Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-117104/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1200

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AS G4S Eesti10022095(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-117104

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-117104

Tsiviilasi

AS G4S Eesti hagi K S vastu võla, viivise nõudes

1604,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS G4S Eesti (registrikood 10022095, Postiaadress: Paldiski mnt 80, 10617, Tallinn, Harju maakond), Lepinguline esindaja: Ulvi Jürgenson (Epost: xxx); Kostja: K S (isikukood xxx, E-post: xxx, faktiline asukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Asja läbivaatamine Tsiviilasja hind

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt K S hageja AS G4S Eesti kasuks põhivõlg 1080,98 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 13.09.2020.a summas 263,70 eurot.

3.Välja mõista kostjalt K S hageja AS G4S Eesti kasuks alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (14.09.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 1080,98 eurot) täies ulatuses tasumiseni viivis arvestusega 0,0657 % päevas.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal K S tasuda AS-ile G4S Eesti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Pooled sõlmisid 29.08.2018 turvateenuse osutamise leping nr xxx . Kostja kohustus tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,0657% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (26.05.2018 kehtinud üldtingimuste p. 3.3.2). Viivisearvestus on arvepõhine. Leping lõpetati võlgnevuse tõttu 31.05.2019. Hageja on üritanud enne lepingu lõpetamist korduvalt erinevate sidevahendite abil (kirjade, telefonikõnede) kostjaga ühendust saada ning jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas, mis jäi tulemuseta. Lepingu lõppemise järgselt kohustus kostja tagastama hagejale komplektse ja töökorras häireseadmestiku kolme kalendripäeva jooksul. Kuna kostja seadmeid ei tagastanud, siis vormistas hageja kostjale seadmete väärtuse nõude. Kohtuvälise menetluse käigus on kostja osaliselt võlgnevust hageja ees vähendanud, kuid kuna võlgnevus täies ulatuses jäi tasumata ja möödunud oli mõistlik aeg kohtuväliste kokkulepete sõlmimiseks, möödunud. Hagimenetluse alustamise seisuga (13.09.2020) on kostjal maksetähtaja ületanud ja osaliselt tasumata seadmete jääkväärtuse arve summas 1080,98 eurot millele lisandusid hagiavalduse esitamise seisuga (13.09.2020) välja arvestatud viivised summas 263,70 eurot.

2-20-117104 Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlga 1080,98 €, viivis kuni hagiavalduse esitamiseni (13.09.2020) summas 263,70 eurot, hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (14.09.2020) ehk edasiselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamiselt kuni põhinõude (s.o 1080,98 eurot) täies ulatuses tasumiseni kostjalt AS G4S Eesti kasuks välja viivis arvestusega 0,0657 % päevas. Menetluskuludena palub välja mõista kostjalt riigilõiv 225 €, esindaja kulud 225 € ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 22.11.2020.a. Ühtlasi on kostjale materjalid kätte toimetatud isiklikult 09.11.2020 AET-is. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku summas 225 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot (225+225). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi