3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (3677,37 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
4.Muus osas jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda 36,45% ulatuses ja kostja kanda 63,55% ulatuses.
6.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskulud 641,86 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.
9.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses 2(9)
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.16.02.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi (täiendatud 9.05.2025 ja 13.05.2025) XX (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 8594,66 eurot, intressid 331,79 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 2936,69 eurot, lisaks edasiulatuvad viivised alates 17.02.2025 kuni põhinõude summas 8594,66 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11,4% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. 10.03.2025 edastati hagi kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
2.Nõude aluseks on AS-i Inbank (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel 03.08.2020 sõlmitud Autolaenu leping nr X, mille alusel sai kostja laenu 9000 eurot. Laenu väljamakse tehti AutoPaymets OÜ-le. 06.04.2021 sõlmiti lepingu muutmise kokkulepe, mil sai lepingu numbriks Q. Muutmise kokkulepe sõlmimise hetkega oli kostjal tagastamata põhiosa summas 8625,44 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 05.05.2021- 05.12.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 18,28 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 8607,16 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tasus kostja 12,50 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlg summas 8594,66 eurot (8625,44-18,28-12,5). AS Inbank Finance loovutas 30.11.2021 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
3.Esialgse lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 12,90% ja Lepingu nr Q kohaselt on krediidi kulukuse määr 12,30% aastas. Laenulepingute sõlmimise ajal ehk 03.08.2020 oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% ja 06.04.2021 oli see 20,09%. Seega kolmekordne määr oli vastavalt 61,56% ja 60,27%. Hagiavalduse lisade kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 12,90% aastas ja 12,30% aastas (dtl 192, 201). Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenuleping ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 mõttes tühine.
4.Enne lepingusõlmimist kontrolliti laenuandja poolt kostja maksevõimet. Hageja esitab tõendina laenutaotluse, laenuandja selgituse, märgib et esialgne võlausaldaja tegi päringud Maksehäireregistritesse, maksehäireid polnud ja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Kostja sissetulek 1300 eurot, igakuised kohustused 250 eurot. Hageja märgib üldiselt, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja pangakonto väljavõtet esitatud ei ole.
5.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 30.04.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus ja kostja pangakonto väljavõte, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3(9)
6.Vastuseks kohtunõudele selgitas hageja 09.05.2025 hagi täienduses lepingute ülesütlemist. Kostjal on võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 05.08.2021 kuni ülesütlemiseni eelnenud 7. osamakseni s.o 05.11.2021, mida on laenuandja pidanud ülesütlemise aluseks. 08.11.2021 edastas laenuandja ülesütlemise hoiatuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ja võlausaldaja ütles lepingu üles 30.11.2021. Hageja esitas ka VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse.
7.Hageja märgib, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1549,41 eurot ning hagejale on toimunud laekumisi summas 12,50 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud 7438,09 eurot (9000-1549,4112,50). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.11.2021 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt ning esitab ümberarvestuse esialgse lepingu maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud kokku 1561,91 eurot, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-23 osamaksed so 05.09.2020-05.07.2022 täielikult ning 24. s.o 05.08.2022 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 05.08.2022 osamaksest. 09.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 3288,25 eurot s.o 24.-57. osamaksed (05.08.2022 -05.05.2025). Hageja palub välja mõista 09.05.2025. a sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksete summa 3288,25 eurot ning samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alljärgnevalt:
Kostja on viimase makse teinud 17.02.2022. Seega ei ole kostja hageja pöördumistele vastanud ega lahendusi võlgnevusele otsinud. Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja samuti võlgnevust tasunud ning varasemas kohtumenetluses ei ole kostja sisuliselt osalenud. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
4(9)
Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv. Hageja palub välja mõista viivis sissenõutavaks muutunud põhiosalt 3288,25 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 11,40% aastas, 0,03% päevas ja välja mõista viivis ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt 0,03% alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
8.Maakohus võttis 14.05.2025 määrusega hagi menetlusse.
9.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.07.2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1).
10.Hagiavalduses esitas hageja esindaja tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
kohtule
taotluse
hagi
rahuldamiseks
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
12.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.
13.Hageja nõue tuleneb kostja ja AS Inbank vahel sõlmitud Autopay autolaenu lepingust nr Q (endise numbriga X). Kostja sai sõiduki ostmiseks laenu 9000 eurot. Kuna AS Inbank sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostjale 9000 eurot väljamakstud. Täidetud on teavitamiskohustust (dtl 195-198). Samuti on leping kehtivalt üles öeldud ja sellest tulenevad nõuded hagejale loovutatud (dtl 217). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
5(9)
14.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 403 4 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitatud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
6(9)
16.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
18.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 1561,91 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 1561,91 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 7438,09 eurot (9000 eurot laenusumma – tagasimaksed 1549,41-12,50 eurot).
19.Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta. Hageja esitas ümberarvestuse esialgse lepingu maksegraafiku alusel. Kostja on tasunud 1561,91 eurot, seega on ümberarvestuse kohaselt tasutud 1.-23 osamaksed, s.o 05.09.202005.07.2022 täielikult ning 24. makse s.o 05.08.2022 osamakse osaliselt (summas 21,93 eurot, dtl 261). Kostja on võlas seega alates 05.08.2022 osamaksest (osaliselt summas 60,49 eurot). Hageja palus välja mõista 09.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed summas 3288,25 eurot s.o 24.-57. osamaksed (05.08.2022 -05.05.2025). Kohus korrigeerib hageja märgitud sissenõutavat summat (3288,25 eurot) kuivõrd tehtud arvutuste järgi tuleb sissenõutavaks summaks 3326,81 eurot (1-23 osamaksed + 24. osamakse osaliselt 60,49 eurot; mitte 3288,25 eurot). Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed, s.o osamaksed alates 05.08.2022 (05.08.2022 osamakse osaliselt) kuni makseni 05.08.2025 summas 3677,37 eurot (3326,81+350,56). Hageja palus välja mõista viivise antud summalt lepingujärgses viivisemääras s.o 11,40% aastas, 0,03% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis 0,03% alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
20.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka
7(9)
kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
21.Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud osamaksetelt (3677,37 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ühtlasi mõistab välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt maksetelt alates nõude sissenõutavaks muutumisest (tasumise tähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu selgitused
22.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
23.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab
8(9)
menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumisest ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 63,55% ((8193,06 (7438,09+754,97) / 12892,93 eurot * 100% = 82,80%). Seega jäävad menetluskulud 63,55% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund). Kokku on hageja menetluskulud 1010 eurot (=910 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 63,55% (1010 eurost), s.o 641,86 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
24.Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).
25.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.