Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

2-19-125457 Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK

30.06.2020. a esitas Safeentec OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V V vastu 1002 euro saamiseks. Kohus tegi 16.07.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 23.07.2020 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik V V esitas 23.07.2020. a nõudele vastuväite. 12.08.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 17.08.2020. a määrusega tegi maakohus hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks. Pärnu Maakohus võttis 18.09.2020.a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 01.10.2020.a Kohus andis 05.10.2020.a menetlusosalistele tähtaja kõigi avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 12.10.2020.a. 11.10.2020.a esitas hageja enda vastuse kostja vastuse osas ning kostja esitas 12.10.2020.a kohtule menetluskulude nimekirja. 20.10.2020 toimunud ärakuulamisele kostja ei ilmunud ja palus asi lahendada tema osavõtuta. 20.10.2020 toimunud ärakuulamisel hageja nõustus kompromissiga, mille kohaselt kostja tasub hagejale 270 eurot ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuivõrd kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud, palus kohus menetlusosalistel teatada hiljemalt 02.11.2020.a., kas nad soovivad kasutada täiendavalt õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Hageja ega kostja vastavat soovi kohtule ei avaldanud. 09.11.2020.a määrusega kohus kohustas hagejat esitama seisukoht kostja menetluskulude osas ja teatas menetlusosalistele kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Hageja nõue 30.08.2020. a esitas hageja Safeentec OÜ seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja V V vastu. Kohtu nõudmisel kõrvaldas hageja 18.09.2020. a puudused hagiavalduses ning esitas hagiavalduse tervikteksti koos lisadega. Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt küsis kostja 01.09.2019. a hagejalt võimaliku elektritöö teostamise kohta hinnapakkumist tema suvilas XXX külas, XXX vallas. 05.09.2019. a esitas hageja kostjale hinnapakkumise, mida kostja kinnitas sõnadega „Sobib“ ja „Millal saaksid tulla?“. Selle alusel alustas hageja reaalse tööga, koostas skeemi ja tellis selleks vajalikud materjalid. Hageja valmistas kostjale soovitud toote, s.o elektrikilbi koos seaduses nõutud dokumentatsiooniga. Kui hageja soovis teada, millal on võimalik kostja suvilas elektrikilbi paigaldamine, ignoreeris kostja hageja sõnumeid. Hageja väljastas kostjale seni tehtud tööde ja ostetud materjalide eest arve nr 90620, summas 501 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 210 eurot ja materjalide eest 291 eurot, ehk tasumata arve nr 90620 tasumist summas 501 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata summalt viivis 0,02% päevas alates 20.09.2019. a. Hageja on tõenditena esitanud poolte vaheliste sõnumite väljavõtted perioodist 01.09.2019 – 01.05.2020.a, 05.09.2019 hinnapakkumise, 21.09.2019.a koostatud saunamaja jaotuskilbi skeemi, elektrikilbi tavakatsete protokolli ning vastavusdeklaratsiooni, 11.09.2019 AS Onninen arve, pildid elektrikilbist, 09.06.2020 ja 11.06.2020 kirjavahetuse ning 09.06.2020 koostatud arve.

2-19-125457

Kostja vastus ja seisukohad. Kostja nõuet ei tunnista, leides, et hageja põhinõue summas 501.- eurot on tõendamata, ülepaisutatud ja ebaõige faktiväidetes ning hageja kõrvalnõue – intresside(viiviste) suurus ei kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu tuleb kohtul hageja nõue jätta kogu ulatuses rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole pöördunud sooviga hageja poole soovides elektrikilbivalmistamist, paigaldamist ja elektritöid hagejalt. Kostja pöördus 01.09.2019.a. eraisiku Ain Tomsoni poole soovides pisikesse palksaunamajja asukohaga XXX külas XXX vallas, Pärnumaal elektrikilbi paigaldamist ja elektritööde teostamist. Eraisik Ain Tomson andis kostjale nõustumuse, et ta on nõus märgitus toimetama. Kostja soovis 02.09.2019.a. Ain Tomsonilt tööde teostamist lähinädalal, milleks sai olla 2019.a. septembrikuus kalendri kohaselt täisnädal ehk ajavahemik 09.-15.09.2019.a., millele Ain Tomson vastu ei vaielnud ja milles tekkis kostjal mittevastuvaidlemise tõttu õiguspärane ootus, et tööd saavad Ain Tomsoni poolt teostatud ajavahemikul 09.-15.09.2019.a. 02.09.2019.a. küsis kostja Ain Tomsonilt hinnapakkumist, milles nimetatu palus hinnapakkumise esitamiseks aega. Kuna hinnapakkumist Ain Tomsonilt ei tulnud, küsis kostja hinnapakkumist Ain Tomsonilt 05.09.2019.a. uuesti. 05.09.2019.a. saatis Ain Tomson kostjale hinnapakkumise nr 50918.pdf kilbi paigaldamiseks, millega kostja nõustus. Hageja esitas kohtule tõendi – hageja hinnapakkumise nr 50919, millega ei ole kostjal puutumust ja mille alusel hageja kujundas põhinõude summas 501.- eurot kostja vastu. Hageja väidab kohtule tõendamatult, nagu oleks hageja esitanud nimetatud hinnapakkumise kostjale ja kostja sellega nõustunud. Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale hinnapakkumise nr 50919 esitanud ning kostja pole hageja poolt nimetatud hinnapakkumise nr 50919 alusel hagejaga õigussuhteid loonud. Kostja eeldas, et Ain Tomson alustab kostja palksaunamajas töödega 09.09.2019., pöördus selles kahel korral 08.09.ja 09.09.2019 Ain Tomsoni poole, millele samal kuupäeval Ain Tomson vastas, et saab tulla võimalusel 21.-22.09.2019.a. nädalavahetusel. Nähtuvalt hageja tõendist kohtule, on hageja tõendanud, et hageja valmistas kostjale vajaliku elektrikilbi alles 19.10.2019.a. Kuna Ain Tomson oli kostja soovitud tööde tähtaja ületanud ja kostjal puudus soov nõustuda tööde teostamist Ain Tomsoni poolt edasi lükata kasvõi nädalavahetusele 21-22.09.2019.a., kostja Ain Tomsonile ei vastanud ja luges kostja ja Ain Tomsoni vahelised õigussuhted lõppenuks ja tellis töö mujalt, milline tehti ära kostjale paari päeva jooksul. Kostja ei vaidle selles, et eraisik Ain Tomson tema poole elektrikilbi paigaldamises 23.09.2019, 28.10.2019.a., 01.05.2020.a. ja 09.06.2020.a.pöördus. Esmane suhe tekkis kostjal hagejaga 09.06.2020.a., mil Ain Tomson hageja arve kostjale saatis. Kostja keeldus hagejale arvet tasumast, eelkõige seetõttu, et kostjal puudusid hagejaga igasugused õigussuhted: kostja polnud hageja poole elektrikilbi paigaldamises pöördunud, selleks hagejale nõustumust andnud, hageja ei olnud pakkumisi kostjale teinud ja hageja ei olnud kostjale mingeid töid teinud. Hageja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Asjaolu, et Ain Tomson hagejalt elektrikilbi valmistamise 19.10.2019 tellis ei ole seotud kostja tahte ja otsusega, märgitu on Ain Tomsoni tahteavaldus. Hageja nõude suurus ei ole selge. Hageja on kostjale kohtu kaudu põhinõuet esitades tavakohatult ja põhjendamatult elektrikilbi materjalide hindu oluliselt ja alusetult suurendanud: näitena - hageja on hinnapakkumises nr 50919 märkinud, et a) moodulkaitselüliti 3P 16A,C 6kA maksumus kostjale on 17.30 eurot, sama materjali omandamises AS-ilt Onninen on hageja tõendanud, et omandas nimetatud materjali koos käibemaksuga 6.32 euro eest; b) moodulkaitselüliti 1P 10A,C 6kA maksumus kostjale on 13.41 eurot, sama materjali omandamises AS-ilt Onninen on hageja tõendanud, et omandas nimetatud materjali koos käibemaksuga 6.07 euro eest;

2-19-125457 c) moodulkaitselüliti 1P 16A,C 6kA maksumus kostjale on 13.41 eurot, sama materjali omandamises AS-ilt Onninen on hageja tõendanud (tõend lisas 4), et omandas nimetatud materjali koos käibemaksuga 6.07 euro eest; d) rikkevoolukaitse 4P 40A, 30mA, AC DMS maksumus kostjale on 46.58 eurot, sama materjali omandamises AS-ilt Onninen on hageja tõendanud (tõend lisas 4), et omandas nimetatud materjali koos käibemaksuga 23.41 euro eest; e) rikkevoolukaitse 2P 40A, 30mA, AC DMS maksumus kostjale on 35.62 eurot, sama materjali omandamises AS-ilt Onninen on hageja tõendanud (tõend lisas 4), et omandas nimetatud materjali koos käibemaksuga 17.05 euro eest jne. Tavakohane on, et töö teostaja poolt lisatakse omandatud ja edasimüüdava materjali maksumusele 10%-15%, siis hageja on tõendanud, et on lisanud kostjale esitatava materjali hinnas kasvõi eelnevalt nimetatud 5 materjali eseme loetelus üle 100 % (126.32:58.92), lootes kostja arvel ainuüksi materjali edasimüügilt alusetult rikastuda – hageja nõue on ainuüksi materjalide hinnas kostja suhtes ülepaisutatud. Hageja hinnapakkumises sisaldub, et hageja töö maht on kostjale 16 tundi hinnaga 20.- eurot tund. Nõudes märgib hageja, et on teinud kostja heaks tööd ainuüksi elektrikilbi valmistamisel 19.10.2019 210.- euro eest ehk 10.5 tundi. Samas on teostamata kohapealsed tööd 5.5 tundi. On vaieldamatu, et 5 tunniga polnuks hagejal töö teostamine kostja saunamajas kohapeal ajaliselt võimalik, kuna töö sisaldas lisaks elektrikilbi paigaldamisele puurimist, juhtmete vedamist, kinnitamist, ühendamist, lülitite jms vajalikku. Hageja valduses ja omanduses on 19.10.2019.a. valmistatud elektrikilp ja lisamaterjalid, mida on võimalik elektritööde teostamisel realiseerida ja kõik reaalsed kulutused hüvitatud saada. Hagiavalduse põhjendustest ei nähtu, millest hageja nõue kostja vastu tuleneb ja milline on hageja kahju suurus. Hagejal lasub hagis selles sisalduvate nõuete ja kahjunõuete eelduste täitmise tõendamiskoormis, milline on käesolevas hagis kogu ulatuses hageja poolt täitmata. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist määras 0.02 % päevas alates 20.09.2019.a. summas 501.- eurot. Hageja ei esita viivise arvutamise käiku, mistõttu ei ole kostjale selge, mil viisil hageja järeldusteni jõudis, et viivisnõue on alates 20.09.2019.a. kuni hagi esitamiseni 501.eurot. Viivisnõue ei ole arvestatud kooskõlas kehtivate õigusnormidega. Hageja viivisnõue saab olla ajavahemikul põhinõudest 501.- tulevana kostja vastu ajavahemikul 20.09.2019-18.09.2020 363 päeva eest 501x0.02%x363=39.86 eurot. Mil viisil jõudis hageja viivissumma nõudeni 501.eurot, ei nähtu hageja põhjendustest ega tõenditest. Hageja on esitanud kohtule tõendi (lisas 7) arve nr 90620 09.06.2020 ja andnud kostjale arve tasumise tähtajaks 16. juuni 2020.a. Tulenevalt hageja võimalikust põhinõudest ja hageja poolt määratud nõude tasumise tähtajast, saab hageja poolt viivisnõue olla sissenõutav kostjalt (juhul kui kohus põhinõude rahuldab) alates 17. juunist 2020.a., mitte 20.09.2019.a. ehk viivisnõude suurus hagi esitamiseni saab olla 501x 0.02%x 94 = 10.32 eurot mitte 501.- eurot., nagu alusetult ja põhjendamata väidab ja loodab hageja. Eelmärgitust tulenevana, puudub hagejal tõendatud ja põhjendatud alus nõude rahuldamiseks kostja vastu, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata kogu ulatuses ja menetluskulud hageja kanda. Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele. 11.10.2020 vastuses kostja vastuväidetele teatab hageja, et ta jääb esitatud nõude juurde. Kostja pareerib nõuet, otsekui oleks ta teenuse tellinud eraisikult, aga nõude esitab juriidiline isik Safeentec OÜ. Vastavalt Seadme Ohutuse Seadusele paragrahv 2 kehtivad elektritöödele erinõuded, mis sätestavad ära kes tohivad sellist teenust pakkuda ja milline registreering ja pädevuse tõendamiskohustus selleks olema peab Majandustegevuse Registris ja Tehnilise Järelevalve Ametis. Juba varasemalt teadis Kostja, et Hageja on seaduse mõistes pädevustunnistusega elektrialaisik, kes omab sellise teenuse pakkumiseks õigust. Teisiti oleks elektritöö ebaseaduslik. Hageja poleks saanud teisiti teenust pakkuda. Kostja sai Safeentec OÜ-lt, mille esindaja Ain Tomson on, hinnapakkumise ja kinnitas Safeentec OÜ hinnapakkumise sobivust. Oli ühemõtteliselt aru saada, et Ain Tomson esindab firmat, kes teenust pakub ja V V kinnitas selle sobivust.

2-19-125457 Kostja vaidlustab elektrimaterjalide ja tööde maksumuse küünilises vormis, kui näiteks väita, et transpordikulud on ainult kütusekulu, või nagu leiva tootmise kulu oleks ainult taina koostisosad, jättes kaudsed kulud arvestamata. Hinnapakkumise põhimaterjalide hinnad koostati vastavalt hindadele, mis parasjagu Onnineni kataloogis leida oli. Selleks hinnapakkumine oligi, et hinnas kokku leppida. V tellis ja Safeentec OÜ pakkus, ning V kinnitas pakkumist. Pärast hinnapakkumise kinnitamist ei teavitanud Kostja, et midagi ei sobi või et midagi oleks valesti. Kostja ei teavitanud, et ei vaja enam teenust. Safeentec OÜ esindajana alustasin ettevalmistavate tegevustega, näiteks materjalide hange, teostuse kirjeldamist dokumentatsioonis (skeem) jne. Pärast kilbi ja dokumentatsiooni koostamist küsisin Kostjalt, millal võin töö teostada. Järgnev ignoreerimine Kostja poolt on ebatavaline käitumine. Kui midagi ei sobinud või kui keegi teine oleks töö teinud, siis tulnuks seda teatada. Teenusepakkujana toimisin igati heauskselt ja professionaalselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled vaidlevad järgneva üle: • kas hageja ja kostja vahel sõlmiti leping või mitte • kas hageja saab nõuda kostjalt 501 euro suuruse tasu maksmist 16. juuni 2019. a arve alusel; • kas hageja saab nõuda kostjalt viiviseid.

Poolte vahel puudub vaidlus üksnes selles, et hageja esitas kostjale 16. juunil 2020.a arve, mille tasumist ta nõuab.

2-19-125457 hageja ja tellijaks V V /dtl 82/. Kuigi kostja on menetluse kestel väitnud, et hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumisega nr 50919 ei ole kostjal puutumust, on kostja vastav väide tõendamata ja paljasõnaline. Kuigi poolte vahelisest sõnumite vahetusest nähtub selgelt, et hageja on kostjale 05.09.2019.a hinnapakkumise saatnud, ei ole kostja kohtule esitanud muud hinnapakkumist, mistõttu on kohtu hinnangul usutav, et hageja saatis kostjale 05.09.2019.a hagiavaldusele lisatud hinnapakkumise, mille kohaselt tööde pakkujaks on hageja ja tellijaks kostja. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga sellest, et kostja sai hagejalt Safeentec OÜ, mille esindaja Ain Tomson on, hinnapakkumise ja kinnitas Safeentec OÜ hinnapakkumise sobivust. Poolte vahelisest sõnumite vahetusest ei nähtu, et hageja oleks teatanud kostjale, et ta teeb elektritöid eraisikuna. 01.09.2019 ja 05.09.2019 hageja poolt saadetud sõnumitest nähtub, et hageja ei ole suhelnud eraisikuna kostjaga, vaid Safeentec OÜ esindajana. Hageja poolt esitatud 11.06.2020.a kostja vastusest hagejale nähtub samuti, et kohtuväliselt kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tööd teostas hageja, mitte eraisik, sest hageja 09.06.2020.a e-kirjale oli lisatud hageja poolt koostatud arve /dtl 90-91/. Seetõttu ei saa kohus nõustuda ka kostja väitega sellest, et esmane suhe tekkis kostjal hagejaga alles 09.06.2020.a. arve saamisel. Kuigi kirjalikku lepingut pooled ei allkirjastanud, võimaldab võlaõigusseadus lugeda leping sõlmituks pakkumuse ja sellele nõustumise andmise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul, et poolte vahel oli alates 05.09.2019.a sõlmitud leping kostjale Saunamaja kilbi ehitamiseks ja paigaldamiseks 05.09.2019.a hinnapakkumises toodud tingimustel.

2-19-125457 võtmast, ehk seda, et töövõtja on pakkunud kostjale tööd vastuvõtmiseks, andes kostjale selleks mõistliku aja ja vaatamata sellele ei ole kostja tehtud töid vastu võtnud. Hinnates esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et poolte vahel puudus kindel kokkulepe töö valmimise aja suhtes. 02.09.2019.a, mis oli esmaspäevane päev, on hageja sõnumite vahetamisel kostjalt küsinud, mis ajavahemiku jooksul kostja soovib tööde teostamist, millele kostja vastas umbmääraselt, et päris täna homme ei ole vaja aga lähi nädalal võiks ära teha. Seevastu enne hinnapakkumise saamist lepingueelsetel läbirääkimistel märkis kostja, et hinna teada saamisega ei ole kiiret. Kuivõrd kohtu hinnangul sõlmiti leping alles pakkumusele nõustumise saamisega neljapäeval 05.09.2019.a, siis kostja seisukoht sellest, et tal tekkis õiguspärane ootus, et tööd saavad hageja poolt teostatud ajavahemikul 09.-15.09.2019.a., on kohtu hinnangul nii ebausutav kui ka ebamõistlikult lühike periood tööde valmimiseks. Kohus leiab, et kostja umbmäärasest väljendist „lähi nädalal“ ja asjaolust, et tööde maksumuse teada saamisega ei ole kiiret, saab järeldada, et kostja sooviks oli, et tööd valmiksid paari nädala jooksul. Kostja jätab tähelepanuta, et peale hinnapakkumise saamist 05.09.2019.a küsis poolte sõnumi vahetusest nähtuvalt kostja hagejalt ise, et millal saaksid tulla. Sisult sama küsimust kordas kostja pühapäeval 08.09.2019.a, millele hageja vastas koheselt esmaspäeval 09.09.2019, kas sobib sel või järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.09.2019 või 21-22.2019.a. Eeltoodust nähtub, et kostja tundis veel lepingu sõlmimisega samal päeval ja 3 päeva hiljem huvi tööde valmimise aja vastu ning konkreetset kokkulepet tööde valmimise aja suhtes pooltel ei olnud. Poolte vahelisest sõnumite vahetusest nähtub, et 08.09.2019.a saadeti kostja poolt hagejale sõnum kl 15.14., millele hageja vastas järgmisel päeval hommikul kl 09.06., andes kostjale ka teada konkreetsed päevad, mil on võimalik tööd lõpetada. Kostja edasiselt enam aga hageja sõnumitele ei reageerinud. Seega pakkus hageja kostjale tööde valmimise ajaks kaks nädalavahetust 15.09.2019 või 21.09.2019, millele kostja enam ei reageerinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul ka ebaõige ja esitatud tõenditega vastuolus kostja väide sellest, et kuna Ain Tomson oli kostja soovitud tööde tähtaja ületanud ja kostjal puudus soov nõustuda tööde teostamist Ain Tomsoni poolt edasi lükata kasvõi nädalavahetusele 21-22.09.2019.a., kostja Ain Tomsonile ei vastanud ja luges kostja ja Ain Tomsoni vahelised õigussuhted lõppenuks ja tellis töö mujalt. Kuivõrd poolte vahel puudus kindel kokkulepe tööde valmimise aja osas, esitatud sõnumite vahetustest nähtub, et hageja oli valmis töid üle andma kas 15.09.2019 või hiljemalt 21.09.2019, siis on kohtu hinnangul hageja teostatud kilbi ehitamise tööd valminud mõistliku aja jooksul. Hageja poolt kohtule esitatud 21.09.2019.a koostatud saunamaja jaotuskilbi skeemi, elektrikilbi tavakatsete protokolli ning vastavusdeklaratsioonist nähtub, et hageja poolt valmisid tööd hiljemalt 21.09.2019.a, elektrikilp on valmistatud 19.09.2019 (elektrikilbi tavakatsete protokollis on ekslikult märgitud kilbi valmistamise ajaks 19.10.2020, kuivõrd saunamaja jaotuskilbi skeem on koostatud 21.09.2019.a ja protokollist nähtuvalt oli seda juba katsetatud enne skeemi koostamist) /dtl 83-86/. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kilbi ehitus ja dokumentatsioon koostati ning tellitud tööd olid valmis 21.09.2019.a. Veel 08.09.2019.a ehk pühapäeval oli kostja sõnumite vahetusest nähtuvalt huvitatud tellitud tööde vastu võtmisest, kuid järgmisel päeval enam hageja sõnumitele ei reageerinud. Hageja pakkus tööde vastuvõtmiseks nädal või kaks nädalat, kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks väita, et hiljemalt kahe nädalane periood tööde teostamise ajaks oleks käesoleval juhul ebamõistlikult pikk. Kohtu hinnangul on kahe nädalane periood kilbi ehitamiseks ja dokumentatsiooni koostamiseks, sealhulgas materjalide muretsemiseks mõistlik tööde valmimise aeg. Kohtule ei ole esitatud

2-19-125457 tõendeid sellest, et kostja oleks hagejale esitanud töövõtulepingust taganemise avalduse enne tööde valmimist ega ka hiljem. Kohtule esitatud sõnumite vahetustest nähtub, et hageja on pakkunud kostjale tööde üleandmist 20.09.2019.a, 23.09.2019.a, 28.10.2019.a, 09.06.2020.a. Alles 11.06.2020.a e-mailis teatas kostja, et ta on nõus tasuma üksnes soetatud materjalide eest nende soetamist tõendavate dokumentide alusel. Eeltoodust nähtub, et hageja andis korduvalt kostjale tähtaegu tööde vastu võtmiseks, kostja hageja pöördumistele ei vastanud, mistõttu kohus loeb kostja poolt tööd vastuvõetuks hiljemalt 09.06.2020.a, mil hageja viimasena pöördus kostja poole tööde vastuvõtmiseks, mistõttu on hageja tasunõue ka muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja ei ole lepingust taganenud, on kostja tööde vastuvõtmisest põhjendamatult keeldunud, rikkudes sellega enda lepingulisi kohustusi.

2-19-125457 Kostja hinnangul on vaieldamatu, et 5 tunniga polnuks hagejal töö teostamine kostja saunamajas kohapeal ajaliselt võimalik, kuna töö sisaldas lisaks elektrikilbi paigaldamisele puurimist, juhtmete vedamist, kinnitamist, ühendamist, lülitite jms vajalikku. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks jaotuskilbi valmistamisel elektritöid teinud. Hinnapakkumisest nähtuvalt on eraldi välja toodud elektritööde maksumus kokku 16 tunni eest summas 320 eurot. Hinnapakkumise kohaselt sisaldab pakkumine materjalide hanget ja transporti, uue kilbi paigaldust, olemasolevate kaablite ühendamist, kilbi skeemi, nõuetekohasuse deklaratsiooni. Seega sisaldab kohtu hinnangul hinnapakkumine ühtlasi ka kilbi valmistamist, mille eest pooled eraldi tasus kokku leppinud ei ole. Kilbi valmistamine ei kuulu elektritööde alla, milleks saab kohtu hinnangul eelkõige pidada kilbi paigaldamist ja elektrikaablite ühendamist sellesse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude elektritööde teostamise osas summas 210 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt summas 232,44 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas asjas on kohus hagi rahuldanud osaliselt kokku summas 240,20 eurot. Hageja pakkus menetluses kostjale kompromissina 270 euro tasumist, millega kostja ei nõustunud. Kuivõrd hagi

2-19-125457 rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu hageja kompromissina pakkus, jätab kohus TsMS § 163 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohtu hinnangul on hageja pöördumine kohtusse olnud õigustatud, kuivõrd kohtuväliselt ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, vaatamata asjaolule, et kohtuväliselt oli kostja nõus tasuma materjalide soetamise kulu. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nõuet ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludena tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses riigilõivu kokku summas 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.