K. S., T. T., A. B., I. N., A. L. hagi Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu Tallinna Jahimeeste Seltsi 17.06.2020 juhatuse koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: K. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja II: T. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja III: A. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja IV: I. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja V: A. L. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Aldo Vassar (epost: [email protected]); Kostja: Tallinna Jahimeeste Selts (registrikood 80044750, asukoht Trapi tee 3, Männiku küla, Saku vald, 75511 Harju maakond, e-post: [email protected], [email protected] Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel (e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus lõpetada hagejate I, III, IV ja V hagiavalduse menetlemine.
2.Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks Tallinna Jahimeeste Seltsi juhatuse 17.06.2020 otsus, millega arvati Tallinna Jahimeeste Seltsist välja K. S., T. T., I. N., A. B., A. L..
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja Tallinna Jahimeeste Selts kanda. 3.2 Mõista kostjalt Tallinna Jahimeeste Selts hagejate K. S., T. T., A. B., I. N. ja A. L. kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 2424,80 eurot.
2-20-13551 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2424,80 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagejad K. S., T. T., A. B., I. N. ja A. L. esitasid 17.09.2020 Harju Maakohtule hagi Tallinna Jahimeeste Selts vastu Tallinna Jahimeeste Seltsi 17.06.2020 juhatuse koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
2.K. S., T. T., A. B., I. N. ja A. L. (edaspidi kõik koos hagejad) olid MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi (edaspidi kostja) liikmed. 17.06.2020. a saatis toimus MTÜ Tallinna Jahimeeste Seltsi juhatuse istung, millega mh arvati MTÜ liikmeskonnast välja K. S., T. T., I. N., A. B., A. L. ehk hagejad. Kostja on vastavas juhatuse otsuses sedastanud, et juhatus andis sõna kõigile viiele isikule ja tuvastas, et ükski nendest ei ole valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult. Juhatus oma otsuses leiab, et tegutsedes üksi või koos on nad rikkunud vähemalt järgmisi TJS põhikirja punkte: 3.8.1.; 3.8.2.; 3.9.1.; 3.9.2.; 3.9.3.; 5.4.4.; 5.5.
3.Viidatud põhikirja punktid sätestavad järgmist ehk TJS liikmed on kohustatud: 3.8.1. täitma TJS põhikirja, üldkoosoleku-, volinike koosoleku- ja juhatuse koosoleku otsuseid ning jahtkonnas kehtestatud reegleid.; 3.8.2. täitma jahieetika, -distsipliini ja ohutustehnika nõudeid; Juhatus võib liikme välja arvata kui liige: 3.9.1. ei täida või rikub TJS põhikirja, ei täida üldkoosoleku-, ja/või volinike koosoleku-, ja/või juhatuse-, ja/või kontrollorganite otsuseid;
3.9.2.kahjustab ja/või on kahjustanud TJS tegevust ja/või mainet ja/või vara. Lisaks põhikirja punkti 5.4.4. kohaselt jahtkond on aruandekohuslane TJS juhatuse ees ning 5.5. järgi jahtkond ei või võtta TJS-le kohustusi ega sõlmida jahtkonna ja/või TJS nimel lepinguid.
4.Hagejad rõhutavad, et ta ei ole neile etteheidetud tegusid toime pannud ehk hagejad pole kostja põhikirja punkte rikkunud. Hagejate jaoks on arusaamatu, millistele tõenditele tuginedes on kostja juhatus sellised asjaolud ehk etteheidetavad rikkumised tuvastanud. Vastust nimetatud küsimusele ei anna ka kostja juhatuse protokoll. Lisaks hagejad rõhutavad, et tegelikkuses 17.06.2020. a. toimunud koosolekul juhatus hagejatele konkreetseid rikkumisi, näiteid, fakte, tõendeid jms ei esitanud – ehk väidetavaid rikkumisi/etteheiteid tegelikult ei käsitletud ega
2 (13)
2-20-13551 hagejatega ei arutatud. Isegi juhul, kui hagejad oleks mõne neile etteheidetava teo toime pannud, ei oleks hagejate kergekäeline väljaarvamine triviaalsete põhjuste tõttu õiguspärane. Hagejad on kokkuvõtvalt seisukohal, et kostja juhatus on ebaõigesti hagejad kostja liikmete hulgast välja arvanud, kostja juhatuse otsus tuleb tunnistada kehtetuks.
5.Kostja juhatuse otsusest nähtub, et juhatusele on esitatud kirjalik pöördumine TJS seltsi liikmete poolt. Pöördumises tehakse ettepanek välja arvata Tallinna Jahimeeste Seltsi liikmed K. S., T. T., I. N., A. B., A. L.. Pöördumises on väljaarvamise põhjustena sedastatud järgmine: TJS-i Pillapalu jahtkonna tahtlik lõhkumine. TJS-i liikmete vahel vaenu ja viha õhutamine, TJS-i Pillapalu jahtkonna koosolekute läbiviimise korra rikkumine, vassimine ja valetamine kõigile liikmetele, TJS-i juhtorganite igapäevase töö kahjustamine, TJS-i Juhatuse otsuste eiramine, korduv mittetäitmine ja allumatus, TJS-i mainekahju tekitamine Eesti Vabariigi tasandil, TJS-i liikme telefonikõne salvestamine ja selle ebaseaduslik edastamine üldsusele. Lisaks on kõnealuses juhatuse otsuses sedastatud, et „Juhatus andis sõna kõigile viiele isikule ja tuvastas, et ükski nendest ei ole valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult. Juhatus leiab, et tegutsedes üksi või koos on nad rikkunud vähemalt järgmisi TJS põhikirja punkte:“
6.Esiteks hagejad veelkord rõhutavad, et ei ole ühtegi etteheidetavad tegu toime pannud. Teiseks hagejad märgivad, et kõnealusest juhatuse otsusest jääb justkui mulje, et tegelik väljaarvamise põhjus seisneb selles, et hagejad ei olnud väidetavalt valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult. Seega kokkuvõtvalt on MTÜ pöördumisele alla kirjutanud liikmed esitanud hagejate suhtes paljasõnalised süüdistused ehk esitanud faktiväited põhikirja punktide rikkumise osas, esitamata sealjuures ühtegi tõendit. Hagejatele näib, et kostja juhatus on lakooniliselt asunud seisukohale, et hagejad „ei ole valmis lahenduse leidmiseks“ ning seejärel on juhatus lühidalt leidnud, et hagejad on rikkunud väljatoodud TJS põhikirja punkte.
7.Eeltoodust tulenevalt on hagejad seisukohal, et kostjal puudus igasugune alus hagejate liikmeskonnast väljaarvamiseks. Nimelt pole hagejatele mh teada, miks on kostja juhatus asunud seisukohale, et hagejad on pöördumises etteheidetud teod toime pannud, kuna: 1) hagejatele pole avaldatud, millistest tõenditest nähtub hagejate poolt nimetatud tegude toime panemine; ja 2) vaidlustatavast otsusest jääb täiesti arusaamatuks, millise väidetava teo või rikkumise milline konkreetne hageja toime pani – ehk hagejad on seisukohal, et juhatus ei saa lakooniliselt ja põhjendamata otsuses sedastada, et „üksi või koos“ on grupp isikuid rikkunud põhikirja punkte. Ainuüksi sellisest otsuse sõnastusest juba nähtub, et juhatus ei ole tegelikult tõenditele tuginedes tuvastanud, kes ja mis rikkumise täpsemalt toime väidetavalt pani. Kokkuvõtvalt olukorras, kus hagejad pole neile etteheidetavat tegu toime pannud, puudub ka alus hagejate väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast.
8.Isegi olukorras, kus ühe mittetulundusühingu mõningad liikmed on näiteks omavahel tülis ja on vahetanud vastastikku keskmisest teravamat kriitikat üksteise aadressil, ei tähenda see seda, et mittetulundusühing saab tugineda näiteks mainekahju tekitamise alusele ja sellest tulenevalt liikme oma ühingust välja arvata. Nimelt Riigikohus on põhjalikult selgitanud (RKo 2-16-9905, punktis 14), et MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud. Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida
3 (13)
2-20-13551 heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)).
9.Riigikohus on varasemas praktikas kinnitanud, et ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 11). Samuti on Riigikohus varem leidnud, et ühingu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis analoogia alusel (TsÜS § 4 esimene lause) äriseadustiku (ÄS) §-ga 85, § 154 lg-ga 1 ja §-ga 272 ning tulundusühistuseaduse (TÜS) §-ga 25 kohaldub koostoimes TsÜS §-ga 32 ka mittetulundusühingu liikmetele. Riigikohus märkis oma lahendis, et mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-15, p 14). Viidatud lahendis Riigikohus selgitas, et seega on ka kohus MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu liikmeid on koheldud võrdselt. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30).
10.Lisaks hagejad siinkohal rõhutavad, et hagejate näol on tegemist jahimeestega ning kostja on jahimeeste selts. Nimelt Eestis reguleerib jahipidamist mh jahiseadus ja jahieeskiri, mis sätestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja käitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused ja korra, sh erirežiimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse. Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele (jahtkonnale) tagab kasutusõiguse leping, mis sätestab kasutaja kohustused alates ulukite loenduse ja hoolde kohta ning lõpetades küttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusõiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste täienduskoolituse ja muude ettevõtmiste rahastamist. Seega lühidalt Eestis on jahti lubatud pidada üksnes jahimaal, mis on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa omakorda on jagatud jahipiirkondadeks. Jahipiirkonna kasutamine käib jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel ning see annab õiguse korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret jahiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Luba antakse 10 aastaks. Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul või riigiasutusel.
11.Kokkuvõtvalt on Eestis jahipidamiseks (jättes kõrvale muud erandid, nagu näiteks maaomaniku õigused jne) vaja kuuluda mingisugusesse jahimeeste ühingusse, millele on antud mingisugune jahipiirkond kasutamiseks. Seega soovivad hagejad siinkohal rõhutada, et hagejate väljaarvamine ei kätke endas ainult ühe mittetulundusühingu liikmeks olemise lõppemist, vaid mõjutab väga otseselt ka hagejate muid seaduslike õigusi ja võimalusi Eesti Vabariigis – täpsemalt jahipidamise õigust ja selle praktilist teostamist. Eeltoodust tulenevalt on hagejad seisukohal, et hagejate väljaarvamisel mittetulundusühingust, mille kaudu ühingu liikmed saavad seaduse kohaselt teostada harrastusliku jahipidamist ehk realiseerida väga konkreetseid seaduslike õigusi, mille muul viisil realiseerimine riigis on ei ole võimalik/on väga keeruline või erandlik, peab liikmete väljaarvamiseks esinema eriti kaalukad ja tõendatud põhjused, et liikmete väljaarvamine oleks õigustatud ja mõistlik ning lisaks ka kooskõlas hea
4 (13)
2-20-13551 usu põhimõttega. Ehk liikmete väljaarvamise põhjused ei saa olla paljasõnalised, otsitud, triviaalsed ning põhjendamatud, mille ajendiks on näiteks mingisugused isiklikud ebasümpaatiad. Sellisel juhul on hagejate hinnangul isikute väljaarvamine õigusvastane.
12.Lisaks hagejad märgivad, et põhikiri ei sätesta, et kostja liikmete hulgast saaks välja arvata isiku, kes salvestab ja levitab jahikaaslaste omavahelist eravestlust. Olukorras, kus isik salvestab vestlust, mille osaline ta ise on, pole tegemist ka kuriteoga, vaid lubatud ning praktikas (konfliktsetes situatsioonides) sageli kasutatava tegevusega. Samas olukorras, kus isik salvestab vestlust, mille osaline ta ise pole, on tegemist eraviisilise jälitustegevusega, mille eest karistatakse KarS § 137 kohaselt kuni kolmeaastase vangistusega. Käesoleval juhul ei süüdistata hagejat kuriteo toimepanemises, samuti pole hageja suhtes tehtud ühtegi kuriteo toimepanemises süüdimõistvat kohtuotsust. Kokkuvõttes on kostja juhatus on ebaõigesti hagejad kostja liikmete hulgast välja arvanud ning hagejad paluvad kohtul tunnistada kostja juhatuse otsuse kehtetuks. Mõlema poole menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Oma 26.10.2020 seisukohas märgivad hagejad, et kostja taotleb kohtult hagiavalduse menetlemise lõpetamist. Kostja sedastab, et MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuivõrd eelviidatud hagejad osalesid koosolekul, kuid ei ole vastuväiteid esitanud ega protokollida lasknud, siis puudub nendel hagejatel õigus nõuda 17.06.2020. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Esiteks hagejad märgivad, et nad ei osalenud otsuse tegemisel – ehk isegi ei viibinud otsuse tegemise/hääletuse juures. Teiseks ning peamiselt – kostja viide vastavale normile ei ole õiguslikult asjakohane. Nimelt hagejad ei ole MTÜ Tallinna Jahimeeste Selts juhatuse liikmed – ehk nad ei saagi otsuse tegemisel osaleda. Kõrvalistel isikutel ei ole seetõttu ka mingisugust õigust esitada vastuväiteid või lasta protokollida oma vastuväiteid. Lühidalt öeldes on kostja õiguslik käsitlus täiesti väär.
14.Väidetavate rikkumiste osas märgivad hagejad lühidalt järgmist. Nimelt hagejad on oma hagiavalduses selgitanud, nad ei ole neile etteheidetud tegusid toime pannud ehk hagejad pole kostja põhikirja punkte rikkunud. Hagejate jaoks on arusaamatu, millistele tõenditele tuginedes on kostja juhatus sellised asjaolud ehk etteheidetavad rikkumised tuvastanud. Hagejad on hagiavalduses läbivalt selgitanud, et tegemist on alusetute süüdistustega ja laimuga. Kostja ei ole eeltoodut ümber lükanud ehk kostja vastus sisaldab järjekordselt lihtsalt alusetut laimu ehk tegemist on paljasõnaliste väidetega, mille osas ei ole ühtegi tõendit. Seetõttu ei ole ka käesoleval juhul hagejatel võimalik midagi enamat kostja vastusest väidetavate rikkumiste osas arvata.
15.27.11.2020 menetlusdokumendis jäid hagejad hagiavalduse ja seni esitatud seisukohtade juurde ning esitasid menetluskulude nimekirja.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja esitas 13.10.2020 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb 1) Lõpetada hagejate I, III, IV ja V hagiavalduse menetlemine; 2) Jätta hagiavaldus rahuldamata; 3) Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu hageja poolsete faktiväidetega ega õiguslike põhjendustega. Kostja leiab, et hagiavaldus on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata.
17.Hagejatel I, III, IV ja V puudub õigus vaidlustada kostja 17.06.2020 otsust. Hagiavaldusele on lisatud 17.06.2020. a juhatuse otsuse protokoll, mille kohaselt osalesid koosolekul hagejad I, III, IV ja V ning antud koosolekul eelviidatud hagejad ei esitanud vastuväiteid juhatuse
5 (13)
2-20-13551 otsustele. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuivõrd eelviidatud hagejad osalesid koosolekul, kuid ei ole vastuväiteid esitanud ega protokollida lasknud, siis puudub nendel hagejatel õigus nõuda 17.06.2020. a juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist. Seega tuleb hagejate I, III, IV ja V osas käesolev menetlus lõpetada.
18.Hagejad eksitavad kohut. Hagejad on väitnud oma hagiavalduses, et nende rikkumisi ei ole nendega mitte kunagi arutatud ja juhatuse otsus on õigusvastane. Tegemist on ebaõige väitega. Tegelikkuses on antud isikute poolt toimepandud rikkumisi arutatud arvukatel kordadel. Hagejad on kohtu eksitamiseks jätnud olulised asjaolud hagiavaldusest välja. Seega on hagejate väited kostja otsuse õigusvastasuse kohta ainetud. 03.06.2020 toimus kostja volinike koosolek, kus arutati seda, et 2/3 kostja liikmeid on avaldanud soovi arvata välja hagejad. Volinikud otsustasid, et juhatus peab antud küsimust hakkama menetlema. Hagejad pöördusid 28.07.2020 taotlusega kostja poole, milles avaldati soovi 17.06.2020. a TJS juhatuse otsuse p 2 tühistamise kaalumiseks ja erakorralise TJS volinike koosoleku kokkukutsumist. Kostja juhatus kaalus veelkord hagejate palvel nende väljaarvamist ning rikkumisi ja koostas selle kohta 27.08.2020 protokolli. Juhatuse otsusega arvati hagejad kostja liikmeskonnast välja ja otsustati kutsuda antud küsimuse lahendamiseks kostja volinike koosolek. Kostja märgib, et protokollil on 32 lisa ja detailselt märgitud, mida iga hageja rikkunud on! Antud protokoll koos lisadega edastati hagejatele 27.08.2020. a.
19.16.09.2020. a toimus kostja volinike koosolek, kus arutas kostja volinike koosolek hagejate rikkumisi ning jättis rahuldamata kõikide hagejate taotlused juhatuse otsuse tühistamise kohta. Enamgi veel, hagejate väljaarvamist lahendas kostja üldkoosolek 27.09.2020. a ning kostja liikmed leidsid, et hagejad tuleb arvata välja. Kostja märgib, et üldkoosolekul oli K. S.a väljaarvamise poolt 86,7 % liikmetest, T. T. väljaarvamise poolt 89,3 % liikmetest, A. B. välja arvamise poolt 85,3 % liikmetest, I. N.’i välja arvamise poolt 85,3 % liikmetest, A. L. väljaarvamise poolt 84% liikmetest. Eeltoodust tulenevalt on valdav osa kostja liikmed ja juhtorganid otsustanud, et hagejad tuleb arvata välja ning seda küsimust on korduvalt lahendatud. Samuti on tõendatud see, et hagejate väljaarvamisel eelnes korduvaid arutelusid ja koosolekuid ning dokumendid rikkumiste kohta on edastatud hagejatele. Seega hagejad on kohut eksitanud väites, et neile ei ole teada nende väljaarvamise põhjused.
20.Kostja leiab, et MTÜ-l tuleb jätta enesemääratlemise õigus ja võimalus otsustada, kes on MTÜ liikmed ning kes ei ole. MTÜS § 16 kohaselt võib liikmeid MTÜst arvata välja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Käesolevas asjas on järgitud kostja põhikirjas sätestatut ning täidetud kõik MTÜS nõudeid. Kostja on käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega ja heade kommetega ning kohelnud hagejaid võrdselt teiste liikmetega, mida mh tõendab ainuüksi see, et hagejate problemaatikat on arutatud arvukatel kordadel. Antud juhul on põhjalikult ja ammendavalt kaalutud hagejate rikkumisi ning nad on arvatud välja kostja liikmeskonnast põhjendatud alustel. Kõik rikkumised, millele kostja on viidanud on kaalukad ning pandud toime pikema ajaperioodi vältel. Seega on isikute väljaarvamine põhjendatud ning seaduslik.
21.Kostja leiab, et hagejate hagi on perspektiivitu, sest üksnes kostja juhatuse 17.06.2020. a otsuse tühistamine ei kaota teiste kostja juhtorganite otsuste kehtivust ega õigusjõudu ning eelviidatud otsuste alusel on hagejad samuti arvatud välja. Seega hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hagejad on alustanud käesolevat menetlust sooviga tekitada kostjale kahju, sest hagejad on teadlikult jätnud käsitlemata kõik teised otsused, mille alusel nad samuti arvati välja.
6 (13)
2-20-13551
22.Hagejad väidavad, et nad ei ole neile etteheidetavaid tegusid toime pannud ja neile on teadmata. Tegemist on ebaõige väitega. Hagejate rikkumised on detailselt leidnud käsitlemist kostja juhatuse otsuses. Kostja leiab, et menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt oleks asjakohatu kopeerida kõiki juhatuse otsuses olevad põhjendused ja viited käesolevasse menetlusdokumenti. Seda eriti olukorras, kus tõenäoliselt osade hagejate osas tuleb menetlus lõpetada. Kostja märgib, et arvukad tõendid ja põhjendused on esitatud juhatuse otsuses iga hageja kohta eraldi koos viidetega lisadele. Seega hagejate väited, et nad ei ole rikkumisi pannud toime on alusetud ja ebaõiged.
23.Hagejad eksitavat kohut väites, et nad ei saa jahipidamisega tegeleda kuulumata hageja liikmeskonda Hagejad väidavad, et neil ei ole õigust pidada jahti Eesti Vabariigis. Tegemist on ebaõige väitega. Hagejad ei pea olema kostja liikmeks, et tegeleda jahipidamisega. Jahiseadusest tulenevalt ei ole kostja liikmeks olek eelduseks jahipidamiseks, mistõttu kostja otsus ei kahjusta hageja põhiõigusi. Jahiseaduse § 36 lg 8 kohaselt antakse jahitunnistus välja Keskkonnaameti poolt või Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isiku poolt. Kostja ei anna jahitunnistusi välja ning jahipidamiseks ei ole vajalik olla kostja liige. Jahiseaduse § 25 lg 2 kohaselt kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Jahiseaduse § 6 p 1 kohaselt on maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti ning jahiseadus ei sea tingimuseks seda, et tegemist oleks juriidilise isikuga. Lisaks eelnevale märgib kostja, et Eestis on mitukümmend jahiseltsi. Seega on hageja seisukoht ebaõige ning vastuolus jahiseadusega.
24.27.11.2020 seisukohas jäi kostja oma seniste seisukohtade juurde, selgitas hagejate väidetavaid rikkumisi ning esitas menetluskulude nimekirja.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
26.Hagejad taotlevad tunnistada kehtetuks Tallinna Jahimeeste Seltsi (TJS) juhatuse 17.06.2020 otsus, millega arvati TJS-i liikmeskonnast välja K. S., T. T., I. N., A. B., A. L.. Kostja leiab, et hagejatel I, III, IV ja V puudub õigus vaidlustada kostja 17.06.2020 otsust, kuna nad osalesid 17.06.2020 juhatuse koosolekul, kuid ei esitanud vastuväiteid juhatuse otsustele. Seetõttu leiab kostja, et hagejate I, III, IV ja V osas tuleb käesolev menetlus lõpetada. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Koosolekul osalemine ei tähenda osalemist otsuse tegemisel, kuid seadus nõuab vastuväite protokollimist üksnes juhul, kui mittetulundusühingu liige osales otsuse tegemisel. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 3 kohaselt mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuse tegemisel said osaleda ainult juhatuse liikmed, kelleks hagejad aga ei ole (vt tl 7-9). Arvestades eeltoodut on kostja taotlus hagejate I, III, IV ja V suhtes menetluse lõpetamiseks põhjendamatu ja kohus jätab selle taotluse rahuldamata.
27.Järgnevalt kontrollib kohus hagejate nõuet tunnistada kostja juhatuse otsus kehtetuks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg-te 1 ja 7 kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme
7 (13)
2-20-13551 mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud korras. Kostja 17.06.2020 otsuses hagejate väljaarvamise kohta on viidatud, et hagejad on tegutsedes üksi või koos rikkunud vähemalt põhikirja punkte: 3.8.1.; 3.8.2.; 3.9.1.; 3.9.2.; 3.9.3.; 5.4.4. ja 5.5.. Viidatud põhikirja punktides on sätestatud, et TJS liikmed on kohustatud: 3.8.1. täitma TJS-i põhikirja, üldkoosoleku-, volinike koosoleku- ja juhatuse koosoleku otsuseid ning jahtkonnas kehtestatud reegleid.; 3.8.2. täitma jahieetika, -distsipliini ja ohutustehnika nõudeid. TJS-i põhikirja p 3.9. kohaselt võib juhatus liikme välja arvata kui liige: 3.9.1. ei täida või rikub TJS põhikirja, ei täida üldkoosoleku-, ja/või volinike koosoleku-, ja/või juhatuse-, ja/või kontrollorganite otsuseid; 3.9.2. kahjustab ja/või on kahjustanud TJS tegevust ja/või mainet ja/või vara. Lisaks on põhikirja p 5.4.4. kohaselt jahtkond aruandekohuslane TJS juhatuse ees ning p 5.5. järgi jahtkond ei või võtta TJS-le kohustusi ega sõlmida jahtkonna ja/või TJS nimel lepinguid (vt tl 10-14).
28.Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud. Sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § TsÜS 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)). Riigikohus on leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli põhjendatud, sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). Samuti on Riigikohus oma 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 selgitanud, et mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
29.Kohus märgib, et kuigi TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuses on viidatud hagejate poolt erinevatele põhikirja punktide rikkumisele, on kostja vastavad viited täielikult põhjendamata ja konkretiseerimata (vt 7-8). Kohus nõustub hagejatega, et TJS juhatuse 17.06.2020 koosoleku protokollist ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes on kostja juhatus hagejate TJS-ist väljaarvamise asjaolud ehk hagejatele etteheidetavad rikkumised tuvastanud. Kostja juhatuse otsusest nähtub, et juhatusele on esitatud kirjalik pöördumine TJS-i liikmete poolt, milles tehti ettepanek hagejad TJS-ist välja arvata. Pöördumises on väljaarvamise põhjustena sedastatud järgmine: TJS-i Pillapalu jahtkonna tahtlik lõhkumine. TJS-i liikmete vahel vaenu ja viha õhutamine, TJS-i Pillapalu jahtkonna koosolekute läbiviimise korra rikkumine, vassimine ja valetamine kõigile liikmetele, TJS-i juhtorganite igapäevase töö kahjustamine, TJS-i juhatuse otsuste eiramine, korduv mittetäitmine ja allumatus, TJS-i mainekahju tekitamine Eesti Vabariigi tasandil, TJS-i liikme telefonikõne salvestamine ja selle ebaseaduslik edastamine üldsusele. Vaidlusalusest TJS-i 17.06.2020 otsusest nähtub, et hagejate TJS-ist väljaarvamise ajendiks oligi nimetatud TJS-i liikmete pöördumine, sest päevakorrapunktis 2 arutati „Seltsi liikmete nõudmisel“ hagejate väljaheitmise küsimust (vt tl 7). See asjaolu nähtub ka 03.06.2020 TJS-i volinike koosoleku protokollist, kus samuti arutati hagejate väljaarvamist TJS-i liikmete pöördumise alusel ning volinik E. Saul nentis, et „juhatus on kohustatud reageerima 2/3 liikmete pöördumisele“ (vt tl 30-31).
30.Kohus peab väga oluliseks arvestada kostja kui mittetulundusühingu sisedemokraatia ja autonoomia põhimõtetega. Riiklik sekkumine mittetulundusühingute juhtimisse ja liikmeskonna valikusse peab olema nii vähene kui võimalik, sest kohtu pädevuses ei ole sisuliselt korraldada mittetulundusühingute toimimist ja see ei saa olla ka kohtuliku kontrolli eesmärgiks. Eelnev ei tähenda aga seda, et mittetulundusühingu liikmete enamus võiks
8 (13)
2-20-13551 otsustada mingite isikute ühingust väljaarvamise ainuüksi oma suva alusel, ilma et oleksid tõendatud väljaarvatavate isikute suhtes esitatud etteheited. Hagejate TJS-i väljaarvamise põhjuseks ei saa vastavalt seadusele ja kostja põhikirjale olla ainuüksi TJS-i liikmete pöördumine ja seda isegi juhul, kui TJS-i liikmete pöördumine kajastab ühingu liikmete enamuse arvamust. Kui mittetulundusühingu liikmete vähemuste õiguste üle saaks otsustada üksnes liikmete enamuse arvamuse alusel, oleks see vastuolus liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega. Kohus jagab Riigikohtu 14.04.2015 otsuses nr 3-2-1-29-15 väljendatud seisukohta, mille kohaselt vajavad mittetulundusühingu liikmed samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed.
31.Hagejate TJS-i väljaarvamise põhjuseks ei saa vastavalt seadusele ja kostja põhikirjale olla ka vaidlusaluses TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuses märgitu, mille kohaselt „Juhatus andis sõna kõigile viiele isikule ja tuvastas, et ükski nendest ei ole valmis lahenduse leidmiseks ega kompromissiks ja kõik on meelestatud vaenulikult“ (tl 8). Vaidlusaluses otsuses ei ole täpsustatud, milliseks lahenduse leidmiseks või kompromissiks pidanuks hagejad kostja arvates valmis olema või milles seisnes nende väidetavalt vaenulik meelestatus. Kostja põhikiri ei võimalda hagejaid TJS-ist välja arvata viisil, et esmalt esitatakse hagejate suhtes tõendamata süüdistusi ning seejärel heidetakse neile ebamäärasel kujul ette valmisoleku puudumist „lahenduse leidmiseks“ ja „kompromissiks.“
32.Eelnevast tulenevalt on vaidlusalune TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsus hagejatele tehtud etteheidete osas täielikult põhjendamata. 17.06.2020 juhatuse koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks konkreetseid väidetavaid rikkumisi ja etteheiteid tegelikult käsitletud ja nende kohta hagejate seisukohta küsitud. Hagejate TJS-ist väljaarvamise aluseks ei saa olla üksnes paljasõnalised väited TJS-i põhikirja punktide rikkumise osas.
33.Hagejad pöördusid 29.07.2020 taotlusega kostja poole, milles avaldati soovi vaidlusaluse 17.06.2020 TJS-i juhatuse otsuse tühistamise kaalumiseks (tl 43-44). Kostja juhatus kaalus hagejate palvel nende väljaarvamist 26.08.2020 ja koostas selle kohta 27.08.2020 allkirjastatud protokolli, millega jäeti jõusse 17.06.2020 kostja juhatuse otsus hagejate TJS-ist väljaarvamise kohta. Kostja leiab, et kostja juhatuse 26.08.2020 otsuses on hagejate rikkumised detailselt käsitletud ning vastavad tõendid ja põhjendused on esitatud juhatuse 26.08.2020 otsuses iga hageja kohta eraldi koos viidetega lisadele.
34.Kohus kostjaga ei nõustu. Esiteks ei kuulu hea ühinguõiguse tava juurde, et niivõrd olulises küsimuses nagu liikme ühingust väljaarvamine esitas kostja oma otsuse põhjendused ja tõendid alles rohkem kui kaks kuud pärast väljaarvamise otsuse tegemist. Teiseks, 26.08.2020 kostja juhatuse otsus ja selles hagejatele esitatud etteheited on jätkuvalt sedavõrd ebamäärased ja konkretiseerimata, et kohtul ei ole võimalik kindlaks teha, kas ja millises ulatuses on hagejad neile etteheidetavad rikkumised toime pannud. Kostja 26.08.2020 otsuse lisaks on küll suur hulk kirjalikku materjali (tl 49-116), kuid see materjal on adekvaatselt seostamata hagejatele otsuses tehtud etteheidetega (vt tl 45-48). Nii näiteks on hagejatele ette heidetud laimamist, eksitavate ja valeväidete esitamist, kuid pole arusaadav, millistes konkreetsetes väljendites ja tegudes väidetav laimamine, eksitavate või valeväidete esitamine seisnes.
35.Samuti pole arusaadav, milles kostja arusaama kohaselt seisneb ja millega on tõendatud hagejate allumatus, jahtkonna kehtiva kodukorra eiramine või Pillapalu jahtkonna liikmete alusetule väljaarvamisele kaasaitamine. Hagejate ega kohtu ülesandeks ei ole otsida kostja juhatuse 26.08.2020 otsusele lisatud mahukast kirjalikust materjalist (tl 49-116) neid etteheiteid, mis kostja juhatuse 26.08.2020 otsusest selgelt ei tulene. Allumatuseks ei saa pidada
9 (13)
2-20-13551 ainuüksi hagejate erinevat arusaama ühingu juhtimisest või õigusaktide tõlgendamisest, samuti ettepanekuid või kriitikat ühingu juhtimise suhtes (vt nt tl 51, tl 59, tl 89-92, tl 104-105). Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus mittetulundusühingu liikmed on vahetanud keskmisest teravamat kriitikat üksteise aadressil, ei tulene ainuüksi sellest mittetulundusühingule õigust kriitikat teinud liikme ühingust väljaarvamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hagejate poolt tehtud kriitika kostja juhtimise suhtes käesolevas asjas esitatud tõendite põhjal ületanud seda eetilist piiri, mis võimaldaks sanktsioonina hagejate ühingust väljaarvamist mõistlikuks pidada.
36.Osaliselt on hagejatele TJS-i 26.08.2020 otsuses tehtud etteheited lisaks ebamäärasusele ka oletuslikud, näiteks etteheited „võimalikus manipulatsioonis“, „võimalikule varalise kahju tekitamisele kaasaaitamises.“ Absurdne on hageja T. T. süüdistamine „üleskutsetes võimupöördeks“ (vt tl 46 pöördel). Pole arusaadav, millistest konkreetsest „võimupöörde üleskutsetest“ kostja räägib, kuid ainuüksi T. T. kriitika ja ettepanekud TJS-i juhtimise osas (tl 60) ei ole kohtu hinnangul vaadeldavad nn ebaseadusliku võimupöördekatsena. Arusaamatu on ka see, millisel alusel süüdistab kostja hagejaid „rahaliste vahendite ebaseaduslikus nõudmises alusetu arve abil MTÜ-lt Metskurvits summas 720 eurot“. Nimetatud arve esitajaks ei olnud hagejad, vaid S. S. (vt tl 77). Analoogselt on kostja 26.08.2020 juhatuse otsusele lisatud ka muid dokumente, mis ei puuduta hagejaid, vaid S. S.a (vt nt tl 58, tl 62-64).
37.Lisaks jääb arusaamatuks, kas ja millisel õiguslikul alusel süüdistab kostja just hagejaid osalemises kollektiivsete otsuste tegemises (vt tl 68-71; tl 99-101). Kostja heidab hagejatele ette liikmete põhjendamatut väljaarvamist Pillapalu Jahtkonnast ja sellele kaasaaitamist, kuid nt Pillapalu Jahtkonna 02.02.2019 üldkoosoleku protokolli kohaselt on vastavad otsused tehtud kollektiivselt 11 poolthäälega. Kostja juhatuse 26.08.2020 otsusest ei nähtu, miks on kollektiivse otsuse tegemisel osalemist ja väidetavalt põhjendamatu otsuse tegemist ette heidetud just hagejatele, kuid mitte võrdselt kõikidele isikutele, kes vastavate otsuste poolt hääletasid (vt nt tl 99-100).
38.Kokkuvõtlikult on ka kostja tagantjärgi esitatud põhjendused hagejate TJS-ist väljaarvamisest puudulikud ja arusaamatud. Kostja poolt esitatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada hagejate selliseid rikkumisi, mis saanuks õigustada nende väljaarvamist TJS-ist. Kohus ei saa ise sisuliselt hinnata konkreetse isikute sobivust TJS-i liikmeskonda, kuid kohus saab käesolevas vaidluses hinnata, kas kostja on teinud esitatud asjaoludel proportsionaalse otsuse ja oma diskretsiooni õigesti kasutanud. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 29-37 käsitletud kostja ilmselgelt puudulikke ja konkretiseerimata etteheiteid hagejatele, ei olnud kostja 17.06.2020 otsus hagejate TJS-ist väljaarvamise kohta põhjendatud ega mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-d 29 ja 30). Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele, sest asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejatele tehtud etteheidete põhjendatust ning TJS-i põhikirjas hagejate väljaarvamiseks nõutavate eelduste täitmist. Kohus tunnistab kehtetuks Tallinna Jahimeeste Seltsi juhatuse 17.06.2020 otsuse, millega arvati Tallinna Jahimeeste Seltsist välja K. S., T. T.,
I. N., A. B., A. L..
39.Kostja on kohtule esitanud 16.09.2020 Tallinna Jahimeeste Seltsi volinike koosoleku protokolli, millega ei rahuldatud hagejate taotlusi TJS-i 17.06.2020 otsuse tühistamiseks ning kinnitati vaidlusaluse TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuse jõusse jäämist (tl 119-120). Samuti esitas kostja kohtule 27.09.2020 Tallinna Jahimeeste Seltsi üldkoosoleku protokolli (tl 122124), millest nähtub, et üldkoosolek on kinnitanud TJS-i juhatuse otsuse hagejate väljaarvamise kohta Tallinna Jahimeeste Seltsist. Kostja leiab, et üksnes kostja juhatuse 17.06.2020 otsuse
10 (13)
2-20-13551 tühistamine ei kaota teiste kostja juhtorganite otsuste kehtivust ega õigusjõudu ning eelviidatud otsuste alusel on hagejad samuti välja arvatud.
40.Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Esiteks märgivad hagejad õigesti, et TJS-i põhikirja punkt 7.1.6 tulenevalt on volinike koosoleku pädevuses mh lähtuvalt põhikirjast TJS-st väljaarvamise otsuste läbivaatamine ning vajadusel väljaarvatud liikmete liikmeks ennistamine (tl 12). Samas ei ole volinike koosolekul pädevust otsustada liikmete, sh hagejate ühingust väljaarvamist. TJS-i põhikirja p 3.9. kohaselt saab liikme väljaarvamise otsuse teha vaid TJS-i juhatus (vt tl 10 pöördel). Seetõttu ei oma TJS-i volinike 16.09.2020 koosoleku otsus hagejate taotluste mitterahuldamise ja TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuse jõusse jäämise kinnitamise kohta käesolevas asjas õiguslikku tähendust. TJS-i volinike otsus ei ole kohtule siduv ning kohtul on pädevus tunnistada TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsus kehtetuks sõltumata selle „kinnitamisest“ TJS-i volinike otsusega. Samuti ei saa hagejate õigust kostja juhatuse 17.06.2020 otsuse vaidlustamiseks väärata asjaolu, et kostja juhatuse 26.08.2020 otsusega jäeti kostja juhatuse 17.06.2020 otsus jõusse. Seadus ei takista hagejatel kostja juhatuse 17.06.2020 otsuse vaidlustamist tulenevalt juhatuse otsuse hilisemast „jõusse jätmisest“ ning see asjaolu ei ole ka kuidagi kohtule siduv.
41.Teiseks ei muuda TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsust kehtivaks ka asjaolu, et 27.09.2020 Tallinna Jahimeeste Seltsi üldkoosoleku otsusega on üldkoosolek kinnitanud TJS-i juhatuse otsuse hagejate väljaarvamise kohta TJS-ist. MTÜS § 24 lg 2 on sätestatud, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus märgib, et käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkeks ei ole möödunud üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg, seega ei olnud hagejatel MTÜS § 24 lg 2 sätestatud piirangut TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsuse vaidlustamiseks. Samuti viitavad hagejad õigesti, et MTÜS § 16 lg 4 on sätestatud, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Praegusel juhul tegi ettepaneku TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsused üldkoosolekul kinnitada juhatus, mitte hagejad. Kuivõrd TJS-i üldkoosoleku poole väljaarvamise otsustamiseks ei pöördunud hagejad ise, siis polnud TJS-i üldkoosolekul alust MTÜS § 16 lg 4 tähenduses kinnitada TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate väljaarvamise kohta.
42.Hagejad leiavad, et nad ei ole neile etteheidetud tegusid toime pannud ehk hagejad pole kostja põhikirja punkte rikkunud. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et vaidlusalune TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsus tuleb tunnistada kehtetuks selle põhjendamatuse tõttu, sest asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja poolt hagejatele tehtud etteheidete põhjendatust ning TJS-i põhikirjas hagejate väljaarvamiseks nõutavate eelduste täitmist. Seega kohus ei võta käesoleva otsusega lõplikku seisukohta hagejatele tehtud etteheidete sisulise põhjendatuse osas. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03, p-s 31 on selgitatud, et „Seadusega ei ole kohtu pädevusse antud hageja ennistamist ühistu liikmeks, küll aga juhtorganite otsuste seaduslikkuse kontrollimine otsuste kehtetuks tunnistamise või nende tühisuse tuvastamise kaudu.“ Seega ei ole välistatud, et kui selleks on olemas õiguspärased eeldused ning asjakohased tõendid, saab kostja juhatus uuesti sisuliselt otsustada hagejate TJS-ist väljaarvamise üle. Kooskõlas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-03 p-s 31 väljendatud seisukohtadega ei saaks võimaliku uue otsuse tegemine aga kindlasti seisneda taas samasuguse otsuse vastuvõtmises kui käesoleva kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud TJS-i juhatuse 17.06.2020 otsus. Vastasel korral tekiks "nõiaring" ning hagejate õiguste ennistamine polekski võimalik.
11 (13)
2-20-13551
43.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.
44.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad esitasid kohtule 27.11.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nad kandnud õigusabikulusid kokku summas 1 729 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga on õigusabikulud kokku 2074,80 eurot. Lisaks on hagejad tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot. Seega hagejate menetluskulud kokku on summas 2424,80 eurot. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitavad hagejad, et pole käibemaksukohuslased. Hagejad paluvad määrata kindlaks hagejate menetluskulude suurus ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud summas 2424,80 eurot.
45.Kostja palus 27.11.2020 menetlusdokumendis kohtul kontrollida hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
46.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr 140 eurot/h + käibemaks ehk koos käibemaksuga 168 eurot/h on aktsepteeritav. Hagejate lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud kokku 12 h ja 21 minutit ehk 12,35 h. Kohus leiab, et selline hageja lepingulise esindaja ajakulu mahus 12,35 h on mõistlik ja vastab käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja töö mahule. Kuigi erinevate esindajate ajakulu ei peagi olema täpselt sama suurusega, märgib kohus, et kostja lepinguline esindaja kulutas käesolevale menetlusele aega kokku 19,6 h, mistõttu on hageja lepingulise esindaja ajakulu ka selles kontekstis mõistlik.
47.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 2424,80 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulu koos käibemaksuga 2074,80 eurot). Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2424,80 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejatele solidaarselt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
48.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
12 (13)
2-20-13551 Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 30.11.2020 kohtuotsuse põhjendusi.
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.