lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15393/5

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-15393/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

10. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-15393

Tsiviilasi

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 27. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Jaak Reinomägi (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud Jaak Reinomägi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1.Jaak Reinomägi (avaldaja) esitas 21. oktoobril 2020 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja märkis, et 19. oktoobril 2020 sai ta teada, et jaanuarikuus

tuvastati tal "mingisugune positiivne viirus". Taotluse esitaja on 2020. aastal olnud neli kuud vahistatud ning teda ei teavitatud viirusest. Peale vahistamist oli avaldaja vahekorras ning ta ei teadnud, et ta peab kasutama kaitsevahendeid. Avaldaja märkis, et on võimalik, et ta seadis teise inimese tervise ohtu. Avaldaja vajab õigusnõustamist, et kaitsta oma õigusi.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

MAAKOHTU SEISUKOHAD

Maakohus keeldus 27. oktoobri 2020. a määrusega riigi õigusabi andmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §-st 2 ja §-st 6 tulenevalt on riigi õigusabi saamise määravaks tingimuseks suutmatus tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Samas ei ole majanduslik suutmatus tasuda õigusteenuse eest absoluutne tingimus. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Riigi õigusabi ei anta muuhulgas, kui asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Maakohus oli seisukohal, et taotlus riigi õigusabi saamiseks ei ole põhjendatud ning kohus keeldus riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Maakohtule esitatud asjaolude kirjeldusele tuginedes on kohtu hinnangul avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning esile toodud asjaoludel esitatav nõue perspektiivitu. RÕS § 9 kohaselt otsustatakse riigi õigusabi andmine isiku taotluse alusel. Muuhulgas peab riigi õigusabi saamiseks esitatav taotlus sisaldama probleemi kirjeldust, mille lahendamiseks abi soovitakse; põhjendust, miks õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste kaitseks ning milline on võimalik tulenev kasu (RÕS § 12 lg 1). Kohus selgitas, et riigi õigusabi antakse õigusliku probleemi lahendamiseks, esitatud taotlusest jääb arusaamatuks, millise õigusliku probleemi lahendamist avaldaja vajab. Asjaolu, et avaldaja oli kaitsmata vahekorras, ei ole põhjendus riigi õigusabi saamiseks. Kaitsmata vahekorras olemist ei saanud kohtu hinnangul pidada avaldaja ja tema kaaslase õiguste rikkumiseks.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Avaldaja palub 5. novembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega anda avaldajale riigi õigusabi. Kaebuse kohaselt oli maakohtul võimalus jätta taotlus käiguta. Avaldaja ei soovinud riigi õigusabi seetõttu, et ta oli kaitsmata vahekorras. Avaldaja soovib riigi õigusabi, sest vangla

ei teavitanud teda positiivsest tulemusest ja puudus võimalus raviks. Vangla tegevusetus seadis ohtu avaldaja ja tema elukaaslase tervise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult keeldunud riigi õigusabi andmisest, tuginedes RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 10 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse läbivaatamine. Praegusel juhul on avaldaja esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks maakohtule. TsMS § 1 esimese lause kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi teise lause järgi on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 järgi saab isik üldjuhul kohtusse pöörduda üksnes oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, v.a seaduses sätestatud erandid. Avaldaja ei ole taotluses ega ka määruskaebuses toonud piisava selgusega välja selliseid asjaolusid (st tegeliku elu sündmusi), millest võiks järeldada tema eeldatavate seadusega kaitstud õiguste rikkumist. Avaldaja väited põhinevad üksnes oletustel, et tal on tuvastatud "mingisugune viirus", millest mitte teadlik olles võis ta seada ohtu kolmanda isiku tervise. Asja materjalidest ei nähtu avaldaja õiguste rikkumisi, mida oleks võimalik tsiviilkohtumenetluses kaitsta. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks oleks ilmselt vähene. Samuti puudub avaldaja väidete põhjal alus arvata, et riigi õigusabi andmine võiks kuuluda halduskohtu pädevusse, kellele tuleks avaldaja taotlus RÕS § 10 lg 7 alusel edastata. Enda väidetava partneri õiguste kaitseks ei saa avaldaja kohtusse pöörduda.
6.Ringkonnakohus iseenesest nõustub määruskaebuses esitatud väitega, et kui maakohtule jäi taotlus ebaselgeks, oli maakohtul võimalus TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse pöördunud isikule tähtaja nõude täpsustamiseks. Samas ei ole avaldaja määruskaebuses täpsustanud taotluse aluseks olevaid asjaolusid määral, mis annaks aluse asuda maakohtust kokkuvõttes erinevale seisukohale. Seega ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei andnud avaldajale võimalust taotluse asjaolude täpsustamiseks. Lisaks ei võta käesolevas asjas tehtud lahend avaldajalt võimalust taotleda uuesti riigi õigusabi, kui ta suudab väidetava viiruse tuvastamisega seotud asjaolusid täpsustada ning esitada kohtule RÕS §-des 12 ja 13 sätestatud sisu- ja vorminõuetele vastava taotluse.
7.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud avaldaja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda.
8.RÕS § 15 lg 8 esimese lause järgi võib riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium