Jägala Hüdro OÜ hagi OÜ MK Holding vastu osaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ MK Holding apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
138 022,49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Jägala Hüdro OÜ (registrikood 12554063), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja (apellant): OÜ MK Holding (registrikood 11198353), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tarvo Lindma ja Kristjan Mägi
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil (menetluskonverents) 23. novembril 2020, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13. jaanuari 2020 otsus tühistada.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Jägala Hüdro OÜ (hageja) esitas 3. aprillil 2017 Harju Maakohtule hagi OÜ MK Holding (kostja) vastu osaniku kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja palus hagiavalduses ja selle 14. juuni 2018 täienduses mõista kostjalt välja: (1) kahjuhüvitise 127 789,34 eurot; (2) viivise kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras: - osasummalt 81 307,60 eurot alates 3. aprillist 2017 (hagi esitamine); - osasummalt 46 481,74 eurot alates 14. juunist 2018 (täiendava nõude esitamine).
1.1.Hageja esitas kostja kui kaasosaniku vastu kahju hüvitamise nõude äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1 (ja VÕS § 1045 lg 1 p 7) alusel, väites, et kostja rikkus ÄS § 1801 lg-s 2 sätestatud kohustust määrata juhatuse liikmele mõistlik tasu. Hageja lähtus sellest, et mõistlik tasu oleks 2500 eurot kuus, mis hagiavalduse p 45 järgi sisaldab sotsiaalmaksu (vt täpsustus järgnevalt p-s 5 ja ka nõudesumma arvutamisel lisas hageja 33% sotsiaalmaksu).
1.2.Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
-
-
Jägala Energy osaühing (edaspidi: ühing) käitab Jägala-Joa hüdroelektrijaama (edaspidi: jaam); ühingu osanikud on hageja ja kostja, kusjuures hageja on vähemusosanik (40%) ja kostja enamusosanik (60%); ühingu ainus juhatuse liige oli 2011. aastast 20. aprillini 2018 M.K, kes oli nii sel ajal kui ka veel hagi esitamise ajal kostja ainuosanik ja prokurist, kostja ainus juhatuse liige oli samal ajal M.K toonane abikaasa – seega oli nii kostja kui ka ühingu juhtimine M. K kontrolli all; kuni 4. aprillini 2014 täitis M.K juhatuse liikme ametikohustusi tasuta, kuigi ta oli 2011. aastal teinud ettepaneku leppida juhatuse liikme tasuks 2700 eurot kuus;
4.aprilli 2014 osanike koosolekul otsustati kostja poolthäältega sõlmida M.Kga juhatuse liikme leping ja vastavalt sellele maksta talle tasu 5832,91 eurot kuus, millele lisandub teatavatel tingimustel preemia; lepingu järgi pidi M.K juhtima ühingut ja täitma jaama operaatori ülesandeid;
20.aprilli 2018 osanike koosolekul otsustati konsensuslikult kutsuda M.K juhatuse liikme kohalt tagasi ja kostja poolthäältega valiti uus juhatuse liige A.M.
1.3.Hageja leidis, et M.Kle makstud tasu ei ole mõistlik ega kooskõlas tema ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga, sest -
-
teistele sama valdkonna juhtidele makstakse väiksemat tasu; alles oluliselt suurema ettevõtte nagu nt Eesti Energia Aktsiaseltsi (edaspidi: EE) tippjuhtidele makstakse tasu sellises suurusjärgus nagu M.Kle; ühingu juhatuse liikme kohustuste täitmiseks vajalik tööaeg ei saa ületada 32 t kuus, seda mh põhjustel, et jaama tootmissüsteemid on moodsad ja nende juhtimine suures ulatuses automatiseeritud ning igapäevane sekkumine selle toimimisse pole vajalik; tehniliste ülesannete täitmiseks on ühingul kaks töötajat; kui M.Kle hakati maksma tasu, siis suurenesid oluliselt ja ebaproportsionaalselt ühingu tööjõukulud, milleks puudub objektiivne põhjendus ja vajadus.
1.4.Kahju summa arvutas hageja järgmiselt: 2 (15)
-
-
ajavahemikul aprill 2014 – detsember 2016 maksti M.Kle tasu ja aastapreemiaid 312 994,06 eurot (vt täpsustuse kohta järgnevas p 5). Lähtudes põhjendatud kuutasust 2500 eurot, on põhjendatud kulu 109 725 eurot (= (2500 + 33%) × 33 kuud). Hagejale põhjustati kahju, st tema osa väärtus vähenes või ühingust juhiti kasumi arvel hagejale dividendi maksmise asemel välja 81 307,60 eurot (≈ 40% × (312 994,06 – 109 725)); ajavahemikul jaanuar 2017 – 20. aprill 2018 maksti tasu ja preemiat 168 454,34 eurot, mis ületab põhjendatud kulu (52 249,99 eurot) ja hagejale põhjustati täiendav kahju 46 481,74 eurot (≈ 40% × (168 454,34 – 52 249,99)).
2.Kostja vaidles hagile vastu kokkuvõtvalt järgmiselt: -
-
-
-
-
-
-
hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. M.K valiti ühingu juhatajaks konsensuslikult. Hageja pole teinud etteheiteid M.K tööle ega vaidlustanud osanike otsuseid sõlmida temaga leping ja maksta preemiat; M.K saavutas häid tulemusi ning hagejal ja kostjal ei olnud tema töö kohta etteheiteid, mistõttu puudus kostjal põhjus hääletada M.Kga lepingu sõlmimise või talle preemia maksmise vastu. Hageja ei esitanud 2014. aastal kandidaati, kes oleks valmis tegema sama tööd väiksema tasu eest ja majanduslikult sama efektiivselt; kostja ei rikkunud ÄS § 1801 lg 2 ega tekitanud hagejale kahju. M.Kga sõlmitud lepingu järgi täidab ta ülesandeid, mis on vajalikud ühingu juhtimiseks ja jaama toimimiseks. Ta tagab, korraldab ja vajadusel teostab jaama remonttööd (mh veetõrjetööd) võimalusel jaama tööd seiskamata, saavutades seeläbi osanikele maksimaalse rahavoo. Jaam on 100 aastat vana hüdrotehniline ehitis, mille korrasolek ja millest optimaalse tulu saamine nõuab pidevat tööd. Ülesannete täitmisele kulub täistööaeg (160 t kuus); asjakohatu on ühingu majandusolukorra võrdlemine teiste elektritootjate olukorraga, kelle omakapital ei suurene saama kiiresti ega ületa miljonit eurot, samuti on neis ühingust erinev juhtimis- ja tasustamisstruktuur; kohus määras teatavaks ajaks ühingu juhatusse täiendava liikme ja talle tasuks 90 eurot tunnis. Kui lähtuda sellest tasumäärast ja M.K täistööajast, siis oli talle makstud tasu igati mõistlik; jaama seadmete tootja hinnapakkumise (edaspidi: tootja hinnapakkumine), järgi tähendaks jaama hooldusega seotud kõigi teenuste ostmine kulu vahemikus 9666– 12 666 eurot kuus. Kui ühing peaks M.Kle tasu maksmise asemel kandma selle kulu, siis oleks kogukulud suuremad ja ühingut majandataks vähem efektiivselt. hageja kahju ei saa arvutada hageja nõutud viisil, sest ühingu kulu ei võrdu hageja kui vähemusosaniku osa väärtuse vähenemisega; hageja ei vaidlustanud 4. aprilli 2014, 3. juuli 2015 ega 27. juuni 2016 otsuseid. See tingiks VÕS § 139 järgi hageja võimaliku kahju hüvitise vähendamise nullini.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 13. jaanuari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
3.1.Maakohus tuvastas, et -
ühing asutati 31. augustil 1998 ja toodab hüdroenergiast elektrit Jägala-Joal paiknevas hüdroelektrijaamas; hageja on ühingu osanik 40% suuruse osaga (nimiväärtus 22 752 eurot) ja kostja 60% suuruse osaga (nimiväärtus 34 128 eurot); ühingu ainus juhatuse liige oli alates 2011. aastast kuni 20. aprillini 2018 M.K; 3 (15)
-
-
kuni 4. aprillini 2014 täitis M.K ühingu juhatuse liikme ametikohustusi tasuta;
4.aprillil 2014 otsustati M.Kga sõlmida juhatuse liikme leping, mille järgi oli tasu 5832,91 eurot kuus ja sellele lisandus preemia, kui toodetud elektrienergia maht ületab teatava piirmäära; M.K oli hagi esitamise ajal kostja ainuosanik ja prokurist; kostja ainus juhatuse liige oli samal ajal M.K toonane abikaasa.
3.2.Maakohus kohaldas ÄS § 188 lg 1 ning VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 127 lg 4, § 115 lg 1 ja § 108 lg 1. Tuvastatud asjaolude ja nende sätete põhjal tuleb kostjalt välja mõista hagejale ajavahemikul 4. aprill 2014 – 20. aprill 2018 tekkinud kahju 127 789,34 eurot.
3.3.Kostja häältega vastuvõetud 4. aprilli 2014 otsusega M.Kle määratud juhatuse liikme tasu ei vasta teiste hüdroenergiatootjate juhatuse liikmetele makstavatele tasudele, ületades neid väga suures ulatuses. See nähtub Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ arvamusest (edaspidi: Fontese arvamus), Eestis tegutsevate teiste hüdroenergiatootjate (AS Kamari Hüdro, OÜ Räpina Vesiveski, OÜ Koprapere, OÜ Sangaste Veed, Hüdroelektrijaam Tamme OÜ; edaspidi koos: võrdlusühingud) ja ühingu majandusaastate aruannete võrdlusest, aga ka M.K septembri 2011 e-kirja, M.Kle 17.veebruaril 2014 saadetud e-kirjast ja hageja vastuväidetest osanike koosolekutel. Samuti tõendab ülemäärase tasu maksmist võrdlus EE tippjuhtide tasudega. Järelikult on M.Kle makstud tasu ülemäärane ja ebamõistlik ega vasta turutingimustele. Sellise tasu maksmine on väikeosaniku suhtes kahjustav ja vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138).
3.4.Tunnistajate M.K ja I.K ütlused on juhatuse liikme ja operaatori ülesannete töömahu osas vastupidised. M.K kui vaidlusaluse tasu saaja ei ole objektiivne. Tunnistaja A.M juhatuse liikme ülesanded on minimaalsed ja nende hulka ei kuulu jaama opereerimisega seotud tööülesanded. Neil kaalutlustel pole tõendatud kostja vastuväide, et M.K juhatuse liikme ametikoht oli väga laia spektriga ning aja- ja töömahukas. Füüsiline sekkumine seadmete hooldusesse ja remonti ei ole juhatuse liikme ülesanne. Kohapealset füüsilist tööd tegema võeti kaks töötajat.
3.5.Eelnevast tulenevalt ei vastanud M.K tasu ÄS § 1801 lg 2 tingimustele. Arvestades ühingu tegelikke vajadusi juhtimisülesannete osas ning lähtudes sarnase mahu ja ettevõtlustuluga ettevõtetes makstavast juhatuse liikme brutokuutasust, on M.Kle määratud igakuine juhatuse liikme brutotasu lubatav maksimaalselt 2500 euro ulatuses.
3.6.M.Kle tasu määramise otsused võeti vastu kostja poolthäältega. Seega rikkus kostja ÄS § 1801 lg-st 2 tulenevat kohustust tagada, et juhatuse liikmele ühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõislikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Võttes arvesse M.K osalust kostjas ja prokuristina tegutsemist, määras ta juhatuse liikme tasu sisuliselt iseendale.
3.7.Juhatuse liikmele makstud tasu suurust ei õigusta see, et ühingu majanduslik olukord võimaldas vaidlusalust tasu maksta, sest nii on võimalik kasumi tervikuna ärajuhtimine ja dividendide maksmisest kõrvalehoidumine. Samuti ei õigusta seda tootja hinnapakkumise põhjal tehtud arvutus, et operaatori teenuse ostmisel oleks igakuine opereerimiskulu 9666– 12 666 eurot. Käivitamise sertifikaadiga on tõendatud, et jaama seadmete vastuvõtmiseks ja käivitamiseks läbiviidud instrueerimine toimus ühel päeval ja koos M.Kga instrueeriti veel kahte operaatorit, seega võis leida Eestist ka teise operaatori.
3.8.Hageja kahju seisneb tema osa väärtuse vähenemises. Eksperdi U.V arvamuse järgi oli hagejale kuuluva osa väärtus 20. aprilli 2018 seisuga vähemalt 826 405 eurot. Kui M.Kle ei oleks alates aprillist 2014 makstud juhatuse liikme tasu (sh preemiaid) rohkem kui 2500 eurot kuus, oleks ühingu 100% osade väärtus 2 423 194 eurot, millest hagejale kuuluva 40% osaluse väärtus 20. aprilli 2018 seisuga oleks 969 277,60 eurot. Nende väärtuste vahe 142 872,60 eurot 4 (15)
on hagejale tekitatud varaline kahju. Seda kinnitab P.S arvamus. Seevastu M.N arvamusega ei saa arvestada tema seotuse tõttu kostjaga. A.V arvamuse metoodika erineb U.V omast, mistõttu tuleb see jätta samuti kõrvale.
3.9.Kokkuvõttes põhjustas kostja osaniku kohustuse rikkumisega hagejale ajavahemikul 4. aprill 2014–20. aprill 2018 kahju 127 789,34 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3.10.Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus ka viivise nõue.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks ei ole kostja ühingu juhatuse liikme tasu määramisel oma kohustusi rikkunud ja juhatuse liikmele määratud tasu suurus oli kooskõlas ÄS § 1801 lg 2 põhimõttega. Tasu järgis nii juhatuse liikme ülesandeid kui ka ühingu majanduslikku olukorda.
4.1.1.Maakohus järeldas ebaõigesti M.K 2011. aasta e-kirjast I.K, et M.K põhjendatud tasu juhatuse liikmena on 2700 eurot. See summa nimetati võimaliku netotasuna 2011. aastal. Isegi kui M.K oli aastaid varem nõus täitma juhatuse liikme kohustusi väiksema tasu eest, kui talle määrati 2014. aastal, ei tähenda see, et määratud tasu on ebamõistlik ja hälbiks ÄS § 1801 lg-st 2.
4.1.2.Osanike 4. aprilli 2014 koosoleku protokollist ei tulene, et oli konkreetne isik, kes oli valmis tegema sama tööd ja samas mahus 1000 euro eest kuus. Protokollist nähtub, et hageja möönis võimalust, et kostja pakutud variant on parim mudel, kuid hagejal olid usaldusprobleemid. Need ei ole põhjuslikult seostatavad juhatuse liikme tasu suuruse mõistlikkuse ja seeläbi tekkiva väidetava kahjuga.
4.1.3.Maakohus jättis alusetult kõrvale M.K tunnistajana antud ütlused. M.K saab ainsana anda ütlusi selle kohta, millega ta tegeles igapäevaselt juhatuse liikmena ja mida teeb praegu töölepingu alusel. M.K selgitas, et lisaks füüsilist laadi ülesannetele, eeldasid tema kohustused tehnilisi teadmisi ja oskusi. Tal pidi töötama arvutiga, andma programmeerijatele õige sisendi, suhtlema seadmete tootjatehasega inglise või saksa keeles. Kohustuste täitmine eeldas pidevat füüsilist panustamist, ehitamist, kiiret sekkumist ja selleks valmisolekut, kohati ka eluga riskimist. Need ülesanded kogumis ei ole taandatavad vähe tasustatavale lihtsale füüsilise tööle, vaid ühingu opereerimine nõuab komplekssete erinevatest valdkondadest pärinevate ülesannete pidevat lahendamist ja selle eeldusena vastavaid spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Ühingu palgatud töötajad ei ole alternatiivid M.Kle, sest nad tegid lihtsamaid füüsilisi töid (muru niitmine, prahi koristamine ja talvel lumekoristus). Nad kõnelevad vene keeles, neil pole piisavat haridust, kogemust ega oskusi jaama käitamiseks. M.K selgitas, et ta oli ainus, keda instrueeriti jaama käivitamiseks. Instruktaaž tuli teha kolmele isikule, aga peale M.K polnud kedagi võtta. Seetõttu märgiti sertifikaadile kaks suvalist nime, et töövõtja kohustused saaks lugeda täidetuks. Sellise olukorra tingis hageja esindaja, kes ise ei ilmunud koolitusele ega saatnud sinna ka teisi isikuid.
4.1.4.I.K ütlused ei ole asjakohased, sest ta ei tea midagi jaamast ega selle igapäevasest opereerimisest. Ta oli üksnes investori esindaja.
4.1.5.Fontese arvamusest ei nähtu, et uuringus aluseks võetud juriidiliste isikute puhul oleks juhatuse liikme ülesanded samad nagu M.Kl. Uuringus ei hinnatud konkreetselt ühingu juhatuse liikme ülesandeid ja selle tasu. See on statistiline kokkuvõte avalikest andmetest, mille alusel 5 (15)
ei saa teha järeldusi ühingu juhatuse liikme ülesannete, sellele vastava tasu ega ka ühingu majandusliku suutlikkuse kohta. Arvamusest ei tulene, et ühingu juhatuse liikme tasu võiks olla maksimaalselt 2500 eurot, arvamuse kohaselt võiks see olla ka 3530 eurot. Seega ei võimalda arvamus teha järeldust, et ühingu juhatuse liikmele makstud tasu oli põhjendamatult kõrge.
4.1.6.Asjakohatu ja alusetu on ühingu ja võrdlusühingute andmete kõrvutamine. Ühegi võrdlusühingu osas pole tõendatud, et juhatuse liikmed täidaksid M.Kga täpselt samu ülesandeid. Maakohus leidis vastuoluliselt, et AS-i Generaator majandusaasta aruandega on tõendatud, et tema tööjõukulud moodustasid 2016. aastal müügitulust suurema protsendi kui ühingu tööjõukulud samal aastal, kuid ühingu juhatuse liikme tasu on makstud oluliselt suuremas ulatuses kui teistele turuosaliste juhatuse liikmetele. Asjakohatu on maakohtu viide EE tippjuhtide tasule. EE juhid ei täida samu ülesandeid nagu ühingu juhatuse liige, sh ei osale vahetult elektrijaamade igapäevases käitamises ja opereerimises. Ühtlasi ei viita palkade võrdlus sellele, et ühingu juhatuse liikme tasu oleks ebamõistlikult kõrge. Samuti ei tõenda ajalehe väljavõte töötasude suurust, vaid üksnes seda, et ajalehes on avaldatud teatavad andmed.
4.1.7.Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale ühingule määratud ajutise juhatuse liikme tasu suuruse. Ajutise juhatuse liikme tasu määramisel peab kohus lähtuma sellest, milline on juriidilise isiku majanduslik võimekus ning kuidas on juriidilises isikus seni makstud tasusid. Maakohus pidas M.K tasu põhjendamatult kõrgeks, kuid määras ajutisele juhatuse liikmele kordades kõrgema tasu kui oli M.Kl. Maakohus pidas tsiviilasjas nr 2-18-2243 ühingu majanduslikule olukorrale vastavaks ja mõistlikuks maksta juhatuse liikmele tasu 90 eurot tunnis, mis M.K tasuks ühes kuus teeks täistööaja korral 14 400 eurot.
4.2.Teiseks on maakohtu seisukohad hagejale kuuluva ühingu osa väärtuse, väidetava kahju tekkimise ning suuruse kohta ebaõiged, ei põhine asjas esitatud tõendite objektiivsel, igakülgsel ja sisulisel hindamisel ning on olulises ulatuses põhjendamata.
4.2.1.Maakohus ei põhjendanud, miks ta lähtus hagejale kuuluva ühingu osa väärtuse väljaselgitamisel U.V arvamusest ja tema ütlustest ning P.S arvamusest, aga jättis kõrvale riiklikult tunnustatud finantsekspertide M. N ja A.V arvamused ning selgitused.
4.2.2.Kui maakohus leidis, et U.V valitud metoodika on õige, pidanuks kohus põhjendama, miks tegutseva regulaarselt dividende mittejagava börsil noteerimata suletud kapitaliühingu vähemusosaluse hindamisel kohaldamisele kuuluvad üldtunnustatud põhimõtted ja valitsev kohtupraktika ei ole antud juhul asjakohane ning kasutada tuleb senisest kardinaalselt erinevat metoodikat. Kostja selgitas, kuidas U.V metoodikaga on kunstlikult suurendatud hagejale kuuluva osa väärtust, ja esitas selle kohta riiklikult tunnustatud ekspertide seisukohad. Sellest hoolimata ei põhjendanud maakohus, miks kostja vastuväited on valed. Ka P.S arvamus ei vasta elementraasetele põhimõtetele, millest lähtutakse tegutseva suletud kapitaliühingu, kus regulaarselt dividende ei maksta, vähemusosaluse väärtuse hindamisel.
4.2.3.Maakohus jättis ekslikult arvestamata ning sisuliselt hindamata ja analüüsimata A.V arvamuse ja tema põhjalikud selgitused. Käesoleval juhul on just diskonteeritud rahavoogude meetod ainuõige meetod tegutseva ettevõtja vähemusosaluse turuväärtuse hindamiseks. A.V tõdes kohtuistungil, et hagejale kuuluva ühingu vähemusosalus on tegelikult väärtusetu, mistõttu hinnangud näitavad vaid „paberil eksisteerivat väärtust“, kuid praktikas ei ostaks keegi hagejale kuuluvat vähemusosalust.
4.2.4.Samuti jättis maakohus ebaõigesti arvestamata ning sisuliselt hindamata ja analüüsimata M. N arvamuse põhjendatud meetodi kohta. Maakohus ei hinnanud arvamust sisuliselt ega sedastanud, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga. 6 (15)
4.2.5.Maakohus leidis alusetult, et väidetava rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole ühtegi kohustust rikkunud, mistõttu ei saa tekkida küsimust põhjuslikust seoses. Samuti ei ole hagejale tekkinud kahju, kuna tema osa oli ja on väärtusetu. Kostja hääletamine juhatuse liikme tasude määramise poolt ei ole põhjuslikus seoses hagejale kuuluva osa väärtuse väidetava languse ega kahjuga.
4.3.Kolmandaks ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest.
4.3.1.Maakohus leidis ekslikult, et M.K on kostja osanik. M.K ei ole kostja osanik alates
9.juunist 2017. Samas ei muuda M.K roll kostja ainuosanikuna 4. aprilli 2014 otsust tahtlikuks kahju põhjustamiseks hagejake kui teisele osanikule.
4.3.2.Enamusosanikul on õigus otsustada juhatuse liikme tasu määramine, selles ei ole midagi etteheidetavat. Maakohus ei tuvastanud, et kostja on aru saanud nagu oleks 2500 eurot ületav kuutasu kahjustav ja seega soovinud vähemusosanikku kahjustada. Kostja tegi tasu määramise otsuse teadmises, et Austriast teenuste ostmine oleks kulukam ja puudusid muud alternatiivid.
4.3.3.Maakohus märkis ekslikult, et kostja ei tõendanud süü puudumist. M.K selgitas kohtuistungil, et puuduvad odavamad alternatiivid ja teised pädevad isikud, kes oleks koolituse tegelikult läbinud. Maakohus tuvastas, et tootjatehasest teenuse ostmine oleks oluliselt kallim ning et hageja ei esitanud konkreetseid kandidaate ühingu juhatuse liikme kohale.
4.4.Neljandaks ei vaidlustanud hageja 4. aprilli 2014 osanike otsust ega teisi otsuseid, millega määrati M.Kle tasu. Kui osanik on ühingu sisesuhtes jätnud tasu määramise otsuseid kehtima, puudub tal õigus nõuda kahju hüvitamist teiselt osanikult. Kui see ei välista täielikult kahju hüvitamist, tuleks kahju vähendada VÕS § 139 või § 140 alusel.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et aastate 2014– 2016 eest arvutatud kogutasu summa (koos sotsiaalmaksuga) on 301 445 eurot ja hageja poolt põhjendatuks peetud tasule 2500 eurot lisandub käibemaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Maakohtu otsus tühistatakse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest ühingu tegevuse ja osanike struktuuri, aga ka juhtimise korraldamise, sh M.Kga lepingu sõlmimise, talle makstava tasu otsustamise ja tema juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Nende asjaolude tuvastamisel ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme. Pooled ei ole nimetatud tuvastusi apellatsioonimenetluses ka kahtluse alla seadnud.
8.Hageja nõuab kostjalt kui kaasosanikult kahju hüvitamist. Kostja rikkumine seisneb hageja väitel selles, et ta otsustas M.Kle kui juhatuse liikmele ebamõistlikult suure tasu maksmise. Kahju sisustab hageja eelkõige tema osa väärtuse vähenemisega, aga ta tõi ka esile jaotatava kasumi ehk dividendide võimaliku vähenemise. Eelmise p 7 põhjal saab ringkonnakohus lähtuda sellest, et pooled on ühingu osanikud ja M.Kle tasu maksmine otsustati kostja poolthäältega.
8.1.Osaühingu kasumi pahatahtliku ärajuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist saab üks osanik teiselt nõuda VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Nimelt näeb ÄS § 188 lg 1 ette, et osanik võib vastutada osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 sätestavad koostoimes kahjutekitaja vastutuse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 koostoimes 7 (15)
kahjutekitaja vastutuse tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju eest (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 10 neljas lõik).
8.2.Osaühingu puhul kohalduvad samad põhimõtted, mida Riigikohus on varem käsitlenud seoses aktsiaseltsiga. Vähemusaktsionäril ja -osanikul on õigus kasumiosale (ÄS § 276 lg 2 ja § 157 lg 2) ning kasumi jaotamisest pahatahtliku hoidumise korral (kasumi ärajuhtimine vms) võib ta nõuda suuraktsionärilt või -osanikult kahju hüvitamist (ÄS § 289 lg 1 ja § 188 lg 1). Lisaks on võimalik esitada nõue ka VÕS § 1043 alusel ja nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist eelkõige seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või tahtliku heade kommete vastase käitumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Mõlemad nõuded on VÕS § 1044 lg 1 järgi võimalik esitada koos VÕS § 115 lg-st 1 ja ÄS § 289 lg-st 1 või § 188 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Niisuguse vastutuse kohaldamiseks tuleb tuvastada kasumi jaotamata jätmise pahatahtlik eesmärk ja kasumi muul viisil otse enamusaktsionäri käsutusse suunamise eesmärk (Riigikohtu 16. oktoobri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 11 ja seal viidatud varasem praktika).
8.3.Kostjalt kahjuhüvitise nõudmise eelduseks oleva rikkumise sisu saab hageja esile toodud asjaoludel avalduda mõlemal juhul (st nii VÕS § 115 lg 1 ja ÄS § 188 lg 1 kui ka VÕS § 1043 alusel lahendatava nõude korral) selles, et M.Kle kui juhatuse liikmele makstud tasu kogusumma ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete (ehk panuse) ja ühingu majandusliku olukorraga (ÄS § 1801 lg 2). Kõnealune mittevastavus peab olema piisavalt selge (vrd aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 3. oktoobri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18186, p 22).
8.4.Makstud tasu suuruse üle pooled sisuliselt ei vaidle. Ühtlasi nõustusid pooled, et tasu mõistlikkuse hindamisel võib lähtuda summadest täisarvudes. Ringkonnakohtu istungil täpsustatud andmetel on M.Kle makstud juhatuse liikme kogutasu aastate kaupa: Tasu (koos preemiaga)
8.5.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus sellise tasu vastavust juhatuse liikme ülesannetele (p 9) ja ühingu majanduslikule olukorrale (p 10).
9.Juhatuse liikme tasu vastavus tema ülesannetele (panusele) tähendab, et tasu on mõistlikus seoses nende konkreetsete kohustustega, mida tal tuleb täita seaduse, põhikirja, üldkoosoleku otsuste, temaga sõlmitud (juhtimis)lepingu ja muude kokkulepete alusel (vt kohustuste allikate kohta nt Riigikohtu 15. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 14 esimene lõik).
9.1.ÄS-st tuleneb juhatuse liikmele mitmeid erinevaid kohustusi, sh kas üksinda või koos teiste juhatuse liikmetega ta -
esindab ja juhib osaühingut (§ 180 lg 1); peab osanike nimekirja ja teavitab osanikke selles toimunud muutustest (§ 182 lg 1, § 149 lg 2, § 150 lg 3, § 151 lg 4); kutsub kokku osanike koosoleku (§ 171 lg 1, § 172 lg 1), määrab koosoleku päevakorra (§ 1711 lg 1) ning üldjuhul koostab ja saadab otsuste eelnõud (§ 1712 lg-d 1 ja 4, § 173 lg 2);
8 (15)
-
-
-
korraldab raamatupidamist (§ 183), jälgib pidevalt osaühingu majanduslikku olukorda (§ 180 lg-d 5 ja 51) ning koostab ja esitab esmalt osanikele, pärast kinnitamist aga äriregistrile majandusaasta aruande (§ 179 lg-d 1, 2 ja 4); esitab ka muud seaduses ette nähtud avaldused ja dokumendid äriregistrile (nt § 33 lg 7, § 144 lg 3, § 150 lg 5, § 196 lg 1, § 200 lg 1) ja vastab osanike teabenõuetele (§ 166 lg 1, § 182 lg 2); hoiab osaühingu ärisaladust (§ 186 lg 1) ja järgib konkurentsikeeldu (§ 185 lg 1).
9.2.Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 27 õigesti, et ühingu ja M.K vahelise
4.aprillil 2014 lepingu p 1.2 (dtl 510–515) järgi olid M.K kohustused järgmised: -
juhtida ühingut ja teha selleks vajalikke toiminguid, võtta vastu juhtimisotsuseid ja korraldada ühingu igapäevast majandustegevust; korraldada juhatuse tööd ning tagada ühingu nõuetekohaseks ja efektiivseks juhtimiseks vajalik töökorraldus; esindada ühingut kõigis tehingutes ja toimingutes suhetes teiste isikutega, mh valitsusasutustes ja riigiorganites ning kohaliku omavalitsuse organites; jaama operaatori ülesanded.
9.3.Seadusest ei tulene, et osaühingu juhatuse liige ei saaks samaaegselt olla osaühinguga ka töösuhetes. Eelmise p 9.2 loetelust kajastavad kolm esimest taanet samu kohustusi, mis juhatuse liikmel on tulenevalt seadusest ja mis nähtuvad p-st 9.1. Juhatuse liikme kohustused on sätestatud suhteliselt laialt ja vastavaid sätteid sisustatakse igas kaasuses individuaalselt. Seega tuleb konkreetsel juhul hinnata, kas ja kuivõrd langevad kokku juhatuse liikme kohustused ja töö, mida ta teeb töölepingu alusel (varasema tööõiguse aspektist Riigikohtu 24. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-05, p-d 25–26 ja seal viidatud praktika).
9.4.Neil kaalutlustel tuleb ÄS § 1801 lg 2 tõlgendamise teel selgitada välja, kas selle sätte alusel saab kontrollida juhatuse liikmele makstavat kogutasu või ainult seda, millele tal on õigus juhatuse liikme kohustuste täitmise eest. Kõnealune säte lisati ÄS-i selle muutmise seadusega, mida Riigikogu X koosseis menetles eelnõuna 552 SE. Seaduse seletuskirjas märgiti § 1801 kohta üldiselt, et eesmärk on täpsustada osaühingu juhatuse liikme tasu kindlaksmääramise ja hilisema muutmise aluseid ning sisustada selgemalt varem ÄS § 180 lg-s 7 sisaldunud põhimõte. Ühtlasi soovis seadusandja kaitsta osaühingu, võlausaldajate, osanike ja töötajate huve juhatuse liikmetele makstavate ebaproportsionaalselt suurte tasude eest osaühingu majandusliku seisundi olulise halvenemise korral (lk 31). Ringkonnakohus leiab, et nende eesmärkide ja sätte sõnastuses kasutatud väljendiga „tehtavate maksete kogusumma“ on paremini kooskõlas tõlgendus, et kontrollida tuleb juhatuse liikmetele tehtavate kõigi maksete summat. Seda kinnitab ka juhatuse liikme mõneti erinev roll teistest töötajatest. Samas tuleb kohustusi võtta arvesse tervikuna, st tasu peab vastama nii juhtimis- kui ka tööülesannetele. Sama õiguskäsitlust toetasid ringkonnakohtu istungil mõlemad pooled.
9.5.Ringkonnakohus põhjendab esmalt, miks ta ei nõustu hageja ja maakohtuga, et M.K tasu saab hinnata võrdlusühingute andmete (dtl 221–388), Fontese arvamuse (dtl 206–220), EE tippjuhtide tasude (dtl 1293–1294) või M.K 22. septembri 2011 e-kirja (dtl 389) põhjal.
9.5.1.Eespool p-des 9.3 ja 9.4 tehtud järelduste kohaselt tuleb juhatuse liikmele tehtavate maksete kogusummat kõrvutada kõigi tema kohustustega ja selle põhjal hinnata, kas need on omavahel mõistlikus vastavuses. Seega saab võrdlust teiste ühingutega rakendada ainult juhul, kui ka nende puhul on teada mõlemad komponendid – maksete kogusumma ja kohustused.
9.5.2.Käesolevas asjas pole esile toodud, millised on võrdlusühingute juhatuste liikmete kohustused. Samuti pole selge, milliseid muid hüvesid nad võisid saada juhitavatelt ühingutelt või nendega seotud isikutelt. Nii Fontese arvamusest kui võrdlusühingute majandusaasta aruannetest nähtub, et mitmel juhul juhatuse liikme tasu üldse ei maksta. Sellest ei saa järeldada, 9 (15)
et ka teiste sama valdkonna äriühingute juhid peaksid täitma oma kohustusi tasuta. Järelikult pole võimalik võrdlusühingute kohta esitatud andmete põhjal hinnata, kas M.Kle makstud tasu vastas teistes samalaadsetes ühingutes samade kohustuste täitmise eest makstavale tasule.
9.5.3.Fontese arvamusel on sisuliselt sama puudus, sest selles ei kirjeldata, milliste ülesannete täitmise eest makstakse tasu juhatuse liikmetele valimisse kuuluvates ühingutes. Haldusinseneri ülesandeid on kirjeldatud ülevaatlikult, aga need ei ole piisavalt sarnased M.Kle seadusest ja
4.aprilli 2014 lepingust tulenenud kohustustega. Fontese arvamus osutab vähemalt kaudselt M.Kle makstud tasu kohasusele. Õige on kostja väide, et tervikuna täitis M.K nii juhatuse liikme kui operaatori ülesandeid (vt pikemalt järgnevas p-d 9.8.4 ja 9.8.5). Kui lugeda viimased piisavalt sarnaseks haldusinseneri omadega, siis peaks M.K tasu võrdlema Fontese aruande järgi vastavate keskmiste põhipalkade summaga 4897 eurot (= 3107 + 1790) või mediaanide summaga 4880 eurot (= 3180 + 1700) kuus. Kummalgi juhul ei erine tegelik igakuine tasu (5832,91 eurot) summast niivõrd oluliselt, et sellest saaks järeldada ülesannetele mittevastavust.
9.5.4.Samadel kaalutlustel ei ole kohane võrdlus EE tippjuhtide tasuga. Kuigi on usutav hageja väide, et EE on ühingust oluliselt suurem ja keerukam ettevõte, siis samavõrra selge on kostja vastuväide, et EE tippjuhid ei pea tegelema energiatootmise seadmete opereerimisega.
9.5.5.M.K 22. septembri 2011 e-kirjas nimetatud tasusumma 2700 eurot ei paku samuti kohast võrdlusalust, sest viidatud kirjast ega teistest tõenditest ei nähtu, milliseid ülesandeid ta nõustus selle tasu eest täitma. Lisaks on ajavahemik 2011. aasta septembrist kuni 2014. aasta aprillini piisavalt pikk, et juhatuse liikme tasustamise tingimused võinuks muutuda.
9.6.Nõustuda ei saa aga ka kostjaga, et kohane võrdlusalus on kohtu määratud juhatuse liikme tasumäära ja täistööajale vastavate tundide arvu korrutis. Maakohus märkis asjakohaselt, et kohus määras tunnitasu lähtudes pankrotihalduri tasumäärast. Seega toimub kohtu määratud juhatuse liikme tasustamine oluliselt erinevatel alustel võrreldes M.Kga, kes ei saanud tasu tunni- vaid kuupõhiselt. Pooled ei väida, et kohtu määratud juhatuse liige oleks pidanud täitma muid kui eespool p-s 9.1 kirjeldatud seadusest tulenevaid ülesandeid.
9.7.Ringkonnakohus nõustub kostja ja maakohtuga, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei saa hinnata erikontrolli aruandes (dtl 564–609) kajastatud võimalikke rikkumisi. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 40 asjakohaselt, et haginõude alus on 4. aprillist 2014 –
20.aprillini 2018 makstud tasu, aga erikontroll käsitles aastaid 2010–2013. Maakohus jättis õigesti arvestamata otsuse samas punktis loetletud tõendid. Sarnaselt ei saa hinnata hageja juhatuse liikme H.T 17. veebruari 2014 e-kirjas (dtl 610) sisalduvaid võimalikke etteheiteid, sest ka need eelnevad ajaliselt praeguse vaidluse põhjustanud tasu otsustamisele.
9.8.Käesolevas asjas esile toodud asjaoludel on põhjendatud kontrollida M.Kle makstud tasu vastavust ülesannetele lähtudes sellest, millised kulud oleks kaasnenud, kui talle pandud kohustuste täitmine oleks korraldatud muul viisil.
9.8.1.Kokkuvõtvalt nähtub poolte esiletoodust, et ühingu juhtimist ja jaama opereerimist saab korraldada vähemalt neljal erineval viisil: (1) juhtimis- ja opereerimisteenus ostetakse sisse, aga juhatuse liikme tasu ei maksta (pooled möönsid, et ühing vähemalt võis nii toimida enne 4. aprilli 2014); (2) mõlemat ülesannet täidab juhatuse liige (4. aprill 2014 – 20. aprill 2018); (3) juhtimisülesandeid täidab ja selle eest saab tasu juhatuse liige ning operaatoriga sõlmitakse tööleping (pärast 20. aprilli 2018); (4) juhtimisülesandeid täidab ja selle eest saab tasu juhatuse liige, aga opereerimisteenus ostetakse sisse (kirjeldatud nt kostja 23. juuli 2018 küsimuses b eksperdile). 10 (15)
9.8.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hinnata juhatuse liikmele makstavat tasu tema ülesannetele mittevastavaks ÄS § 1801 lg 2 tähenduses pelgalt põhjusel, et ühing (ja kostja enamusosanikuna) otsustab variandi (2) kasuks. Seda hinnangut ei mõjuta hageja väidetav olukord, kus ta oli asunud 2014. aasta algul nõudma selgitusi ühingu tegevuse kohta. Ühingut tuleb juhtida ja jaama opereerida sõltumata sellest, kas osanike vahel on erimeelsusi. Põhimõtteliselt on õige hageja väide, et M.Kle tasu maksmine tingis ühingu tööjõukulude olulise tõusu (vt järgmine p 9.8.3). See eraldi ei tähenda tasu mittevastavust juhatuse liikme ülesannetele. Pigem võib tasu olla viidatud tähenduses ebamõistlik juhul, kui vastavat kulu ei peaks ühing üldse kandma või see oleks variantide (1), (3) või (4) korral oluliselt väiksem.
9.8.3.Ühingu tööjõukulud aastatel 2011–2018 olid vaidlustamata andmetel järgmised (kokkuvõtvalt nt A.V arvamuses, dtl 1254, ja arvestades eespool p-s 8.4 esitatud tabeliga): Aasta
9.8.4.Hageja leiab, et M.Kle tasu maksmiseks, st vastava kulu lisandumiseks ei olnud objektiivset õigustust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õige on kostja väide, et enam kui 100. aasta vanuse jaama töö sõltub lisaks vooluhulkadele ka opereerimise kiirusest, tootmisseisakute minimeerimisest ja efektiivsest lahendamisest, automatiseerimise parendustest ja varuosade piisavusest. Jaama vanust tõendab WK Engineering HPP Experts’i nimel koostatud tehniline ekspertiis (dtl 517–530, tõlge 754– 761). Samas dokumendis soovitati jaama pikaaegse ja kasumliku töötamise saavutamiseks viia ohutus kooskõlla seadusega, milleks tuli korraldada töid nii ehitiste, teede, siltide, kaablite kui ka paisu, veevarustuskanali, äravoolu ja surverajatiste osas. Ühtlasi viitab ekspertiisi koostaja varuosade ladustamise vajadusele. Neil kaalutlustel ei saa jaama tehnoloogia kaasaegsusest teha hageja soovitud järeldust, et igapäevase opereerimise ülesandeid praktiliselt üldse pole. Jaama igapäevase opereerimise vajadus nähtub lisaks tootja hinnapakkumisest (dtl 648, tõlge 762), mille järgi tuleb töid teha kohapeal ja jaama jälgida. Sama kinnitab jaama käivitamise sertifikaat (dtl 516, tõlge 752), sest instrueerimise vajadusest järeldub omakorda vähemalt teataval määral spetsiifiliste ülesannete täitmine. Hageja küll väidab, et neid ülesandeid oleks võinud täita sertifikaadil märgitud teised kaks isikut, aga puuduvad tõendid, kes need isikud olid ning kas ja millistel tingimustel nad oleks valmis M.K asemel ühingut juhtima ja jaama opereerima. Eelmises kahes lõigus märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga M.K tunnistajaütlustele (dtl 1389–1392). Need ütlused on piisavas ulatuses kooskõlas teiste tõenditega ega ole ebausaldusväärsed pelgalt põhjusel, et M.K oli vaidlusaluse tasu saaja. Pooled ei vaidle, et M.K on juba vähemalt alates 2011. aastast korraldanud jaama tööd ja ühingu juhtimist. Seetõttu pole alust kahelda tema seletuses, et jaama opereerimisel tuleb igapäevaselt hooldada ja häälestada nii elektriseadmed kui ka hüdroenergia süsteeme. Ainult automaatikat ei pidanud ta piisavaks, lisaks tuleb sedagi hooldada (nt vahetada andureid), aga samuti korraldada ehitus- ja parandustöid. Viidatud ütlusi ei lükka ümber ja teiste tõenditega pole kooskõlas I.K üldsõnalised ütlused jaama lihtsuse ja ainult automaatikaga juhitavuse kohta (dtl 1386–1389). Õige on kostja vastuväide, et juhatuse liikme tasu otsustamisel 4. aprilli 2014 11 (15)
koosolekul ei väitnud hageja esindajad, et jaama opereerimise ülesandeid pole üldse vaja täita või nende eest tasu maksta (dtl 402–408). Puuduvad tõendid selle kohta, et ühingu kaks töötajat oleks pidanud täitma või suutnud täita ühingu juhtimise ja jaama opereerimise ülesandeid. Lisaks ei saa eeldada, et juhatuse liige peab täitma oma kohustusi ilma selle eest tasu saamata – nagu see toimus enne 4. aprilli 2014 (juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete täimise eest makstava tasu suuruse kohta vt järgmine p 9.8.5). Neil kaalutlustel ei saa pidada jätkusuutlikuks ega optimaalseks varianti (1), mille puhul, kas pole selge ja arusaadav, milliste teenuste eest M.Kle tasuti või pidanuks ta täitma samu ülesandeid ilma selle eest tasu saamata.
9.8.5.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et pärast M.K vabastamist juhatuse liikme kohalt ei ole tuvastatav ühingu kulude oluline kokkuhoid, st variant (3) ei ole ilmselt soodsam kui variant (2). M.K asemele määrati kaks juhatuse liiget, kelle ülesanded ei hõlma jaama opereerimisega seonduvat (dtl 1272). Nüüd maksab ühing juhatuse liikmetele tasu 1000 eurot (dtl 786, 1393) ja M.Kle jaama opereerimise eest netotöötasu 3600 eurot (dtl 1390). Hageja nõustus
18.novembri 2019 istungil maakohtus, et 1000 eurot on mõistlik brutotasu juhatuse liikmele, aga pole toonud esile ega tõendanud, et jaama opereerimise töö või teenuse saaks hankida odavamalt. Kaudselt kinnitab sama arutluskäiku ka võrdlus kohtu määratud juhatuse liikme tasuga. Harju Maakohtu 10. aprilli ja 3. oktoobri 2018 määrustega (dtl 748–750, 1274–1275) on tõendatud, et määratud juhatuse liikme tasumäär oli 90 eurot tunnis, talle maksti tasu umbes 3,5 kuu eest 4000 eurot. Ta täitis vaid üksikuid neist ülesannetest, mis tulenevad juhatuse liikmele seadusest (vt eespool p 9.1). Seega on usutav ja loogiline, et ainult osaliselt juhatuse liikme seadusest tulenevate ülesannete täitmise eest tuleb ühingu puhul pidada mõistlikuks ja vajalikuks tasu 1000 eurot kuus. Nagu juba märgitud eespool p 9.5.3 teises lõigus, saab väga üldise turuanalüüsi põhjal pidada ühingu juhtimise mõistlikuks tasuks umbes 3000 eurot kuus ja seadmete tehnilise haldamise tasuks vähemalt 1700 eurot kuus. Ka see võrdus kinnitab kahest eelmisest lõigust tuleneva järeldust, et variandi (3) rakendamisel ei ole ühingu kulud oluliselt väiksemad kui M.Kle
4.aprilli 2014 lepingu alusel tasu maksmise korral.
9.8.6.Varianti (4) ei saa poolte väidete ja esitatud tõendite põhjal samuti hinnata soodsamaks. Hageja ei seadnud kahtluse alla kostja arvutusi osas, et tootja hinnapakkumise järgi kaasneks jaama hooldusega seotud kõigi teenuste ostmine kulu vahemikus 9666–12 666 eurot kuus. Hageja leidis, et niisuguste teenuste ostmine pole vajalik, aga ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 9.8.4, et vastavaid ülesandeid ja seega ka kulu pole võimalik lihtsalt eirata. Vaidlusalune ajavahemik (4. aprill 2014 – 20. aprill 2018) on pikem kui neli aastat. Tootja hinnapakkumise järgi arvutatud ja variandi (4) valimisega seega eeldatavasti kaasnev kulu nelja aasta kohta oleks eespool märgitud vahemiku 48-kordne ja jääks niisiis vahemikku 463 968– 607 968 eurot. Selle hinnangulise kulu alumine piir on samas suurusjärgus nagu eespool p-s 8.4 esitatud tabelis leitud M.Kle vaidlusaluse tasuga maksmisega kaasnenud kogukulu 469 900 eurot. Lisaks tuleb võtta arvesse, et sel viisil oleks ühingul ikkagi tulnud kanda juhatuse liikme ülesannete täitmisega seonduv kulu.
9.8.7.Variantide (1)–(4) võrdlusest järeldub, et 4. aprilli 2014 otsusega sisuliselt valitud variant (2) ei ole ühingule ilmselgelt ebasoodsam kui muud võimalused M.K täidetud ülesannetele vastava tulemuse saavutamiseks. Selleks ei ole vaja hinnata, millise aja M.K kulutas oma ülesannete täitmisele igas kuus. Samuti pole vaja eraldi analüüsida lepingujärgse kuutasu ja aastapreemia osakaalu.
12 (15)
9.9.Vahekokkuvõttena saab märkida, et aastatel 2014–2018 M.Kle makstud tasu vastas juhatuse liikme seadusest ja lepingust tulenevatele ülesannetele.
10.Juhatuse liikme tasu vastavus osaühingu majanduslikule olukorrale tähendab, et osaühingu majandusnäitajad ja varaline seis on sellised, mida juhatuse liikmele määratud tasu maksmine oluliselt ei kahjusta ja on mõistlikus vastavuses majandustulemustega. Niisuguse järelduse saab teha esiteks eespool p-s 9.4 viidatud seletuskirjas nimetatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning teiseks ka ÄS § 1801 lg 3 sõnastusest. Viimati viidatud lõige sätestab, et kui osaühingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks osaühingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib osaühing nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist.
10.1.Juhatuse liikme tasu vastavust ühingu majanduslikule olukorrale tuleb hinnata ajalisest aspektist laiemalt kui ainult tasu otsustamisele (vahetult) eelneva ajavahemiku põhjal (nagu väitis hageja menetluse algul) või ainult tasu maksmise ajal (nagu leiavad mõlemad pooled praegu). Kumbki kitsas käsitlus ei ole loogiline ega kooskõlas seaduse mõttega. Esimesena viidatud hageja algse arusaama järgi ei oleks üldse võimalik põhjendada tasu maksmist alustava või majandusraskustes oleva ettevõtte juhatuse liikmetele. Samas ei saa juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamisel osanikele teada olevat aktuaalset olukorda täielikult eirata. ÄS § 1801 lg-s 2 sätestatud tingimused eeldavad, et osanikud jälgivad osaühingu majanduslikku olukorda ja kui see ei vasta (enam) neile ootustele või prognoosidele, mis tehti juhatuse liikmele tasu määramisel, siis muudavad (eelkõige vähendavad) varem määratud tasu. Sellist arusaama kinnitab ÄS § 1801 lg 3. Neil kaalutlustel on asjakohane kostja kasutatud võrdlus, mis hõlmab ajavahemikku nii enne tasu maksmist kui ka selle maksmise ajal, st kokku aastatel 2011–2018.
10.2.Ühingu igapäevast tegevust kajastavad peamised majandusnäitajad on kokkuvõtvalt järgmised (dtl 67–171, 489–509, 866–877, 882, esitatud A.V arvamuses, dtl 1254–1255; 2018. aasta osas neli esimest kuud): Käive
Tegevuskulu (peale tööjõukulu)
sealhulgas
Aasta
sealhulgas kaup
mitmesugune kulu
muu kulu
54 236
203 690
532 355 553 596 316 380 133 661
181 726
233 897 332 836 252 081
79 870
171 228
270 907 416 420 254 691
73 221
173 272
8 198
302 232 357 522 163 934
40 608
117 997
5 329
939 271
14 537 145 001
27 686
111 708
5 607
854 139
10 052 221 949 100 825
112 745
8 379
46 542
28 590
2 556
Kokku
müügitulu
922 040 1 085 951 566 733
477 777 444 263 258 007
687 327 659 754 953 808 864 191 197 709
197 708
Kokku
muu tulu
15 396
Kasum
Omakapital
316 408 455 331 6 648
940 956 1 396 287 1 402 935
34 079 49 537 367 370 180 782 41 308
1 437 014 1 486 551 1 853 921 2 024 704 2 066 011
10.3.Tabelis kajastatud kolme esimese aasta (2011–2013) andmete põhjal ei saa pidada juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamist mittevastavaks ühingu majanduslikule olukorrale. Siinjuures on kohane meenutada eespool p-s 8.3 märgitud kriteeriumit, et asjaomane mittevastavus peab olema piisavalt selge. Kui ühing lõpetas eelmise aasta kasumiga, tal oli 1,4 mln euro suurune omakapital, aastakäive jäi vahemikku umbes 600 000–1 000 000 eurot ja tegevuskulu peale tööjõukulu moodustas jätkuvalt vähem kui poole käibest, siis ei ole senisele juhatuse liikmele tasu maksmise otsustamine ilmses vastuolus majandusliku olukorraga.
10.4.Järgmise viie aasta (2014–2018, viimasest neli kuud) majandustegevuse tulemust kajastavate andmete (eelkõige käive, kasum ja omakapital) põhjal saab üldistavalt märkida, et 13 (15)
M.Kle tasu maksmine ei muutnud ühingu majanduslikku olukorda halvaks. Kui võtta 2014. aastat arvesse 3⁄4 ulatuses (alates aprillist), siis oli käive 3 190 957 eurot. Kõnealusel ajavahemikul teenis ühing kasumina kokku 664 556 eurot ja omakapital suurenes 2018. aasta aprilli lõpuks võrreldes 2013. aasta lõpuga praktiliselt sama summa ehk 663 076 euro võrra. Nende näitajate põhjal ei saa hinnata 469 900 euro suurust kulu juhatuse liikme tasustamiseks ilmselt mittevastavaks ühingu majanduslikule olukorrale.
10.5.Siiski on asjakohane hageja ja vaidlustatud otsuse p-s 45 väljendatud maakohtu arusaam, et ainult ühingu käibest, kasumist ja sellest tingitud suutlikkusest kulutada teatav hulk raha, ei saa veel järeldada juhatuse liikmele makstava tasu vastavust ühingu majanduslikule olukorrale. Seega tuleb täpsemalt uurida ja hinnata ka tasust tingitud kulu osakaalu käibes ja ühingu kulude struktuuris. Vaidlusaluse tasu (vt eespool p 8.4), ühingu tööjõukulude (p 9.8.3) ja eespool p-s 10.2 esitatud peamiste majandusnäitajate kõrvutamise tulemus aastatel 2014–2018 (viimasest aastast neli kuud) on kokkuvõtvalt järgmine: Aasta
M.K tasu kulu osakaal võrreldes näitajaga: käive TjK TgK kulu 10% 69% 27% 19% 18% 74% 71% 36% 12% 76% 80% 39% 16% 76% 63% 34% 15% 77% 62% 34%
Neist andmetest nähtub, et vaidlusaluse tasu maksmise kulu ei ületanud ühelgi aastal 40% kogukuludest ning moodustas kõige enam 80% ühingu tegevuskulude ja tööjõukulude summast. Viidatud summa vastab kõige enam ühingu käitatava jaama opereerimise ja ühingu juhtimisega seotud kuludele. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 9.8.4, et M.K täitis valdava osa neist ülesannetest, mis olid vajalikud jaama käitamiseks. Samuti oli ta vaidlusalusel ajal ainus juhatuse liige. Neil tingimustel ei saa talle makstavast tasust tingitud kuni 80% suurust osakaalu kõigis opereerimiskuludes pidada ebamõistlikuks ega ilmselt mittevastavaks ühingu majanduslikule olukorrale. Samuti on piisavas ulatuses mõistlik ja kohane vaidlusaluse tasuga seotud kogukulu 10–18%-line osakaal ühingu käibest.
10.6.Kuigi õiged on hageja väited, et tööjõu- ja juhtimiskulud kokku moodustasid nt aastatel 2014–2015 vastavalt üle 1⁄3 ja 1⁄2 käibest, siis ei saa sellest järeldada tasu mittevastavust ühingu majanduslikule olukorrale. Hageja ei toonud esile ega tõendanud, et ühingu tegevuse ja struktuuriga oleks võimalik oluliselt parema majandustulemuse saavutamine mingi muu juhtimismudeli korral (vt selle kohta ka variantide (1)–(4) analüüs eespool p 9.8 alapunktides). Seega oli tasu mõistlikus vastavuses majandustulemustega. Tõendamata on hageja väide ühingu majandusliku olukorra halvenemise kohta.
10.7.Käesoleva punkti alapunktide põhjal teeb ringkonnakohus vahekokkuvõtte, et aastatel 2014–2018 M.Kle makstud tasu vastas ühingu majanduslikule olukorrale.
11.Lõpuks kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusaluse tasu maksmine võiks vaatamata eeltoodule tähendada ühingust kasumi varjatud väljaviimist.
11.1.Nimelt on kõigi analüüsitud variantide (1)–(4) ja ka ühingu jätkuva majandusliku suutlikkuse puhul siiski võimalik, et enamusosanik kasutab oma hääleõigust eesmärgiga saada eeliseid enda või kolmanda isiku kasuks, st sisuliselt viia ilma vastusooritust saamata ühingust välja raha, mida ühing võiks maksta dividendina. Mõneti sarnane on olukord kasumi kas tervikuna või suuremas osas jaotamata jätmisel (vrd Riigikohtu 29. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-14, p 30). Sellest aspektist tuleb kontrollida, kas hageja tõi esile ja 14 (15)
tõendas, et kostja on oma hääleõigust kuritarvitades otsustanud ühingu nimel mittevajaliku kohustuse võtmise, mis ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga.
11.2.Raha väljaviimine ilma vastusooritust saamata tähendab eelkõige seda, et ühingu nimel on 4. aprilli 2014 lepinguga võetud M.Kle tasu maksmise kohustus, aga M.K ei pea tegema sellele tasule vastavat sooritust. Käesoleval juhul see nii ei ole. Nimelt järeldub eespool p 9 alapunktides esitatud põhjendustest, et 4. aprilli 2014 lepinguga võttis M.K endale ka kohustusi, mille ulatus ja sisu on piisavas vastavuses talle makstud tasuga.
11.3.Lisaks ei ole M.Kle tasu maksmine otseselt takistanud kasumi arvel dividendi maksmist. Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et M.K tasuga kaasnenud kulu puudumise korral oleks osanikud otsustanud dividendi maksmise.
11.4.Eelneva põhjal ei tuvasta ringkonnakohus, et kostja oleks rikkunud ÄS § 1801 lg-s 2 sätestatud kohustust tagada, et M.Kle kui juhatuse liikmele ühingu tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga. Samuti ei tuvasta ringkonnakohus hageja esile toodud asjaoludel mingit muud seadusest tuleneva kostja kohustuse rikkumist VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Makstud tasu oli mõistlik, mistõttu ei saa kostjale ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Esile toodud ja tuvastatud asjaoludel ei tähendada M.Kle kui juhatuse liikmele tasu maksmine ühingust kasumi varjatud väljaviimist kostja kuritarvituse tulemusel.
12.Kostja rikkumise puudumise tõttu jääb hagi rahuldamata ja kahju hüvitamise muid eeldusi, sh väidetava kahju suurust pole vaja käsitleda.
13.Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab need rahaliselt kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt)
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.