Asjaõigus › Omandiasjad

2-23-11060

Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on Invest in OÜ hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja sõiduki väljanõudmiseks A ja Bi valdusest. Harju Maakohus jättis 17.04.2025 otsusega hagi rahuldamata, kuid enne otsuse jõustumist esitasid pooled 09.05.2025 kohtule kompromisslepingu, milles palusid kompromiss kinnitada ja lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissi kinnitamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11060 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega ja TsMS § 431 lg 2 teise lause alusel tühistab kohus 17.04.2025 tehtud otsuse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

2(3)

2-23-11060 kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole kompromissimäärus edasikaevatav. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 3 vastavalt poolte kokkuleppele. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 560 eurot ja hagi tagamise taotluselt – 70 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 280 eurot. Harju Maakohtu 04.08.2023 määrusega oli hageja hagi tagamise taotlus jäetud rahuldamata. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral ei kuulu riigilõiv tagastamisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.