Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Vismann
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
07. detsember 2020. a Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-16420
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus A. Z.i (Z.) ja S. B. vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn 11314), lepinguline esindaja A. L. (e-post: xxx); Puudutatud isik I: A. Z. (isikukood xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik II: S. B. (isikukood xxx, elukoht xxx).
Edasikaebamise kord
kaudu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (290 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldajal on avalduse koostamiseks kulunud kokku 3 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Avalduse pikkuseks oli kokku 7 lehekülge, millest sisuline osa moodustas ca 4 lehekülge. Avaldaja avalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on 3 tundi. Võttes arvesse avaldaja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi maakohtus kokku 3 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati maakohtus tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks maakohtus 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-13321, p 11). Avaldaja õigusabikulude suuruseks on 240 eurot (3 h x 80 eurot/h). Avaldaja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv avalduse esitamisel summas 50 eurot. Kuna riigilõivu tasumine avalduselt on avaldaja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. Kokku kujuneb avaldaja menetluskulude suuruseks 290 eurot (240 eurot + 50 eurot). Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 120 eurot (410 – 290).
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.