Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Lepidus Invest OÜ avaldus OÜ Katusekohvik (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid DLG Holding OÜ ja võlgnik 01.01.2014. a äriruumi üürilepingu xxxx asuva äriruumi üürimiseks. Üürileping läks DLG Holding OÜ-lt võlausaldajale üle ning sellega seoses sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja 25.04.2017. a üürilepingu muutmise kokkuleppe. 11.06.2020. a edastas võlausaldaja esindaja võlgnikule üürilepingu ülesütlemise hoiatuse ning nõudis 11.06.2020. a seisuga tekkinud võlgnevuse (kogusummas 53 283,48 eurot) tasumist. 29.06.2020. a alustati võlgniku likvideerimismenetlust, kuid 25.08.2020. a seisuga ei ole võlgnik esitanud ametlikku teadaannet, et võlausaldajad saaksid esitada oma nõuded ega teavitanud võlausaldajaid. Võlgniku suure võlgnevuse tõttu ütles võlausaldaja üürilepingu alates 01.07.2020. a üles ning kasutas võlgnevuse katteks tagatisraha summas 17 954,49 eurot. Ruumide valduse võttis võlausaldaja ühepoolselt üle 06.07.2020. a, kuivõrd võlgnik üleandmisele ei ilmunud. 10.08.2020. a edastas võlausaldaja võlgnikule nõudekirja koos pankrotihoiatusega, milles palus mh tasuda üüri ja kommunaalkuludest tulenev võlgnevus summas 62 077,56 eurot, leppetrahv summas 5 000 eurot ning kahju hüvitamise nõue summas 31 605,96 eurot. Võlausaldaja andis võlgnikule võlgnevuse tasumiseks aega kuni 21.08.2020. a, pankrotiavalduse esitamise seisuga ei ole võlgnik nõudekirjale vastanud ega oma võlgnevust tasunud. Võlausaldaja palub kohtul nimetada OÜ Katusekohvik pankrotihaldur ja kuulutada välja OÜ Katusekohvik pankrot. 20.10.2020.a. rahuldas kohus Lepidus Invest OÜ avalduse ning nimetas OÜ Katusekohvik ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. 2(4)

Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevad kohustusi 189 237,25 euro ulatuses, sh Lepidus Invest OÜ ees kohustus 99 703,21 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Võlgnikul on 42,86 eurot. Võlgniku tegevuse lõpetamine on otsustatud 15.06.2020. a. Võlgniku hinnangul muutus ta maksejõuetuks 2020. a märtsis seoses riigi seatud piirangute ja suure külastatavuse langusega. Ajutises menetluses on tuvastamist leidnud, et võlgniku bilansiline maksejõuetus kujunes välja juba 2018. aastal, nähtav maksejõuetus tekkis 2020. a märtsis kehtestatud eriolukorra tulemusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse põhjuseks tegevuse peatumine seoses COVID-19 eriolukorrast tulenevate piirangutega. Võlgnik oli halvasti kapitaliseeritud. Puudusid igasugused reservid, mis oleks aidanud kompenseerida ootamatust tegevuse peatumises tekkivat rahavoogude puudujääki. Täiendava tõuke andsid ruumides toimunud veearvariid. Ajutisel halduril puuduvad andmed võimaliku raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise kohta. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnikul puuduvad raamatupidamise dokumendid. Kohtu hinnangul ei ole välistatud juhtimisvigade olemasolu võlgniku juhatuse liikmete tegevuses. Vastavate asjaolude uurimine on võimalik edasises pankrotimenetluses juhul, kui pankrot välja kuulutatakse. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. Ajutises menetluses väljaselgitatud andmetel võivad olla tagasinõutavad juhatuse liikmele H S-ile 2020 aastal toimunud laenu tagastamised kokku summas 17 600 eurot. Üks neist toimus võlgnikule laekunud kindlustushüvitise arvel ja teine riigilt saadud COVID vms toetuse arvel. Samas peab nõude esitamisel arvestama ka selle rahalist perspektiivi. H S ei oma kinnistusraamatu andmetel vara (korter xxxx on võõrandatud septembris 2020. Korter oli koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas 965 000 krooni), mille arvelt võimaliku positiivse kohtulahendi korral nõuet täita. Samuti on H Sil tõenäoliselt isiklik käenduskohustus OÜ Royal Unibrew Eesti ees summas 75 000 eurot, millele lisanduvad viivised. Kuna võlgniku raamatupidamise korraldamise ja säilitamise kohta puudub info, on võimalik, et toime on pandud KarS § § 3811 kirjeldatud tunnustega tegu. Oletuslik võõra vara eemaldamine üüripinnalt võib olla omastamise tunnustega kuritegu või käsitletav ka § 384 kirjeldatud kuriteona. Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle olemasolul ja ajutise halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja muid tagasivõitmise aluseid või vara tagasinõudmise võimalusi. Vastavalt ajutise halduri aruandele on võlgnikul 42,86 eurot. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude 3(4)

tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14,95 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 345,50 eurot ( käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule L Hile. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Võlausaldaja on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis kuulub võlgnikult võlausaldaja kasuks väljamõistmisele. Võlausaldaja on tasunud PankrS § 30 lg 1 alusel deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 1 500 eurot. PankrS § 30 lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on teinud PankrS § 30 lg 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.