AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A. Z.i (Z.) ja S. B. vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314), lepinguline esindaja A. L. (e-post: xxx); Puudutatud isik I: A. Z. (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: S. B. (isikukood xxx, elukoht xxx).
1.Võtta avaldusest loobumine vastu.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-16420 menetlus AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avalduses A. Z.i ja S. B. vastu kahju hüvitamise nõudes.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt A. Z.i ja S. B. kanda.
4.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista A. Z.ilt ja S. B.lt (B.) solidaarselt välja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks 290 eurot, millest 240 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 50 eurot on riigilõiv.
6.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb A. Z.il ja S. B.l solidaarselt tasuda AB-le “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali
Edasikaebamise kord
kaudu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 120 euro osas.
8.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A. Z.i ja S. B. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.03.12.2020 esitas avaldaja kohtule avaldusest loobumise avalduse, kuna puudutud isik I tasus 02.12.2020 avaldajale tema põhinõude summas 766,78 eurot.
3.03.12.2020 edastas kohus puudutatud isikutele kirja, milles palus esitada seisukoha avaldaja 03.12.2020 avalduse osas kohtule hiljemalt 04.12.2020.
4.05.12.2020 kinnitasid puudutatud isikud kohtukirja ja avaldaja 03.12.2020 avalduse kättesaamist. Puudutatud isiku vastuväiteid avaldaja 03.12.2020 avaldusele esitanud ei ole.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg-st 1 lähtuvalt laieneb regulatsioon ka hagita asjas esitatud avaldusest loobumisele. Lisaks on õiguskirjanduses märgitud, et kui pärast avaldusest loobumist menetluse jätkamiseks põhjust ei ole, saab kohus menetluse lõpetada nii nagu hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 69). Loobumisavalduse lubatavuse hindamisel tuleb hagita asjas siiski täiendavalt kontrollida, kas avaldaja saab menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab avaldaja menetluse esemeks olevat õigust käsutada, kuna menetluse kahju hüvitamiseks saab algatada avaldaja avalduse alusel. TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna avaldaja on kohtule esitanud avalduse menetlemisest loobumise avalduse, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-20-16420 lõpetada.
6.TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
8.TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 8 lg 2 ja TsMS § 477 lg 1 võimaldavad kohaldada TsMS § 168 asjakohases ulatuses ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul. Sellist käsitlust toetab ka paragrahvi pealkiri, milles nimetatakse mh asja (mitte hagi) menetlusse võtmisest keeldumist ja asja menetluse lõpetamist (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 793). Avaldaja pöördus avaldusega kohtu poole 09.11.2020. Avaldaja nõue rahuldati 02.12.2020 (maksekorraldus esitati kohtule 03.12.2020). Kohus selgitab, et kui avaldaja pärast avalduse esitamist puudutatud isikute tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et puudutatud isikud on avaldaja nõude rahuldanud. Hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas avaldajale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis avaldusega saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 795). Kohus leiab, et avaldaja saavutas puudutatud isikute tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Kohus on seisukohal, et tsiviilasjas 2-20-16420 saab analoogia korras kohaldada TsMS § 165 lõike 1 esimest ja lõike 3 esimest lauset, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega menetluskulusid kokku 410 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh riigilõiv avalduselt 50 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Puudutatud isikud vastuväiteid avaldaja menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldajal on avalduse koostamiseks kulunud kokku 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Avalduse pikkuseks oli kokku 7 lehekülge, millest sisuline osa moodustas ca 4 lehekülge. Avaldaja avalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Võttes arvesse avaldaja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 3 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-13321, p 11). Avaldaja õigusabikulude suuruseks on 240 eurot (3 h x 80 eurot/h). Avaldaja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv avalduse esitamisel summas 50 eurot. Kuna riigilõivu tasumine avalduselt on avaldaja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. Kokku kujuneb avaldaja menetluskulude suuruseks 290 eurot (240 eurot + 50 eurot). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 120 eurot (410 – 290).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
11.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.