2-20-6602/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt kostjatel Akanteks OÜ ja V. P. tasuda Luminor Liising AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Nordea Finance Estonia AS (praegune Luminor Liising AS, hageja) ja Akanteks OÜ (liisinguvõtja ja kostja I) sõlmisid 14.09.2016 liisingulepingu nr xxxx (Liisinguleping), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel kaubiku xxxx (Liisinguese), tehasetähisega xxxx, väljalaskeaastaga 2016 ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Lisasse 2 on lisatud ostu-müügiarve, mille alusel hageja soetas liisingueseme ning andis selle seejärel liisinguvõtja ehk kostja I kasutusse. Hageja kulu liisingueset soetades moodustas summa, mis tuli tasuda liisingueseme soetamisel, so 24 199,17 (KM-ta) eurot. Liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja V. P. (kostja II) 21.09.2016 käenduslepingu nr xxxx (Käendusleping), mille p 1 alusel kohustus kostja II hageja ees vastutama hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust tulenevate kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 27 877,44 eurot.

2-20-6602 Kostja I ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust tulenevaid makseid, mistõttu edastas hageja kostjale I ja kostjale II 27.04.2018 teate liisingulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 27.04.2018 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse kokku summas 3003,82 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme hageja esindajale tagastamist. Lepingu ülesütlemise hetkel oli kostjal I tasumata hageja poolt esitatud arved 14427662,14468353,14510803,14554739,14924597. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 15 284, 41 eurot (hind KM-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga 9800 eurot (hind KM-ta). Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt (see on 9800 euro ulatuses) hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Tulenevalt Liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Kuivõrd liisinguvõtja ise sõidukit hagejale ei tagastanud kasutas hageja selleks C OÜ tagastusteenust, millega seoses tekkis lisakulu summas 250,00 eurot (käibemaksuta summa). Lisaks tuli hagejal kanda müügiga seotud kulusid kokku summas 590 eurot. Hageja edastas 28.04.2020 kostjatele I ja II nõudekirja, milles nõudis Liisingulepingust tuleneva võlgnevuse summas 9328,23 eurot tasumist hiljemalt 05.05.2020 (nõudekirjas ei ole kajastatud viiviseid lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni). Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust tulenevaid võlgnevusi tasutud. Hageja palub: 1) mõista solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja 11 764,79 eurot; 2) jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 600,00 eurot. Kohtu selgitused Kostjatele ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostjate asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostjad asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjatele kätte avalikult. Kostjale on materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud määrata kindlaks menetluskulud ja jätta need kostja kanda. Hageja palub kostjatel välja mõista riigilõiv. Kuna riigilõivu tasumine summas 600 eurot nähtub kohtutoimikust, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt