvumise ja seisukoha esitamise ajakulu 1 t, mis ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud. Hageja esindaja tunnitasu määr on samuti 80 eurot, sest sarnaselt kostjaga ei esitanud hageja TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust käibemaksukohustuse puudumise kohta. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu menetluskuluna 80 eurot.
12.5.TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab ringkonnakohus poolte vastastikkused nõuded maakohtu menetluskulude hüvitamisel ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja 220 eurot (= 300 – 80). Sellelt tummalt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse järgi tasuda viivist.
13.Kokkuvõtvalt rahuldatakse apellatsioonkaebus osaliselt, st hageja saavutab sellega taotletud tulemuse nii menetluskulude jaotuse muutmise kui ka temalt välja mõistetud menetluskulu hüvitise vähendamise osas. Ringkonnakohus võtab arvesse, et hageja tasus riigilõivu nii hagi kui kaebuse esitamisel ja sisuline vaidlus ringkonnakohtus ei erinenud maakohtust. Neil kaalutlustel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seetõttu pole neid vaja rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.