Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Tulundusühistu Tuleva avaldus nõukogu liikmete nimekirja esitamiseks ja äriregistris nõukogu liikmete andmete muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tulundusühistu Tuleva määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Tulundusühistu Tuleva, esindaja vandeadvokaat Kirsti Pent
Asja läbivaatamise kuupäev
16. november 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 27. aprilli 2020. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-7328 ning jätta Tulundusühistu Tuleva avaldus nõukogu liikmete andmete äriregistri infosüsteemi sisestamiseks ja nõukogu liikmete nimekirja äritoimikusse lisamiseks läbi vaatamata.
2.Rahuldada Tulundusühistu Tuleva määruskaebus osaliselt.
1.Tulundusühistu Tuleva (avaldaja) esitas 3. aprillil 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavaldusena pealkirjastatud dokumendi, mis kajastas nõukogu liikmete andmete muutumist ja sisaldas nõukogu liikmete uut nimekirja. Avaldaja palus kanda äriregistrisse andmed nõukogu liikmete muudatuste kohta. Avaldusele olid lisatud avaldaja asutajaliikmete (asutajad)
20.veebruari 2020. a koosoleku protokoll (asutajate koosoleku protokoll), notari koostatud
2-20-7328
25.märtsi 2020. a dokument pealkirjaga „Tulundusühistu Tuleva üldkoosoleku protokoll ja otsused“ (üldkoosoleku protokoll) ning nõukogu liikmete ja audiitori nõusolekud.
2.Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 27. aprillil 2020. a määruse, millega jättis nõukogu liikmete ametiaja pikendamise ja uute nõukogu liikmete määramise andmed äriregistris muutmata. Kohtunikuabi määruse põhjenduste kohaselt valisid asutajad oma nõukogu liikmed asutajate koosoleku otsusega. Avaldaja põhikiri ei võimalda asutajatel valida oma nõukogu liikmeid väljaspool üldkoosolekut, neil on õigus valida nõukogu liikmed üldkoosolekul enne teisi. Ülejäänud nõukogu liikmete valimist kajastab 25. märtsi 2020. a notariaalselt tõestatud protokoll, mille kohaselt korraldati avaldaja üldkoosolek elektroonilises keskkonnas SurveyMonkey ajavahemikus
27.veebruarist kuni 19. märtsini 2020. Avaldaja põhikiri ei võimalda pidada üldkoosolekut ega hääletada elektrooniliselt.
3.Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja avalduse rahuldada.
4.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel kohtunikule.
5.Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. juuli 2020. a määrusega kohtunikuabi määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldus pealkirjastatud kandeavaldusena, kuid selle sisust nähtuvalt soovib avaldaja üksnes teatada muudatustest nõukogu koosseisus. Äriseadustiku (ÄS) § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed. Ükski seadus ei näe ette, et nõukogu liikmete kohta tehtaks äriregistrisse kanne. Registripidaja käsitas avaldust sisuliselt õigesti nõukogu liikmete uue nimekirjana. Tulundusühistule kohalduv ÄS § 318 lg 5 näeb ette, et juhatus esitab äriregistri pidajale nõukogu liikmete nimekirja ja et nõukogu liikmete muutumisel esitab juhatus viie päeva jooksul uue nimekirja. Seega ei kanta tulundusühistu nõukogu liikmeid äriregistrisse, kuid nõukogu liikmete andmed peavad nähtuma äritoimikust. Avaldaja esitatud avaldus ei ole kandeavaldus. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega nr 60 kinnitatud kohtu registriosakonna kodukorra (kodukord) § 215 lg 1 p-s 5 märgitakse äritoimikusse lisatavate dokumentidena mh nõukogu liikmete andmed ja nõusolekud. Kodukorra § 246 lg 1 p-de 4 ja 12 järgi on andmed äriühingu nõukogu liikmete kohta registrikaardivälised andmed, mis sisestatakse infosüsteemi äriühingu esitatud dokumendi alusel. Infosüsteem selles tähenduses on äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri keskandmebaas (kodukorra § 235 lg 1). Kodukorra § 161 lg 2 p 1 järgi ei ole nõukogu liikmete nimekiri kande aluseks olev dokument, kuid see tuleb sisuliselt läbi vaadata. Seega tuleb avaldaja esitatud kandeavaldust käsitada taotlusena
2(6)
2-20-7328 lisada nõukogu liikmete uus nimekiri äritoimikusse ja sisestada selle alusel andmed äriregistri andmebaasi. Seadus ei reguleeri, millise otsustuse peab registripidaja tegema, kui ta leiab, et talle esitatud dokument ei vasta seaduse nõuetele. Ringkonnakohus asus seisukohale, et analoogia korras tuleb kohaldada kandeavalduse lahendamisel tehtava kandemääruse sätteid. TsMS § 478 lg 1 esimese lause järgi on hagita menetluse lahend kohtumäärus. TsMS § 478 lg 1 teise lause, § 463 lg-te 1 ja 2 ning § 442 lg 5 kohaselt tuleb määrus teha vähemalt juhul, kui esitatud dokumente ja andmeid ei saa võtta registritoimikusse ega sisestada andmebaasi. Seega vormistas kohtunikuabi õigesti määruse, mille resolutsiooniga otsustas jätta nõukogu andmed registris muutmata. Ringkonnakohus kontrollis avaldust ka sisuliselt ja leidis, et kohtunikuabi määruses on asjakohatult viidatud elektroonilise hääletamise sätetele. Juhatus soovis korraldada otsuste vastuvõtmise ilma koosolekut kokku kutsumata. Enne 24. maid 2020 kehtinud tulundusühistuseaduse (TÜS) § 53 esimene lause võimaldas enam kui 200 liikmega tulundusühistul näha põhikirjaga ette, et otsuseid võib teha üldkoosolekut kokku kutsumata. Avaldaja põhikirja p 11.6 näeb selle võimaluse ette ja liikmete arv on suurem kui 200. Ringkonnakohus nõustus avaldajaga, et kui nõukogu liikmed valiti hääletamisel koosolekut kokku kutsumata, siis võis asutajate hääletamise korraldada enne eraldi. Põhikiri ei välista võimalust, et asutajad valivad oma liikmed enne üldkoosolekut. Seega ei oleks kohtunikuabi esitatud põhjendustel alust jätta nõukogu liikmete uut nimekirja äritoimikusse lisamata ega selle alusel andmeid äriregistri infosüsteemi sisestamata. Küll aga ei saa nõukogu liikmeid äriregistri andmebaasi sisestada seetõttu, et TÜS § 51 lg 6 kohaselt peab nõukogu liikmete valimist kajastav protokoll olema notariaalselt tõestatud. Kuna asutajate koosoleku protokoll ei ole notariaalselt tõestatud, siis ei ole see dokument seaduses ettenähtud vormis. See puudus ei ole kõrvaldatav. Protokollis ei ole ka andmeid, et 20. veebruari 2020. a hääletamisel oleks järgitud sätteid, mis reguleerivad otsuse tegemist koosolekut kokku kutsumata. Nimelt ei saadetud ÄS § 173 lg 2 kohast teadet ega kogutud asutajate seisukohti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks ei vasta
25.märtsi 2020. a hääletusprotokoll ÄS § 173 lg 3 p-le 3, sest sellest ei nähtu, kes nimeliselt andsid hääle valituks osutunud nõukogu liikmete poolt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja palub määruskaebuses nii kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja registriosakonnale uueks läbivaatamiseks ja andmete muutmiseks äriregistris. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei pea protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui nõukogu liikmeid valivad asutajad. TÜS § 51 lg 6 kohaselt peab üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, kui nõukogu liikme valimise aluseks on üldkoosoleku otsus. Kui nõukogu liikmed valitakse muul viisil kui üldkoosolekul, siis ei kohaldu notariaalse tõestamise nõue. Seega valisid asutajad nõukogu liikmed kooskõlas seadusega. Kohtunikuabi ületas oma pädevust, keeldudes sisestamast avaldaja nõukogu liikmeid äriregistri andmebaasi. Kohtunikuabil ei ole õigust talle esitatud nõukogu liikmete nimekirja sisuliselt läbi vaadata. Kodukorra § 161 lg 2 p 1 reguleerib üksnes registriosakonna teenistujate tööjaotust ja sätte eesmärk ei ole reguleerida, millised dokumendid peab registriosakond sisuliselt läbi vaatama. Ei ole ka volitusnormi, mille alusel saaks viidatud säte reguleerida seda, millised dokumendid peab
3(6)
2-20-7328 registriosakond sisuliselt läbi vaatama. Muud ringkonnakohtu viidatud kodukorra sätted kinnitavad, et nõukogu andmed tuleb äriregistri andmebaasi sisestada ühingu esitatud dokumendi alusel. Isegi kui kohtunikuabi võis nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevaid dokumente sisuliselt kontrollida, oleks kohtunikuabi pidanud tegema puuduste kõrvaldamise määruse. Nõukogu liikmed valiti elektroonilises keskkonnas, kust on võimalik teha väljavõte, mille abil saab tuvastada, kes hääletasid. Samuti on võimalik tuvastada, et kõik hääletajad andsid hääle iga otsuse eelnõu kohta. Väljavõttest ei nähtu küll nimeliselt, kes kuidas hääletas, kuid nähtub, et hääletasid selleks õigustatud isikud ja et kõik hääletajad tegid nõukogu liikmete kohta oma valiku. Hääletusprotokollist ei pea nimeliselt nähtuma, kes millise kandidaadi poolt hääletas. Avaldaja esitas määruskaebuse lisana tõendi, mis väidetavalt kinnitab hääletanute isikuid. Avaldaja leiab, et kuna talle ei olnud enne ringkonnakohtu määruse tegemist ettenähtav, et kohus tugineb sellistele põhjendustele, on tal õigus uus tõend esitada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel koostoimes TsMS §-ga 695 tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Avaldus tuleb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata, kuna avalduses taotletu ei kuulu kohtu pädevusse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ÄS § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed. Andmed, mis tuleb kanda äriregistrisse tulundusühistu kohta, sätestab TÜS § 8 ja nendeks on: ühistu ärinimi, eesmärk, asukoht ja aadress, juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis, põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid, andmed selle kohta, kes juhatuse liikmetest võib esindada ühistut ühiselt, kontaktisiku nimi või ärinimi, isiku- või registrikood ning tulundusühistule suunatud tahteavalduste ja tulundusühistu menetlusdokumentide kättetoimetamise Eesti aadress, samuti kontaktisiku elektronposti aadress, ühistu majandusaasta algus ja lõpp, ühistu liikmete andmed, kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete täielik isiklik vastutus või lisavastutus, ning muud seadusega sätestatud andmed.
10.Seega tuleks nõukogu liikmete nimed kanda äriregistrisse vaid juhul, kui mõni muu seadus selle ette näeks. Sellist seadust aga ei ole. ÄS § 318 lg 5 kohaselt koostoimes TÜS § 64 lg-ga 2 esitab juhatus registripidajale nõukogu liikmete nimekirja ja kui nõukogu liikmed muutuvad, esitab juhatus viie päeva jooksul uue nimekirja. Eeltoodust tulenevalt ei olnud avaldaja esitatud nõukogu liikmete nimekiri ja avaldus kandeavaldus ÄS § 33 lg 1 ja TsMS § 593 lg 1 tähenduses.
11.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtunikuabi ületas oma pädevust, kui tegi määruse, millega keeldus sisestamast avaldaja nõukogu liikmete andmeid äriregistri infosüsteemi.
12.Kohus menetleb üksnes asju, mis on seadusega antud tema pädevusse. TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt on üheks hagita asjade liigiks registriasjad, mida täpsemalt reguleerivad TsMS §-d 591-601. ÄS § 22 lg 4 kohaselt toimub registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja määruste tegemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetluse jaoks ettenähtud korras, kui äriseadustikust ei tulene teisiti. Registrimenetluses lahendab registripidaja talle esitatud kandeavalduse või teeb kandeid kohtulahendi alusel või omal algatusel ametiülesande korras. Kandemenetlus hõlmab seega sellist menetlust, mis on aluseks registrikande tegemisele või sellest keeldumisele. Samuti on seaduses eraldi reguleeritud trahvimääruse tegemine ja selle peale määruskaebuse esitamine (TsMS § 601). 4(6)
2-20-7328
13.Äriregistri pidamise kord on lisaks seadusele reguleeritud ka registriosakonna kodukorraga. Kodukorra preambuli kohaselt on kodukord mh kehtestatud ÄS § 33 lg 14, TsMS § 592 lg 1 ja § 597 lg 3 alusel.
13.1.Seejuures reguleerib ÄS § 33 lg 14 seda, kuidas tuleb kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid esitada olukorras, kus avalduste esitamine otse elektrooniliselt peetava äriregistri infosüsteemi ei ole infosüsteemi püsiva tehnilise rikke tõttu võimalik. Valdkonna eest vastutavale ministrile ehk justiitsministrile on eelviidatud sättega antud volitus kehtestada dokumentide esitamise täpsem kord. TsMS § 592 annab justiitsministrile õiguse kehtestada tehnilisi ja korralduslikke nõudeid registripidamisele ja kannete tegemisele. TsMS § 597 volitab ministrit kehtestama korra, kuidas edastatakse avaldajale kandemäärus kandeavalduse rahuldamise korral. Seega annavad volitusnormid justiitsministrile õiguse kehtestada eelkõige äriregistri tehnilise pidamise reegleid.
13.2.TsMS § 475 lg 1 p 17 järgi on hagita asjadeks ka muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Sama paragrahvi teise lõike järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kohtumenetluse eri liike TsMS-i mõttes ei saa kehtestada seadusest madalama õigusjõuga õigusaktiga, samuti ei saa kohus menetleda asja, mis ei kuulu tema pädevusse.
14.Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus äriühing esitab registripidajale uue nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevad dokumendid, tuleb analoogia korras kohaldada kandemenetluse sätteid. Ringkonnakohus põhjendas seda asjaoluga, et kodukorra järgi on nõukogu liikmete nimekiri ja nõukogu liikmete valimist kajastavad dokumendid sellised, mille kohtunikuabi peab sisuliselt läbi vaatama. Seejuures viitas ringkonnakohus kodukorra § 215 lg 1 p-le 5 ja § 246 lg 1 p-le 12, mis näevad ette, et nõukogu liikmete andmed sisestatakse äriregistri infosüsteemi ja register hoiab neid andmeid äritoimikus. Ringkonnakohus põhjendas kandemenetluse vajadust nõukogu liikmete nimekirja registripidajale esitamisel kodukorra § 161 lg 2 p-ga 1 ja leidis, et viidatud sätte järgi peab registripidaja talle esitatud nõukogu liikmete valimise aluseks olevate dokumentide seadusele vastavust sisuliselt kontrollima.
14.1.Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kodukorra § 246 kohaselt on nõukogu liikmete andmed registrikaardivälised andmed. Viidatud paragrahvi esimese lõike p 4 kohaselt tuleb äriühingu (sh tulundusühistu) nõukogu liikmed sisestada infosüsteemi äriühingu esitatud dokumendi alusel.
14.2.Kodukorra § 161 reguleerib registriosakonna teenistujate tööjaotusplaani kehtestamist ja tööjaotusplaani sisu. Eelnimetatud paragrahvi lg 2 p 1 näeb ette, et registriosakonna teenistujate tööjaotusplaaniga määratakse kindlaks kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (näiteks majandusaasta aruanne, nõukogu liikmete nimekiri) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid. Viidatud säte ei ole õigusnorm, mis annaks kohtunikuabile õiguse kontrollida või kohustaks teda sisuliselt kontrollima talle esitatud nõukogu liikmete valimise aluseks olevate dokumentide seadusele vastavust ja keelduda vastuolu korral dokumente äritoimikusse lisamast ning nõukogu liikmete nimesid äriregistri infosüsteemi sisestamast. Lisaks ei ole seaduses ka volitusnormi, mille alusel saaks viidatud säte reguleerida seda, millised dokumendid peab registriosakond sisuliselt läbi vaatama.
14.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtunikuabil õigust ega kohustust kontrollida talle esitatud nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise aluseks olevate dokumentide vastavust 5(6)
2-20-7328 seadusele ega teha määrust, millega keelduda nõukogu liikmete nimekirja äritoimikusse lisamast ja nõukogu liikmete andmeid äriregistri infosüsteemi sisestamast.
15.Kolleegium selgitab, et registripidajale esitatakse lisaks kannete aluseks olevatele dokumentidele mitmeid muid dokumente ja andmeid, mis ei ole kande aluseks. Näiteks on sellisteks dokumentideks majandusaasta aruanded, osanike andmed, äriühingu sidevahendite numbrid. Kuid kandevälistel andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa kolmandad isikud vähemalt üldjuhul neile tugineda, ja kuigi need andmed kuvatakse äriregistri infosüsteemis, on neil üksnes informatiivne tähendus. Seega ei pea registripidaja omal algatusel kontrollima talle esitatud registrikaardiväliseid andmeid.
16.Kolleegium märgib lisaks, et kui nõukogu liikmete valimisel on rikutud seadust, on äriühinguga sisesuhtes olevatel isikutel (liikmed, juhatuse ja nõukogu liikmed) õigus nõukogu liikmete valimise otsus vaidlustada. TÜS § 52 lg 3 näeb ette, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 2 teine lause koostoimes TsMS § 368 lg-ga 1 võimaldab huvitatud isikul esitada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõude.
17.Seega tuleb avaldaja avaldus jätta läbi vaatamata, kuna nõukogu liikmete nimekirja ja nõukogu liikmete valimise dokumentide sisuline kontroll ei kuulu kohtunikuabi pädevusse. Kohtunikuabi peab seega sisestama avaldaja esitatud dokumentidest tulenevad andmed äriregistri infosüsteemi ja lisama nõukogu liikmete valimist kajastavad dokumendid avaldaja kohta peetavasse äritoimikusse.
18.Avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb nii maakohtu kohtunikuabi kui ka ringkonnakohtu määrus TsMS § 425 lg 3 alusel tühistada. Avalduse läbi vaatamata jätmise korral loetakse TsMS § 426 lg 1 järgi, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
19.Kuna avaldus jääb läbi vaatamata, siis ei käsitle kolleegium käesolevas määruses seda, kas avaldaja nõukogu liikmete valimine on toimunud kooskõlas seadusega.
20.Kuna määruskaebus rahuldatakse, võib avaldaja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda ringkonnakohtusse esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.
21.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.