Tsiviilasi nr 2-20-2839
Kohtuasja number
2-20-2839
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
17.12.2020, Rakvere kohtumaja kantselei kaudu
Kohtuistung
01.07.2020, edasi kirjalik menetlus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtuasi
M P hagi MTÜ Vaibla Puhkeala vastu töötasu, puhkusehüvitise, töölepingu ülesütlemise hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
2459,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M P (isikukood: XXX; tel: XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: jurist Kaili-Helina Kolts Kostja: MTÜ Vaibla Puhkeala (registrikood: 80270096; W. Reimani 5, Kolga-Jaani alevik, Viljandimaa; e-post: [email protected];) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanus Tehver (e-post: [email protected])
1(5)
Tsiviilasi nr 2-20-2839
Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
Hageja esitas 25.10.2019 avalduse töövaidluskomisjoni töötasu nõudes summas 1915 eurot, puhkusehüvitise nõudes summas 151,55 eurot, ja TLS § 100 lg 4 hüvitise nõudes summas 1770,09 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja töötasu summas 430,50 eurot, puhkusehüvitise summas 151,55 eurot ning TLS § 100 lg 4 hüvitise summas 1770,09 eurot. Kostja esitas 19.02.2020 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduste läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
Hageja esitas 16.04.2020 hagiavalduse. Hageja asus kostja juures tööle suulise töölepingu alusel 15.06.2019. Tööle asumise fakti kinnitavad SMS-id, kus hageja märgib töösuhte alguseks 15.09.2019 ning kostja ei vaidle sellele vastu. Hageja suuliselt kokkulepitud tasu oli 3,50 eurot tunnis, mida kinnitavad samuti SMS-id. Tööandja on töösuhte olemasolu tunnistanud ja on kutsunud töötaja kohale, väites, et „täna on palgapäev“, samas tunnistab tööandja, et töötajaga ei ole lepingut sõlmitud. Tööandja ei sõlminud kirjalikku lepingut, ei registreerinud töötajat töötamise registris ning ei maksnud töötasu. Töötaja tegi viimast päeva tööd 08.07.2019 ning edasisest töö tegemisest keeldus, kuna tööandja rikkus töölepingut. Pooled vahetasid sõnumeid ning töötaja soovis oma töötasu saada. 15.07.2019 väitis tööandja, et töötajaga ei ole sõlmitud töövõtulepingut. Tegemist on olnud noore ja kogenematu inimese ärakasutamisega.
Hageja nõuded on – töötasu nõue summas 430,50 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis summas 151,55 eurot, töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitis summas 1770,09 eurot. Viivise nõue põhinõudelt kuni 16.04.2020 summas 106,05 eurot.
Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kostja ja hageja vahel ei ole sõlmitud kokkuleppeid töö tegemiseks, ei töölepingu alusel töötamiseks ega ka võlaõigusseadusest tuleneva teenuse osutamiseks. MTÜ Vaibla Puhkeala põhikirjast tulenevateks eesmärkideks on Vaibla küla rannaala arendamine, kujundamine, turismi ja kalanduse arendamine, külaelu arendamine, piirkonna keskkonna ressursside tõhustamine jne. Ühingu tegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, ühingus ei ole töötajaid ja ühing ei ole 2019. aastal maksnud kellelgi töötasu ega ka tasu võlaõiguslike lepingute alusel. Kostja palub hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel läbi vaatamata.
Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et hageja ja kostja oleksid pidanud läbirääkimisi. Hageja on vahendanud sõnumeid tundmatu isikuga. Tegemist ei ole kostja telefoniga. Kostja seaduslik esindaja ei ole leppinud kokku hagejaga töötamist. Hagiavaldusest ei
2(5)
Tsiviilasi nr 2-20-2839
nähtu, mille eest hageja tasu küsib. Hagi lisadest käivad läbi „perenaise“ töö ja töö „kioskis“. Kostja ei opereeri ega oma ühtegi sellist asutust, kus võiks töötada perenaisena või kioskis. Kuna poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa kostja tunnistada tema vastu esitatud rahalisi nõudeid.
01.07.2020 KOHTUISTUNG
Hageja esindaja väitis istungil, et hageja ja kostja seaduslik esindaja on kohtunud ning poolte vahel sõlmiti suuline leping. Kostja seaduslik esindaja väitis samas, et ta pole hagejat kunagi näinud. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et kostja ei tegele puhkemajade haldamisega, kuid kostja ei pidanud vajalikuks selgitada, kes sellega tegeleb. Hageja esindaja viitas, et Vaibla puhkekeskuse interneti lehel on sama number, millega hageja suhtles. Kostja selgitas, et kostja hallatav territoorium ei ole see sama, millel asub puhkekeskus. Kostja haldab „Promenaadi“ kinnistut. „Promenaadi“ kinnistu kuulub Viljandi vallale.
Hageja esitas Vaibla Puhkekeskuse töökuulutuse, mis on avaldatud Facebookis. Hageja tuvastas kinnistusraamatust Vaibla puhkekeskuse kodulehel olevate koordinaatide järgi, et Vaibla Puhkekeskus asub OÜ-le V kuuluval kinnistul, mille juhatuse liige on V E, kes on ka kostja seaduslik esindaja. Kostja on registreeritud Viljandi valda, mis on ka Vaibla puhkekeskuse asukoht, seega täitis hageja tööülesandeid kostja asukohaga kõige enam seotud asukohas. Lisaks esitas hageja tõendina foto oma tööriietusest. Hageja teatas kohtule, et 2020. aastal pakub Vaibla puhkekeskuses majutus ja toitlustusteenust OÜ V, mille seaduslikuks esindajaks on samuti V E. Hageja jääb oma seni väidetu juurde, et hageja tööandjaks oli kostja, kuid kostja eesmärgiks on kohut eksitada ning töötajaid ja kliente petta. Kuulduste kohaselt oli hageja kaastöötaja tööandjaks OÜ V, kuid neil ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut.
Kohtu poolt välja nõutud informatsiooni kohaselt kuuluvad Vaibla puhkekeskuse ja puhkekeskuse juhataja (number, mille kaudu hagejaga suheldi) numbrid OÜ-le V.
Hageja selgitas kohtule, et olenemata sellest, et majutusteenust pakub OÜ V ning telefoni numbrid on registreeritud OÜ V nimele, siis ei välista see hageja töötamist kostja juures, kuna kõigi juriidiliste isikute juhatuse liige on V E.
Kostja leiab, et kuigi V E on samaaegselt OÜ V, OÜ V ja kostja juhatuse liige, siis sellest ei saa järeldada, et kostja oli hageja tööandja. Kostja registrijärgne aadress ja Vaibla puhkekeskuse aadress on üksteisest 21 km kaugusel ja asjaolu, et see on
3(5)
Tsiviilasi nr 2-20-2839
juhtumisi sama kohalik omavalitsus, ei saa tähendada, et kostja oleks hageja tööandja. Hageja tõendid tööriietuse kandmise kohta ei ole asjakohased, kuna kostja ei opereeri Vaibla puhkekeskust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Hageja ja kostja vaidlevad esmajoones selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli üldse tööleping sõlmitud. Kuna kirjalikku töölepingut hagejaga ei sõlmitud, siis on hageja oma töösuhet proovinud tõendada muul viisil, s.h palunud ka kohtu kaudu tõendeid välja nõuda. Kohus on hagejale istungil selgitanud, et juhul, kui hagejal ei ole võimalik ise tõendeid saada, siis saab ta seda teha kohtu kaasabil.
Hageja on esmajoones oma väiteid töölepingu sõlmimise osas tõendanud sõnumivahetusega (hagiavalduse lisad 1-9, dtl 31 – 39; dtl 65 – 73; dtl 83 – 91; dtl 115 – 123; dtl 171 – 179; dtl 202 – 210; dtl 243 – 251; dtl 266 - 274). Sõnumeid on hageja ja hageja ema vahetanud numbriga +372 58 787 017, mis vastavalt T AS 10.09.2020 saadetud vastusele kuulub OÜ-le V (dtl 376). Kohus leiab, et nimetud sõnumivahetus ei viita kostjale, kuna number kuulub kolmandale isikule.
Hageja viitab asjaoludele, et tema töökaaslasel oli sõlmitud leping OÜ-ga V. Samuti, et 2020. aastal on Vaibla puhkeküla operaatoriks OÜ V (dtl 347). Vaibla puhkekeskuse kinnistu omanik on OÜ V (dtl 336 -338). Hageja on esitanud pildi ka Vaibla puhkeküla vormiriietusest (dtl 341). Kohus leiab, et ükski nendest tõenditest ei tõenda asjaolu, et hageja ja kostja vahel on tööleping sõlmitud. Vastupidiselt, nimetatud asjaolud viitavad võimalusele, et hagejal võis olla tööleping sõlmitud ühega eelnimetatud ettevõtetest.
Hageja väidab, et kogutud tõendid ei välista seda, et hagejal oli siiski sõlmitud tööleping kostjaga. Kohus leiab, et esitatud tõendid küll ei välista seda, et hageja ja kostja vahel võis olla tööleping sõlmitud, kuid samas ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, mis lepingu sõlmimise fakti kinnitaks. Kohus saab oma otsuses tugineda talle esitatud tõenditele. Nagu kohus ka selgitas võis hagejal olla sõlmitud leping mõne muu ettevõttega. Kohus nendib, et kostja juhatuse liige V E on erinevate ettevõtete juhatuses (dtl 346; dtl 339), mis on ühel või teisel moel seotud Vaibla puhkekeskusega või selle territooriumiga, kuid see ei tähenda, et oleks tõendatud, et kostja oleks hageja tööandja. Analüüsides kostja põhikirjas (kostja 20.05.2020 vastuse lisa 1, dtl 303 jj) kajastatud tegevust, siis ei viita miski sellele, et kostja opereeriks puhkemaju. Hageja on ka ise tuvastanud, et Vaibla puhkekeskus asub hoopis OÜ-le V kuuluval kinnistul (hageja 13.07.2020 taotluse lisa 2, dtl 336 -338) ja vähemalt aastal 2020 opereerib puhkekeskust OÜ V (hageja 14.07.2020 taotluse lisa 1, dtl 347).
Asjaolu, et kostja on registreeritud samas maakonnas, kus asub Vaibla puhkekeskus ei tähenda, et kostja oleks hageja tööandja. Töölepingu sõlmimiseks on vajalik enam, kui registreeritud asukohta, selleks on vaja, et töötaja nimetatud isiku juures ka tööülesandeid täidaks, kuid seda ei ole hageja kuidagi tõendada suutnud.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-20-2839
Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi on tuvastatud V E seos juriidiliste isikutega, kes on Vaibla puhkekeskusega ning Vaibla rannaalaga seotud, siis ei ole võimalik selle pinnalt väita, et kostja oleks olnud hageja tööandja. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas.
Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kohtumenetlust oleks olnud võimalik vältida, kui kostja oleks juba töövaidluskomisjonis esitanud kõik samad vastuväited, mida ta tegi kohtumenetluses. Kostja vähene aktiivsus töövaidluskomisjoni menetluses (kostja sisuliselt esitas ainult vastuväite, et ei ole töölepingut sõlminud) ning mitteosalemine töövaidluskomisjoni istungil ei võimaldanud töövaidluskomisjoni menetluses asjaolusid igakülgselt uurida ning välja selgitada. Lisaks sellele leiab kohus, et olenemata sellest, et menetluses ei leidnud tuvastamist kostja ja hageja vahel töölepingu sõlmimine, siis on kostja teatav roll ebaselge olukorra loomisel hageja töösuhte juures siiski tuntav. Kostja juhatuse liikmel on vaba voli oma äritegevust optimeerida, kuid selle kõige juures on oluline, et kolmandate isikute õigusi ei kahjustata. Seega leiab kohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja peaks kandma kostja kohtukulud ning kohus leiab, et poolte kohtukulud jäävad nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.