Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

2-20-115936 kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud Hageja nõue tuleneb poolte vahel 27.06.2019 sõlmitud kliendilepingust, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt osutatud õigusabi eest tasu, praegusel juhul arvetel nr x ja x fikseeritud summad kokku 576 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud arved tasuma 7 tööpäeva jooksul arvete väljastamisest advokaadibüroo poolt, kuid kostja ei ole viidatud arveid tasunud. Lisaks nõuab hageja sissenõudekulu 80 eurot, hagiavalduse hetkeks sissenõutavaks muutunud viiviseid 65,19 eurot, viiviseid 0,06% päevas põhinõudelt 576 eurolt ja sissenõudekuludelt 80 eurolt alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning tulevikus sissenõutavaid viiviseid. Kostja on oma algses vastuses hagile 21.09.2020 märkinud, et EMERALDLEGAL OÜ raamatupidajate vahetus oli tekitanud arvete osas paraja segaduse, tehes ettepaneku kompromissiks ning olles nõus kompromissi korral tasuma summa 436 eurot, menetluskulud jääksid poolte endi kanda. Ent oma 09.11.2020 avalduses vastuseks kohtu 19.10.2020 määrusele (kirjaliku menetluse määramise kohta) on kostja pakkunud kompromissi põhinõude 576 euro ja 50% tasutud riigilõivu maksmise osas. Kostja mainib veel, et tekkinud tsiviilasi on talle kahetsusväärne ja saanud kahjuks võimalikuks raamatupidajate omavahelise suhtluse valestitõlgendamise tulemusena. Hageja arvates sõltus kompromissi sõlmimine algusest peale eelkõige kostjast ning takerdus nii kohtueelselt kui ka maakohtus sellesse, et kostja ei soovinud tunnistada, et kostjal on hageja poolt märgitud ulatuses rahaline kohustus hageja ees. Hageja ei ole nõustunud kostja pakutud kompromissiga summas 436 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Praegusel juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud hageja poolt esitatud arveid nr x ja x kokku summas 576 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd poolte vahel on 27.06.2019 sõlmitud kliendileping, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja poolt osutatud õigusabi eest tasu, kuid kostja ei ole oma kohustust, so nõuetekohaselt ja tähtajaks tasuda esitatud arveid nr 2909023 ja 2910016 täitnud, on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL nõue summas 576 eurot põhjendatud. VÕS § 1131 lg 1 järgi kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Toodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskuludena 40 eurot iga tasumata arve kohta, kokku 80 eurot.

2-20-115936 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda lepingujärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 65,19 eurot. Veel palub hageja välja mõista ka viivis 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 576 eurolt ja sissenõudekuludelt 80 eurolt alates hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt ja sissenõudekuludelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Kohtu poolt tehtud arvutuste järgi on kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni viivise suuruseks kokku 70,45 (61,86+8,59) eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhivõla 576 euro, sissenõudmiskulude 80 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste summas 65,19 eurot, kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni viivise summas 70,45 eurot ja tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 6, jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna antud juhul on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 19.10.2020 määruse punkt 4 kohaselt tehti pooltele ettepanek kompromissi sõlmimiseks ja anti ka tähtaeg kompromissi sõlmimise ja kohtule esitamiseks (kohtumääruse p-s 3 antud tähtaeg). 09.11.2020 on esitanud kostja küll ettepaneku kompromissiks põhinõude 576 euro ja 50% tasutud riigilõivu tasumiseks, kuid antud juhul ei ole poolte poolt tähtaegselt (so 09.11.2020) kompromissi sõlmitud ega ka kohtule esitatud. Kohus nõustub hagejaga mh selles, et kompromissi sõlmimine on takerdunud nii kohtueelselt kui ka maakohtus sellesse, et kostja ei soovinud tunnistada, et tal on hageja ees hageja poolt märgitud ulatuses rahaline kohustus. Alles vastuseks kohtu poolt 19.10.2020 kirjaliku menetluse määramisele pakkus kostja kompromissi põhinõude summas 576 eurot ja poole tasutud riigilõivu tasumiseks, olles seega tunnistanud põhinõuet summas 576 eurot. Eeltoodu annab tunnistust sellest, et kostja ise on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamist. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 09.11.2020, mis on ka kostjale kohtu e-toimiku kaudu 09.11.2020 kätte toimetatuid. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 130 eurot, hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivust 50 eurot, kulust õigusabile summas 866,66 eurot, kokku summas 1046,66 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi kulutas hageja õigusabile 6 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta), sellest hagiavalduse koostamisele kulunud kokku 2 tundi ja 15 minutit loeb kohus põhjendatuks kuluks, samuti 30.09.2020 kostja kompromissettepanekule vastuse koostamine ajakulu 1 tunni ja 20 minuti ulatuses ning menetluskulude nimekirja koostamise kulu 20 minutit. Kohus märgib, et hageja on tasunud ka

2-20-115936 riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot, seega kokku 175 eurot (hagiavalduse punkt 31). Arvestades, et kohus jättis hageja hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna esitatud asjaolud ja põhjendused ei põhistanud hagi tagamise õiguslike eelduste esinemist, peab kohus põhjendamatuks hagi tagamise taotlusega seotud ajakulu 2 tunni ja 55 minuti ulatuses ning ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu 50 euro ulatuses. Hageja kinnitab TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik menetluskulude nimekirjas kantud kulu on kantud seoses siinse kohtumenetlusega ning TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab, et hageja OÜ Advokaadibüroo EMERALDLEGAL esindaja tööühiku hind 130 eurot (ilma käibemaksuta) vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Kokku hindab kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 3 tundi ja 55 minutit tunnitasuga 130 eurot summas 509,17 eurot, lisaks riigilõiv 175 eurot. Seega on hageja menetluskulud kokku 684,17 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal OÜ Randal Baltic hüvitada OÜ Advokaadibüroo EMERALDLEGAL kasuks menetluskulud. Seega kuulub OÜ-lt Randal Baltic väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo EMERALDLEGAL kasuks menetluskulud summas 684,17 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 195 lg 1 alusel kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus leiab, et tagatise tagastamise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus hagi ei taganud ja TsMS § 195 lg 1 järgi tuleb tagatis tagastada, sest selle andmise põhjus on ära langenud. OÜ-le Advokaadibüroo EMERALDLEGAL tuleb tema tasutud tagatis tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.