2-19-122063/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Al tasuda Kreedix OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 25.02.2019.a. seisuga võlgnes PÕHJAMAA VÄLK OÜ SCHENKER AS-le 1389,30 eurot. PÕHJAMAA VÄLK OÜ ei täitnud nõuetekohaselt arvete tasumise kohustust ja on jätnud tasumata temale lepingu raames esitatud arved. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. 25.02.2019.a. Kreedix OÜ esitas võlgnikule maksenõude. Õigusrahu nimel ja lahenduse leidmiseks 20.03.2019.a. SCHENKER AS ja kostja ning PÕHJAMAA VÄLK OÜ vahel oli sõlmitud kokkulepe-maksegraafik. Kokkuleppe p.-st 2.1 tulenevalt võtsid kostja ja PÕHJAMAA VÄLK OÜ endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 1698,91 eurot Kreedix OÜ arveldusarvele Swedbank’is nr. EE452200221025180247. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 266,75 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostja nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Nõude loovutamise lepingu alusel uueks võlausaldajaks on Kreedix OÜ, millest teavitati kostjat. 20.03.2019.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe p. 1.2. kohaselt ühines kostja kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p. 2.6 kohaselt punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega

2-19-122063 viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p.2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300,00 eurot (kolmsada eurot). Kokkuleppe p.2.4. sätestab: punktis 2.1. nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on Kreeditoril õigus koheselt Deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma kohustust Deebitorile saatma eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta. Kokku võlgnevus hagejale 14.08.2019.a. seisuga on 2846,38 eurot, millest kokkuleppe p.-st 2.1. tulenev võlgnevus on 1698,91 eurot, kokkuleppe p. 2.6. alusel arvestatud viivis 847,47 eurot ja leppetrahv 300 eurot (kokkuleppe p.2.5.). Hageja palub: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 1698,91 eurot. 2. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 847,47 eurot. 3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks leppetrahv 300 eurot. 4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (alus: TsMS § 177 lg 4). 5. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.11.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. 11.05.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 8 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 14 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 19.05.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 8 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid.