Renovum OÜ hagi D. V. ja A. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • •
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Renovum OÜ (RK: 14042462), esindaja I. B. (e-post: XXX) Kostja I: D. V. (IK: XXX), esindaja advokaat K. H. (epost: XXX) Kostja II: A. G. (IK: XXX, telef: XXX, elukoht: XXX)
9. detsember 2020
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Renovum OÜ hagist osaline loobumine. Renovum OÜ loobus hagist osas, mis ületab põhivõlga summas 3331,39 eurot, intressi summas 483,59 eurot ning viivise seadusjärgset määra. Nimetataud osas lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Määrata asjas uueks hagihinnaks 4318,77 eurot.
3.Rahuldada Renovum OÜ hagi A. G. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks täielikult.
4.Mõista A. G. välja Renovum OÜ kasuks 4256,77 eurot (neli tuhat kakssada viiskümmend kuus eurot ja 77 senti).
5.Mõista A. G. välja Renovum OÜ kasuks lisaduv viivis põhinõudelt 3331,39 eurolt alates käesoleva otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Sealjuures on A. G. vastutuse maksimummääraks käesoleva kohtuotsusega väljamõistetavate kohustuste osas 11 000 eurot.
6.A. G. vastutab Renovum OÜ ees eelmises punktis väljamõistetud summade eest solidaarselt D. V., kelle vastutuse ulatus tuleneb Tartu Maakohtu 11.12.2020 määrusega käesolevas tsiviilasjas kinnitatud kompromissist, ning A. G., kelle vastutuse ulatus tuleneb 01.06.2020 käesolevas tsiviilasjas tehtud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna määrusest.
7.Tagastada pärast käesoleva otsuse jõustumist Renovum OÜ-le pool menetluses enamtasutud riigilõivust, see on 50 eurot (viiskümmend eurot ja 0 senti), Renovum OÜ a/a XXX LHV Pank. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Tsiviilasi nr 2-20-104998
1.Jätta menetluskulud 1/3 osas hageja kanda ja 2/3 osas kostja II kanda
2.Mõista A. G. välja Renovum OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena 682 eurot (kuussada kaheksakümmend kaks eurot ja 0 senti).
3.Välja mõista A. G. Renovum OÜ kasuks viivis menetluskulult (682 eurolt) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnenud menetlus
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 05.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. V. (kostja I), A. G. ja A. G. (kostja II) vastu 6400,00 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Solidaarvõlgniku A. G. osas koostas kohus 01.06.2020 eraldi määrusena maksekäsu TsMS § 489 lg 1 alusel. D. V. ja A. G. esitasid nõudele maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mistõttu jätkus menetlus nende vastu hagimenetlusena. 22.10.2020 vähendas hageja kostja I esitatud vastuväidetest tulenevalt oma nõuet. Poolte seisukohad
2.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja Renovum OÜ, et kohus mõistaks kostjalt II A. G. välja põhivõla summas 3331,39 eurot, intressi summas 483,59 eurot ja viiviseid seadusjärgses viivisemääras alates 16.04.2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagi asjaolude kohaselt 03. mail 2017 sõlmisid AB Kreditex AS (edaspidi liisinguandja) ja põhivõlgnik A. G. kapitalirendi tüüpi liisingulepingu nr XXX. Liisinguandja ja D. V. sõlmisid 03.05.2017 käenduslepingu nr XXX, vastutuse piirmäär 11 000 eurot. Liisinguandja ja A. G. sõlmisid 03.05.2017 käenduslepingu nr XXX, vastutuse piirmäär samuti 11 000 eurot. Liisingulepingu alusel omandas liisinguandja põhivõlgniku ülesandel ja huvides mopeedauto CHATENET CH26 SPORT, VIN-kood: XXX, Eesti reg. nr. XXX. Liisingulepingu kohaselt kohustus põhivõlgnik tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid liisingulepingu lisaks 1 oleva annuiteetgraafiku alusel. Põhivõlgnik liisingumakseid nõuetekohaselt tasunud ei ole. Peale liisingulepingu sõlmimist on liisinguandjale laekunud põhivõlgnikult 2996,81 EUR, millest 953,31 EUR tuli põhinõude katteks ja 1861,69 EUR intressi katteks. 01.07.2019 saatis liisinguandja nii põhivõlnikule kui ka kostjatele tasumata liisingumakse tõttu liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes põhivõlgnikule ja kostjatele võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja. Põhivõlgnik ega kostjad võlga ei tasunud ja 15.08.2019 kirjaga ütles liisinguandja liisingulepingu üles, nõudes ühtlasi Liisingueseme tagastamist. Põhivõlgnik ei ole liisingueset tagastanud, mistõttu ei saa nõudest maha arvestada liisingueseme väärtust.
Tsiviilasi nr 2-20-104998
3.Kostja II asjas oma seisukohta ei esitanud ega ilmunud ka 09.12.2020 kohtuistungile. Seetõttu lahendab kohus asja sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta. Kohtuistungid
4.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 09.12.2020. Istungil hageja taotles, et soovib kostja A. G. suhtes asja lahendamist kas tagaseljaotsusega või sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta lähtuvalt uuest vähendatud haginõudest. Hageja selgitas, et loobub juunis kostjaga II sõlmitud kompromissist ega soovi selle kinnitamist kohtu poolt. Asjaolud ja kohtu seisukoht
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega võtab kohus esmalt seisukoha hagist osalise loobumise taotluse osas. 22.10.2020 esitas hageja kohtule taotluse, mille kohaselt vähendab oma nõuet põhivõla, intressi ja viiviste osas. Sellega seoses väheneb ka hagi hind 4318,77 euroni. Ehkki hagiavalduse esitamisel tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku 450 eurot, tuleks uue vähendatud hagihinna järgi tasuda 350 eurot. 09.12.2020 kohtuistungil hageja täpsustas, et soovib hagist osaliselt loobuda ning soovib, et talle tagastataks pool riigilõivude vahest, s.o 50 eurot. Kostjad taotlusele vastuväiteid ei esitanud.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et praegu tuleb hageja osaline loobumine vastu võtta lõpetada menetlus osas, mis ületab põhivõlga summas 3331,39 eurot, intressi summas 483,59 eurot ning viivise seadusjärgset määra. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
7.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel rahuldab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivude vahe tagastamiseks. Kuivõrd hageja on hagist osaliselt loobunud, tuleb talle tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja vähendatud hinnaga hagi riigilõivu vahest. Kohus nõustub hageja arvestustega ja tagastab hagejale 50 eurot.
8.Järgnevalt lahendab kohus asja sisuliselt kostja II A. G. suhtes. A. G. ja Renovum OÜ esitasid kohtule 21.06.2020 kompromissi, mille kohaselt oleks kostja II pidanud hagejale osamaksetena tasuma 6612 eurot. 09.12.2020 kohtuistungil hageja avaldas, et loobub kompromissist ega ei soovi selle kinnitamist. Kuna hageja kompromissist loobus, ei saa kohus seda kinnitada. 09.12.2020 kohtuistungil sõlmisid hageja ja kostja I D. V. kompromissi, mille kohus 11.12.2020 määrusega kinnitas. Kuna kostja II A. G. 09.12.2020 kohtuistungile ei ilmunud ega muul viisil oma seisukohta ei avaldanud, ei saanud kohus tema suhtes kompromissi kinnitada. Hageja selgitas kohtuistungil, et soovib kostja A. G. suhtes asja lahendamist kas tagaseljaotsusega või sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta lähtuvalt uuest vähendatud haginõudest. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus peab võimalikuks lahendada asi sisuliselt ilma kostja II kohalolekuta, lähtudes uuest vähendatud haginõudest.
9.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-20-104998
Kohus nõustub hageja viimase, vähendatud nõudega (digitoimiku lk 133-135) kõigi taotluste, põhjenduste, arvestuskäikude ja õiguslike käsitluste osas ega hakka neid seetõttu üle kordama. Hageja vähendatud nõue on kooskõlas seaduse ja asjas esitatud tõenditega ning kuulub täielikult rahuldamisele. Liisinguandja AB Kreditex AS ja põhivõlgniku A. G. vahel sõlmitud leping (dtl 52-64) on liisinguleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõistes. Kuivõrd liisingumaksete tasumisega tekkis võlgnevus ning liisingueset (dtl 69-72) ei tagastatud, on leping VÕS § 366 kohaselt üles öeldud (dtl 81-82). Võlgnevus tuleb VÕS § 367 alusel tasuda. Kostja II on sõlminud VÕS § 143 lg 1 kohase tarbijakäenduslepingu (dtl 67-68) põhivõlgniku kohustuse tagamiseks. Seetõttu vastutab ta põhivõlgniku kohustuse täitmise eest käenduslepingu p 2.1 ja VÕS § 145 lg 1 alusel põhivõlgnikuga solidaarselt. Lepingu p 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummääraks 11 000 eurot. Hageja on saanud nõude loovutuse teel ning nii põhivõlgnikku kui käendajaid loovutusest teavitanud (dtl 84). Loovutuse osas kohtule vastuväiteid esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja II esitanud hageja vähendatud nõudele arvestuslike või matemaatilisi vastuväiteid.
10.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 3331,39 eurot, intress summas 483,59 eurot ja viiviseid seadusjärgses viivisemääras alates 16.04.2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Alates viivisenõude tekkimisest 16.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.12.2020 on www.viivisekalkulaator.ee andmetel viivise suuruseks 441,79 eurot. Põhivõlg, intress ja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga kokku 4256,77 eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest mõistab kohus viivise välja TsMS § 367 alusel jooksvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud
11.1.Menetluskulude jaotuse puhul tuleb arvestada, et hageja on hagist osaliselt loobunud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Esialgne hagi hind oli 6507,06 eurot ning pärast osalist hagist loobumist 4318,77 eurot. Seega loobus hageja hagist ligikaudu kolmandiku ulatuses, mistõttu peaks jääma ka 1/3 menetluskuludest hageja kanda.
11.2.Ülejäänud 2/3 menetluskuludest tuleb jätta kostja II kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 I lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Praegusel juhul ei oma menetluskulude jaotusel tähtsust, et kostjad osalesid menetluses erinevas ulatuses. Hagimenetluses osales peamiselt kosta I, kelle suhtes on kinnitatud kompromiss. Ehkki kostja II ei ole aktiivselt menetluses osalenud, on hageja poolt haginõude vähendamine ja teised menetlustoimingud olnud tema huvides. Nimelt on need oluliselt vähendanud ka temalt väljamõistetavat summat. Esialgse kompromissi kohaselt oleks kostja II pidanud tasuma 6612 eurot, kuid käesoleva otsusega mõistis kohus välja 4256,77 eurot ja lisanduva viivise. Seetõttu puudub alus kostja II kanda jäävat menetluskulude osa vähendada seetõttu, et ta menetluses aktiivselt ei osalenud.
11.3.Käesolevas tsiviilasjas 11.12.2020 kinnitatud kompromissi p-s 1.9 on hageja ja kostja I kokku leppinud, et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega on hageja loobunud menetluskulude hüvitamise nõudest kostja I osas.
Tsiviilasi nr 2-20-104998
VÕS§ 66 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Seega tuleb hageja menetluskuludest 2/3 jätta kostja II kanda. Kostjal II toimiku materjalidest nähtuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole, mistõttu kohus tema menetluskulusid jaotuse ega kindlaksmääramise puhul arvesse ei võta.
12.Kohus rahuldab ka TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel osaliselt hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja menetluskulu 1438,00 eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot, sõidukuludest 18,00 eurot ning õigusabikulust summas 1050 eurot. Riigilõivust poole on kohus hagejale kompromissi kinnitamisel tagastanud, seega tuleb pool riigilõivu (175 eurot) hageja menetluskulude hulgast kohe maha arvestada. Sõidukulud 18 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab ka hagejal hagi koostamisele ja täpsustamisele kulunud ajakulu mõnevõrra ülepaisutatuks. Hageja on kulutanud esmalt kliendiga vestlusele 0,5 tundi, Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvunud 1,5 tundi, hagiavaldust koostanud 3 tundi ning veel hagiavaldust täpsustanud 1,5 tundi, kokku 6,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu oleks asja sisu ja mahtu ning vaidluse olemust arvestades nende toimingute eest 4,5 tundi, ülejäänud osas peab kohus hageja taotlusi põhjendatuks. Seega tuleb hageja menetlustoimingute ajakulu vähendada kahe tunni võrra, põhjendatud ajakulu õigusabitoimingutele on kokku 6,75 tundi. Arvestades hageja lepingulise esindaja töötasu 120 eurot tund, käibemaksu ei lisandu, on põhjendatud kulu 810 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (175 + 20 + 18 + 810) = 1023 eurot. Sellest kuulub kostjalt II väljamõistmisele 2/3 ehk 682 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 väljamõistmiseks.
alusel rahuldab kohus ka kostja taotluse menetluskuludelt viivise
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.