Osaühingu Aktiva Finants hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 400,00 euro, intressi 8,16 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 194,40 euro ja täiendavate viiviste tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
634,56 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: M. R. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks M. R. ja BB FINANCE OÜ vahel 15.05.2019 sõlmitud laenulepingutest nr 920188196, 920188197, 920188198 ja 920188195 tulenev võlgnevus kokku 602,56 eurot (millest 400,00€ põhivõlgnevus; 8,16€ intress, 194,40€ põhivõlalt perioodi 02.06.2019 kuni 03.07.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 400,00 eurot) alates 04.07.2020 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 08.12.2020 summas 13,81 eurot.
Välja mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 400,00 eurot) alates 09.12.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).
Menetluskulud jätta M. R. kanda.
Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 285 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125€ ja 160€ hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista M. R.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-112289 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 27.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 507,52 euro saamiseks. Kohus tegi 14.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 04.06.2020 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.06.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja esitada nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt esitatavale nõudele.
2.Osaühing Aktiva Finants esitas 03.07.2020 hagiavalduse M. R. vastu põhivõlgnevuse 400,00 euro, intressi 8,16 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 194,40 euro ja viivise nõudes alates 04.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 125,00 eurot ning hageja õigusabikulud 480,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
3.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis BB Finance OÜ-ga 15.05.2019 laenulepingud nr 920188196, 920188197, 920188198 ja 920188195, mille alusel kostja sai iga laenulepingu alusel 100,00 eurot, seega kokku 400,00 eurot. Kostja laenu katteks midagi tasunud ei ole ning lepingud on lõppenud tähtaja saabumisega 01.06.2019. Seega on põhiosa võlgnevus 400,00 eurot. BB Finance OÜ loovutas kostja vastu nõude hagejale. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Pärnu Maakohus võttis 19.10.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte elektrooniliselt. Kostja 17.11.2020 kinnitas hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud 14päevane tähtaeg lõppes 01.12.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole kohaselt täitnud BB Finance OÜ-ga 15.05.2019 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-112289 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. BB Finance OÜ andis laenulepingute nr 920188196, 920188197, 920188198 ja 920188195 alusel kostjale laenu kogusummas 400 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu kokkulepitud tähtajal. Kostja ei ole laenumakseid tasunud. Kostja ei ole täitnud BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 400,00 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. BB Finance OÜ ja kostja on lepingute sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise 2,04 eurot (iga lepingu kohta). Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel 8,16 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 8,16 euro väljamõistmiseks kostjalt.
9.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 400,00 eurot lepingus kokkulepitud määras 44,63% aastas ajavahemiku eest 02.06.2019 kuni 03.07.2020 summas 194,40 eurot ning alates 04.07.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 400,00 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 02.06.2019 kuni 03.07.2020 summas 194,40 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 04.07.2020 kuni otsuse tegemiseni, so 08.12.2020 välja kindla 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-20-112289 summana, so 13,81 eurot (400,00€ x 8% / 366 kp x 158 kp perioodi eest 01.07.202021.10.2020) ning alates 09.12.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so 8% aastas.
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 480 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3026950 kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 480,00 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi summas 480,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€). Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.
12.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.