Korteriühistu Lasteaia xxxx avaldus A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Rakvere vald, Lepna alevik, Lasteaia tn xxxx KÜ (registrikood 80082182, asukoht: Lasteaia tn xxxx, Lepna alevik, Rakvere vald, LääneViru maakond), seaduslik esindaja: M P (epost: xxxx); Puudutatud isik (võlgnik): A K (isikukood xxxx, elukoht: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2020 kell 10.00
Istungitel osalenud isikud
Avaldaja seaduslik esindaja M P.
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult A Kelt avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Lasteaia tn xxxx KÜ kasuks korteriomandi xxxx eest ajavahemikus 31.01.2019 kuni 31.07.2020 esitatud arvetel kajastatud põhivõlgnevus 510 (viissada kümme) eurot ja 79 senti.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud summas 95 (üheksakümmend viis) eurot (s.o riigilõiv).
5.Toimetada kohtumääruse resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
1 (4)
2-20-112650 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Rakvere vald, Lepna alevik, Lasteaia tn xxxx korteriühistu esitas 31.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 386.46 euro saamiseks. Kohus tegi 16.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx kätte toimetada. Korteriühistu Lasteaia xxxx esindaja kinnitas 15.04.2020, et võlgnik elab aadressil xxxx, aegajalt käib ära. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel 24.08.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.08. septembril 2020 esitas avaldaja Viru Maakohtule avalduse A K`e (võlgniku) vastu kommunaalmaksete ja halduskulude nõudes summas 510.79 eurot. Avalduse kohaselt on võlgniku poolt arvete tasumine kaootiline. Arvete tasumisel märgib võlgnik mõnikord makse selgituseks arve numbri, sellisel juhul loeb avaldaja tasutuks vastava arve. Kui makse selgituses puudub arve number, on avaldaja arvestanud tasutud summa varasemate võlgnevuste katteks. Seisuga 08.09.2020.a moodustab võlgniku võlgnevus kokku 510.79 eurot. Võlgnik on saanud jooksvalt infot oma võlgnevuste kohta, igakuistel arvetel on välja toodud arvestuskuu jooksul laekunud summad ja võlgnevus arvestuskuu lõpu seisuga. Lisaks on korteriühistu juhatuse poolt võlgnikule korduvalt esitatud pretensioone tasumata arvete osas. Võlgnikku hoiatati 15.08.2020.a esitatud pretensioonis, et ettevalmistamisel on materjalid hagi esitamiseks tema vastu.
MENETLUSE KÄIK
3.Viru Maakohus võttis 14.09.2020 määrusega avalduse menetlusse, andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest ja määras asja kohtulikuks aruteluks kohtuistungi 26.11.2020 kell 10.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kohtumäärus ja avaldus koos lisadega on puudutatud isikule 27.10.2020 isiklikult kätte toimetatud.
KOHTUISTUNG
4.Puudutatud isik A K 26.11.2020 määratud kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jätmiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus puudutatud isikule tsiviilasja ilma tema kohalolekuta sisuliselt lahendamise hoiatusel.
5.Avaldaja esindaja jäi kohtuistungil avalduses esitatud nõude juurde ja palus asja lahendada sisuliselt ilma võlgniku kohalolekuta. Esindaja selgituste kohaselt viimane laekumine võlgnikult oli septembris, peale avalduse esitamist ei ole võlgnik enam midagi tasunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku kohalolekuta sisuliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi 2 (4)
2-20-112650 eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
8.TsMS § 411 alusel, kui kohtukutse kättetoimetamisest hoolimata ei ilmu kohtusse muu menetlusosaline kui pool, vaadatakse asi läbi temata. Puudutatud isiku huvide tagamiseks ja teda võimalikult ärakuulamiseks kohus määras asjas kohtuistungi. Kohtuistungi korraldamise määrus ja kohtukutse on puudutatud isikule isiklikult kättetoimetatud 27.10.2020. Puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et puudutatud isik ei ilmunud kohtuistungile ilma TsMS § 422 lg 1 sätestatud seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta. Avaldaja esindaja on kohtuistungil esitanud taotluse avalduse ilma puudutatud isiku kohalolekuta sisuliselt lahendamiseks. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks lahendab kohus asja sisuliselt. Tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
9.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on A K (puudutatud isik) korteriomandi xxxx korteriomanik. Omandiõigus on korteriomandile 11.07.2003 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.08.2003.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas xxxx moodustatud Rakvere vald, Lepna alevik, Lasteaia tn xxxx Korteriühistu, registrikood 80082182 (avaldaja). Avaldaja põhikirja punkt 3.2.5 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud tähtajaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu saadud kommunaalteenuste eest ning elamu majandamiskulude (elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiksvajalike kulude, sealhulgas prügiveo, krundi korrashoiu, üldelektri, vee- ja kanalisatsiooni, vastuvõtusüsteemide hoolduse ja remondi, laenude tasumise, töötasude ja muude ühistu tegevusega seotud kulude) eest makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 36).
11.Avalduse, sellele lisatud arvete (dtl 23–32) ja kliendi saldo kokkuvõtte (dtl 33) kohaselt on korterile xxxx ajavahemikus 31.01.2019 kuni 31.07.2020 esitatud arvetel kajastatud võlgnevus seisuga 08.09.2020 kokku summas 510.79 eurot. Arved on esitatud hooldustasu, remonditasu, kindlustusmakse, haldus-ja raamatupidamisteenuste, kütte, prügiveo ja vee eest. Avalduse ja sellele lisatud arvete kohaselt on võlgniku poolt arvete tasumine olnud ebaregulaarne.
12.Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud, ei esitanud vastuväiteid avaldusele ja tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 510.79 eurot.
3 (4)
2-20-112650 Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on avalduse esitamine tingitud puudutatud isikust, kes ei täida nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi. Seega peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15.Avaldaja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 31.03.2020 summas 45 eurot ja avalduse esitamisel 08.09.2020 80 eurot, kokku on avaldaja tasunud riigilõivu 125 eurot. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 80 eurot, s.o 30 eurot enam. Seega peab kohus põhjendatuks puudutatud isikult avaldaja kasuks riigilõivu välja mõistmist summas 95 eurot (45 + 50).
16.Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.