2-19-19555/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-19555 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused (13.12.2019, 25.12.2019) Pooled sõlmisid üürilepingu xxxx asuva eluruumi kasutamiseks. Üürileping pidi lõppema 17.10.2019. Üüri suuruseks olid pooled kokku leppinud 400 eurot kuus. Lisaks sisaldub üürilepingus kokkulepe korteri kasutamisega seotud kommunaalkulude tasumise kohta (üürilepingu p 3.3.3). Hageja kui üürnik kasutas korterit heaperemehelikult, järgis kõiki lepingu tingimusi ning teadis, et saab üüripinda kasutada üürilepingu tähtaja lõpuni, milleks oli kokku lepitud 17.10.2019. Üürileandja teatas 2. augustil ootamatult, et lõpetab üürilepingu ning palus hagejal korterist lahkuda 5. augustil. Põhjenduseks tõi kostja veeavarii, kuid mingit üürilepingu ülesütlemise teadet üürileandja ei esitanud. Alates 2. augustist saatis kostja ja tema abikaasa korduvaid ning tungivaid e-kirju, mille sisuks oli hageja lahkuma sundimine. Lisaks sai hageja ka korduvaid telefonikõnesid, mis kõik tekitasid stressi ja rikkusid asjatult hageja normaalse elurütmi ja elukorralduse. Hageja proovis selgitada korduvalt e-kirja teel, et tema sisuliselt korterist “välja viskamine” nii väikese etteteatamisega on ebaseaduslik ja tekitab talle varalist kahju, kuid kostja ei jätnud hagejale muud võimalust. Kindlasti polnud tegemist olukorraga, kus korter oleks olnud eluohtlikus seisus. Kostja ei öelnud nõuetekohases vormis lepingut üles ja see on tühine. 28.10.2019 ja 10.09.2019 esitas hageja esindaja kostjale ettepanekud tekkinud olukorra lahendamiseks, kuid kostja mitte midagi vastanud. Lisaks tegi hageja esindaja veel enne hagiavalduse esitamist ettepaneku võlgnevuse tasumiseks, kuid jäi see vastuseta. Üürilepingu ebaseaduslik lõpetamine tekitas hagejale kahju otseste kulude, uue üürilepingu kallima üüri ning saamatajäänud töötasu näol. Lisaks sundis üürileandja hagejat tasuma ka korteriühistu remondifondi ja laenumakseid, intresse, mis ei ole korteri kasutamisega seotud kulu. Selles ulatuses on hagejal viidatud maksete tagastamise nõue. Hagejat sunniti korterist lahkuma ebaseaduslikult – hagejale helistasid nii kostja ja tema abikaasa ning ähvardasid politsei abiga korter vabastada. Hagejal ei olnud muud võimalust olukorra lahendamiseks kui 5.augustil välja kolida, kuna kostja sundis teda selleks ähvardustega ning seeläbi äärmise stressi tekitamisega. Kolimiseks oli kõige soodsam kasutades Xxxx kolimisautot. Hagejal puudub juhiluba ning hageja pidi kustuma appi sõbra Tartust, kelle bussipiletid Tartust Tallinnasse ja tagasi hageja tasus ning mis on temale tekitatud kahju summas 20 eurot. Lisaks tekkis hagejal taksokulu, et liikuda kolimisauto juurde ja selle juurest ära uue elupaiga juures. Taksot kasutati 05.08 ning seda marsruutidel xxxx ja xxxx tn kogusummas 6,90 eurot. Kolimisauto rendihind 5. augustil (xxxx) oli 29,29 eurot, mis on samuti hagejale tekitatud varaline kahju. 5-7. augustini sai hageja viibida sõbra juures öömajal, kuid 8. augustil oli ta sunnitud veetma öö hotellis. Hageja ööbis hotellis Xxxx ning öö hinnaks oli 58 eurot. Hageja sai kolida uude korterisse alles 9. augustil. Uue üürilepingu alusel on üüriks 530 eurot kuus, seega 130 eurot kõrgem varasemast üürist, sest pooltevahelise üürilepingu järgi oli üür kuus 400 €. Hageja sunniti kolima 5. augustil kuigi üürileping pidi lõppema 17. oktoobril 2019. a, seega 73 päeva varem, kui leping ette nägi. Hageja kolis uude korterisse 09.08 ja oli uues kohas 9. augustist 8. oktoobrini (2 kuud). Seega on kahju täiendava üüri näol 260 eurot (2x130). Täiendava 9 päeva kahju 8. oktoobrist 17. oktoobrini on 38,97 eurot (ühe päeva kahju on 130/30=4,33 eurot). Seega on hagejale tekitatud kahju uue üüri näol on kokku 298,97 eurot. (9)2

2-19-19555 Hageja on pidanud kandma kulusid õigusabile, et proovida leida kohtuvälist lahendust summas 145 eurot. Arve 1980 selgituse tõlge - “esindus üürivaidluses”. Seoses üürilepingu ebaseadusliku lõpetamisega pidi hageja töölt puuduma kaks päeva – 5. ja 6. augustil, mis tähendab, et hageja kaotas töötasu summas 220,5 eurot (vt lisa 10 – hageja palgateatis). Hageja tasu päeva kohta on arvestatav jagades töötasu töötatud päevadega. Augusti eest tasumisele kuuluv netotasu 21 päeva eest oleks pidanud olema 2315,24 eurot ning jagades tööpäevade arvuga 21 päeva tähendab, et päevatasuks tuleb 110,25 eurot. Palgalipikult nähtub hageja puhkus vahemikus 5-6. august, mis tähendab, et nende päevade eest ta töötasu kaotas ning mis oli tingitud sellest, et hageja pidi ootamatult tegelema kolimisega. 2 päeva korrutis summaga 110,25 on kokku 220,5 eurot. Hageja kahju on kokku 814,69 €. Enammaksutud summad Lisaks eelnevale on hageja tasunud kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel igakuiselt remondifondi ja laenumakseid koos intressidega perioodil 2018. november kuni 2019. a juuli (arved on toodud lisas 11 – kokku 9 arvet). 2018. novembri arvest tasus hageja 50% kuna ta kolis korterisse poole kuu pealt. Kokku on tasunud hageja enam kostjale Hageja on seega alusetult kostja eest tasunud kogusumma 217,85 senti, mille tagastamist hageja nõuab. Remondifondi maksed ja laenu tagasimaksed pole seotud üüritava asja kasutamisega, vaid üürilaeandjale kuuluva kinnisasja tulevase või juba möödunud parendamisega, mille eest saab hüve ainult üürileandja ning mis pole seotud konkreetse üüritava korteriomandi kasutamisega. Hageja palus esialgses hagis kostjalt välja mõista (13.12.19, täpsustatud nõue 25.12.19) kahju hüvitist 778,66 €, alusetult saadu katteks 217,85 ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited (23.04.2020, 20.04.2020, 25.06.2020, 22.09.20, 17.10.2020) Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata. Korterit, mida hageja kasutas, uputati ülevalt poolt ja selle eest ei vastuta kostja. Kuna elamine muutus elamiskõlbmatuks ja eluohtlikuks tuli üürileping erakorraliselt üles öelda. Uputuse tekkimine pole ette nähtav ja selles ei saa üürileandjat süüdistada. Kuna korteris oli uputus, mis ei olnud tekkinud kostja süül, siis ei seda ka ära hoida. Kostja oli sunnitud teatama, et korteris on edaspidi ohtlik viibida ja kostja pakkus abi, et võimalikult ruttu leida uus elamispind. Korterit ei saanud enam 31.07.19 alates kasutada. Leping tuli erakorraliselt üles öelda 04.08.19. Hageja käitus vastuoluliselt. Alguses sai ta aru, et olukord tõsine ja selles korteris elada ei saa ning soovis välja kolida, kuid paari päeva pärast ei lubanud ehitajaid korterisse olukorda hindama, tekitades sellega korterile suuremat ohtu ja kahju. Kui hageja oli kolimise ajal puhkusel, ei jäänud ta ilma töötasust, ta sai puhkusetasu. Sõbra abi ei olnud kolimiseks vajalik. Hagejal oli endal auto. Kostja ei vastuta hageja elukorralduse eest, see ei tulene lepingust. Hageja sõlmis lepingu, kirjutas sellele alla ja seega nõutus maksma kõrvalkulusid nii nagu lepingus oli kokku lepitud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

Vaidlus VÕS § 8 lg 1, 2 järgi on leping pooltele siduv. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita kooskõlas lepinguga ja seadusega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel TsÜS 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Lepingu ülesütlemine on TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing, kuivõrd on suunatud õigusliku tagajärje saabumisele ehk võlasuhte lõpetamisele. TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtajaga lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Võlasuhe, antud juhul leping, lõpeb VÕS 186 p 6 järgi lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Võlaõigusseaduse paragrahv 325 lõigete lg 1 sätestab, et üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on ülesütlemine tühine, kui viidatud nõudeid pole järgitud. Eeltoodust tulenevalt saab lepingu pool teisele lepingupoolele lepingu erakorraliselt üles öelda, kui on olemas ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused (põhjus) ja formaalsed eeldused ehk järgitud on ülesütlemise korda, avalduse vormi ja tähtaegu. (9)4

2-19-19555 Lepingu ülesütlemise tühisus Hageja leidis, et üürilepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuivõrd rikutud oli üürilepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kostja on hagi vastuses ja selgitustes kohtule kirjutanud, et ütles lepingu hagejale üles 04.08.2019. Kohtule kostja esitatud e-kirjavahetusest 31.07.19 – 04.09.2019 nähtuvalt on pooltel toimunud infovahetus sellest, et üüritud korter on uputuse tõttu rikutud ja seal ei saa elada. Hageja on seda asjaolu ise kinnitanud kostja poolt kohtule esitatud hageja e-kirjas 01.08.19 kl 13:32, (tl 67p). Sellest pooltevahelisest e-kirjavahetuset 31.07.19 – 04.09.2019 ei nähtu, et kostja oleks VÕS § 325 lg 2 p 2,4 järgi hagejale selget öelnud, millal leping üles öeldakse, samuti kuidas saab vaidlustada lepingu ülesülemist ja millise tähtaja jooksul saab seda ülesütlemist vaidlustada. Kirjavahetusest saab järelda, et jutt käib lepingu lõpetamist üüritud asja kohta xxxx ja seda põhjusel, et üüritud ruume ei saa selles esinenud uputuse tõttu kasutada. Nii on võimalik aru saada, et leping on üles öeldud üüritud ruumidele ja näidatud on ära ka ülesütlemise põhjus VÕS § 325 lg 2 p 1,3 järgi, kuid kuna näitamata on ära VÕS § 325 lg 2 p 2,4 järgi lepingu ülesütlemise kuupäev, ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg, siis ei vasta ülesütlemine VÕS § 325 lg 2 p 2,4 sätestatud nõuetele. Eeltoodu alusel on õige hageja väide, et lepingu ülesütlemine hagejale on kooskõlas § 325 lg 5 järgi tühine. Kuivõrd lepingu ülesütlemine on tühine, ei ole sellel õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 I lause järgi ning kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemine oli tühine. Kuivõrd kostja ei ole järginud üürilepingu ülesütlemise korda VÕS § 325 lg 1, 2 p 2, 4 järgi, siis on ta rikkunud lepingut sellega, et on lepingu lõpetanud alusetult ehk lepingu lõpetamine ei vasta VÕS § 13 lg 1, § 196 lg 1, TsÜS § 67 lg 1 tulenevatele nõuetele. Selle tõttu ei pea kohus analüüsima ülesütlemise materiaalõiguslikke eeldusi ülesütlemise põhjuseid ja kostja vastavaid väiteid ega hinnangut esitatud fotodele (tl 67A-67C) ja kostja saadetud videole eluruumist (kostja 24.03.2020 vastuse lisa, vt infosüsteem). Eeltoodu tõttu ei ole vaidluses tähtsust sõnumivahetuses ( lk 82, 25.06.20 dokumendi lisa), mille kohuselt oleks hagejat ähvardatud, et hageja koliks välja, muidu kutsutakse politsei. Kahju VÕS § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 järgi on lepingulise kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 128 lg 3 on sätestatud, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seetõttu hõlmab otsene varaline kahju ka õigusabikulusid, mida kahjustatud isik kannab oma kahjunõude maksma panemiseks ja nõude esitamiseks. Hageja on esile toonud, et kostja lõpetas lepingu ja hageja oli sunnitud kiiresti korterist välja kolima. Ärakuulamisel selgitas, et lepingu etteteatamine oli 3 päeva ja hageja oli sunnitud välja kolima 05.08.19 ja leidma 1 ööks hotelli ja uue üüritava eluruumi. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Hotell Xxxx reserveeringu kinnitusega, et kulu oli 08.08.19-09.08.19 58 € (lk 13, hagi lisa 7). Samuti on hageja tõendanud uue üürilepinguga, et uue eluruumi üür oli 530 eurot kuus (Xxxx tn üürileping, tl 14. hagi lisa 8). Vaidlusaluse üürilepingu järgi oli üür uus 400 €. Seega oli uue üüritud eluruumi üür 130 eurot kuus kõrgem varasemast üürist ja vastav hageja väide on tõendatud. Vaidlusalusest pooltevahelisest üürilepingust nähtuvalt pidi üürileping korraliselt lõppema 17.10.19. Kuna hageja on väitnud, et ta kolis välja 05.08.19 ja kuna pooltevaheline üürileping pidi lõppema 17.10.2019, siis oli hageja sunnitud (9)5

2-19-19555 vaidlusalusest ruumist välja kolima 73 päeva varem enne lepingu lõppemist, kui lepinguga oli tegelikult kokku lepitud. Hageja väidetel kolis ta uude korterisse 09.08 (so pärast hotellist ööbimist) ja oli väidete teises eluruumi uues kuni 08.10.19. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et seoses pooltevahelise üürilepingu ebaseadusliku lõpetamisega pidi ta üürima uut eluruumi ning kallima üüri näol 260 eurot 2 kuu eest (2x130). Kohus ei nõustu hagejaga, et ta kandis kulusid ka täiendava 9 päeva, so 08.10.19- 17.10.19 eest 38,97 eurot (ühe päeva kahju on 130/30=4,33 eurot) ehk ajani, mil pidi pooltevaheline üürileping korraliselt lõppema. Nimelt on hageja ise esile toonud, et uut eluruumi kasutas ta kuni 08.10.19. Seega on tõendamata tema kulud järgneva perioodi eest kuni 17.10.19 summas 38,97 € (25.12.19 menetlusdokument - hagi täpsustuse p 1.1, tl 33p). Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on osaliselt tõendanud oma kahju, mida ta kandis hotellis ööbimise ja uue korteri üürimisega kokku 318 €. See on hageja varaline kahju VÕS §128 lg 2 järgi, mis on seoses kostja poolse kohustuse rikkumisega, mis seisnes selles, et ta ei öelnud lepingut üles seaduses sätestatud korras. Sellise kulu kui kahju tekkimine pidi olema VÕS § 127 lg 3 järgi kostjale ka üürilepingut sõlmides ette nähtav ehk et kui ta lõpeb lepingu ebaõigesti ja teine lepingu pool peab üüritud ruumidest enne lepingu tähtaega välja kolima, et siis võivad tekkida teisel lepingu poolel kulud. Selline kahju kuulub kostja poolt hagejale VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitamisele. Hageja on tõendanud, et kolimiseks kasutatava sõiduk hind oli 05.08.19 29,29 € (väljavõte teekonnast) (tl 12). Hageja on tõendanud K. Y. Ö. seletuskirjaga 21.09.20 (tl 91), et kasutas kolimiseks sõbra abi, kes elas Tartus ja sõitis kolimiseks hagejale appi Tallinnasse. Hageja on tõendanud bussipiletiga Tartu – Tallinn- Tartu marsruudil, et bussipiletite hind kokku 20 eurot (hagi lisad 3, 4). Lisaks on ta tõendnaud, et kasutas taksot, et minna kolimisauto juurde ja selle juurest ära uude elupaika, millega seoses kandis kulusid 6,90 € 05.08 marsruutidel xxxx ja xxxx tn (lisa 5). Arvestades lepingu lõppemise asjaolusid ja kostja soovi, et hageja koliks kiiresti korterist välja, leiab kohus, et uude kohta kolmise kulud on need, mis hõlmavad endast kolimisbussi rendi teenust, taksosõidu teenust ja kolimist abistava inimese sõidukulusid. See on hageja varaline kahju 56,19 € VÕS §128 lg 2 järgi, mis on seoses kostja poolt ülevalpool viidatud kohustuse rikkumisega. Sellise kulu kui kahju tekkimine pidi olema VÕS § 127 lg 3 järgi kostjale ka üürilepingut sõlmides ette nähtav ehk et kui ta lõpeb lepingu ebaõigesti ja teine lepingu pool peab üüritud ruumidest enne lepingu tähtaega välja kolima, et siis võivad tekkida teisel lepingu poolel kolimiskulud. Selline kahju kuulub kostja poolt hagejale VÕS § 127 lg 1 järgi hüvitamisele. Kostja väited, et hagejal oli auto ja ta ei pidanud neid kulusid tegema ja et tal oli vähe asju ja tegemist oli vaid sisuliselt ühe kohvri pakkumisega ja sõbra abi polnud vaja, ei ole veenvad ega leidnud kinnitust muude tõenditega. Hageja on esile toonud, et kasutas kohtueelselt vaidluse lahendamiseks õigusabi teenust. Hageja on tõendanud e-kirjadega 28.08.19, 10.09.19 (tl 7), et hageja esindaja I. Lääts pöördus kostja poole, milles palus kostjal kahju hüvitada ning maksta tagasi enammakstud kõrvalkulud ja andis tähtaja 13.09.19. Kostja ei ole väitnud, et ta olnuks nõus need kulud hüvitama enne kui hageja kohtusse pöördus. Seega on õigusabikulud 145 € VÕS § 128 lg 2 mõttes hageja varaline kahju, mis on seoses sellega, et kostja rikkus lepingut, kuna rikkus üürilepingu ülesütlemise korda. Nimelt on selliste õigusabikulude tekkimine isikule, kes soovib oma kahju nõuet rikkuja vastu esitada ja kasutada selleks õigusnõustaja abi, ka rikkujale VÕS § 127 lg 3 järgi ka ette näha lepingut sõlmides. Eeltoodu alusel on hageja kahjunõue õigusabikulude hüvitamiseks VÕS § 127 lg 3, § 128 lg 2 järgi põhjendatud ja kostjal on kohutus selline kahju hagejale hüvitada. Hageja leidis, et ta kaotas ka kahepäeva töötasu mis on tema kahju. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendi ja tööandja 21.09.2020 seletuskirja kohaselt viibis hageja 05.08.19, 06.08.19 puhkusel (tl 19 ja 89) ja sai puhkusetasu 05.08.19 ja 06.08.19 eest 272,38 €. Kui hageja sai puhkusetasu 272,38 €, siis iseenesest on õige ta väide, et ta ei saanud töötasu, kuid puhkusetasu eesmärk oli kompenseerida hagejale puhkuse ajal töötasu (palk) ja kohus nõustub selles osas kostja väitega. Hageja on ise esile (9)6

2-19-19555 toonud, et tema kahe päeva töötasu oli 220,50 €. Hinnates hageja palgatõendit, talle makstud puhkusetasu 272,38 € ning hageja väidet, et tema palk oli 2 vaidlusaluse päeva eest 220,50 eurot, siis ei kaotanud hageja nende kahe päeva eest sissetulekut, sest puhkusetasu 272,38 € ületas hageja 2 päeva palka 220,50 €. Seega ei ole hageja nõue 220,50 € saamiseks kooskõlas VÕS §127 lg 1 tuleneva kahju hüvitamise eesmärgiga. Nimelt, kui hageja oleks olnud tööl, oleks ta saanud nende kahe päeva eest vähem kui ta sai nende päevade eest puhkusetasu. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal kahju 220,50 € ulatuses kahju tekkinud ning saamata jäänud töötasu hüvitamise nõue pole kooskõlas VÕS § 127 lg 1 tuleneva kahju hüvitamise eesmärgiga. Ülaltoodu asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja kahjunõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja tõendatud vastavalt 519,19 € (58+260+56,19+145). VÕS § 140 alusel on kahju hüvitis võimalik vähendada. Nimelt sätestab VÕS § 140 lg 1, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja on tõendanud pooltevahelise e-kirjavahetusega 30.07.10-04.08.19, et kostja proovis leida hagejale uut eluruumi ja saatis kinnisvaraportaali väljavõtted www.kinnisvara24.ee, www.kv.ee (tl 60, e-kiri 04.08. 20:04, kl 20:12) ja palus hagejal midagi välja valida (e-kiri 04.08.19 kl 20:27). Lisaks selgitas ta, et tal on ka endal 2 korterit, mille võib välja rentida (04.08.19 kl 19:29). Kirjavahetusest ei nähtu, et hagejale oleks midagigi sobinud. Seega on kohtu hinnangul kostja üritanud teha endast oleneva, et pakkuda ruttu hagejale uut eluruumi olukorras, kus vaidlusaluses eluruumis ei olnud võimalik elada. Sellist kostja käitumist tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik olukorras, kus 1) kostja korter sai kahjustada kolmandast isikust lähtuvalt, 2) kostja lõpetas lepingu küll mitte seaduses sätestatud korras, aga samal ajal üritas olukorda lahendada, 3) hageja ei valinud kostja pakutud eluruumidest midagi välja ega osutanud sellises õnnetuses omapoolset kaasabi kostjale, kogu kahju hüvitis kostjalt hagejale välja mõista. Eeltoodu alusel vähendab kohus hüvistist VÕS § 140 lg 1 alusel 400 eurole. Kostja ei ole hüvitanud hagejale kahju, seega rikub ta kahju hüvitamise kohustust VÕS § 100 mõttes ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3 alusel 400 € väljamõistmis. Hagi kahju hüvitamiseks kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõisa 400 €. Kohus märgib, et kostja vastusega esitatud osad lisad korterite päringute kohta pärinevad siiski 2019.a. jaanuarist (tl 51-56) mitte juulist või augustist 2019.a. kui leidis aset uputus ja kostja asus otsima uusi eluruume hagejale (vt ülalpool viidatud e-kirjavahetus poolte vahel). Seega ei oma need päringud vaidluses tähtsust. Enammakstu tagastamine Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist. VÕS 292 kohaselt peab üürnik tasuma kõrvaltuludena vaid kulusid, mis on seotud asja kasutamisega. Vastavalt VÕS § 275 on eluruumi üürniku kahjuks sätestatud kokkulepped tühised ning ei kuulu täitmisele algusest peale. Seda isegi siis, kui lepinguga on kokku lepitud, et üürnik maksab kõrvakuludena muid kulusid, mis pole seotud asja kasutamisega, on need lepitud kokku vastuolus § 275 ja selline tingimus on TsÜS § 84 lg 1 järgi tühine. TsÜS § 84 lg 1 II lause järgi tagastatakse tühise (9)7

2-19-19555 tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooltevahelise lepingu p 3.3.3 (tl 5) järgi tuleb üürnikul tasuda kõik kommunaalmaksed ja muud korteri kasutamise ja haldamisega seotud kulud vastavalt Eesti Energia, xxxx haldaja poolt esitatud arvetele. Seega on lepingu p 3.3.3 tingimus osas, mis kohustab üürnikku maksma lisaks kommunaalmaksetele neid kulusid, mis pole seotud asja kasutamisega, vastuolus VÕS § 275, on tühine TsÜS § 84 lg 1 järgi ega oma õiguslikku tagajärge. Asjaolu, et hageja on lepingule alla kirjutanud, ei muuda selles osas lepingu tingimust kehtivaks ning kostja vastuväide on seega alusetu. Vaidlus puudus selles, et perioodil 2018. november kuni 2019. juuli (arved tl 20-28) maksis hageja laenumakseid, intressi ja remondifondi makseid kokku 217,85 €, kuid selliseid kulusid ei pidanud hageja kandma, sest üürilepingu p 3.3.3 tingimus on nende kulude kandmise kohustuse osas on tühine. Kostja ei ole nõus seda 217,85 € hagejale tagastama, seega rikub kostja saadu tagastamise kohustust VÕS § 1028 lg 1, § TsÜS § 84 lg 1 II lause järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja TsÜS § 84 lg 1 II, VÕS § 1028 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja alusetult saadu tagastamist ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista 217,85 €. Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on hagi osaliselt tõendatud, osaliselt põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitist 400 € ja alusetult saadu 217,85 €. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuluks kohtukulud ja kohtuvälised kulud, milleks on riigilõiv, esindaja kulud. Tsiviilasja hind on vastavalt 25.12.2019 hagile (mille kohus menetlusse võttis) 996,51 € ja sellelt kuulub tasumisele lõiv RLS Lisa 1 järgi 175 €. Hageja on tasunud lõivu 200 €, seega ettenähtust rohkem ning seetõttu on hagejal õigus taotleda enammakstud lõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4, lg 6 alusel vastava tähtaja jooksul ja ettenähtud korras. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 62 % (617,85/996,51*100). TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista lõivu 175 € ja esindaja kulusid 105 € (tl 39), rohkem kulusid ei ole hageja nõudnud. TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Nimekirja (tl 41) järgi on esindaja kulu 1 tunni eest 105 €. Kohtu arvates vastab see tehtud tööle, tasu määr ei ole ebamõistlikult suur. Seega on põhjendatud esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi 105 eurot ning kõik menetluskulud kokku 280 €. Kuna kuulus osalisele rahuldamisele, siis jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista menetluskulude katteks 173,60 €. Kostja menetluskulud jäävad 38% ulatuses hageja kanda aga kuna kostja menetluskulude nõuet ei esitanud, jäävad need kulud tema enda kanda ja kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määra.