Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

avaldamisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusosaliste seisukohad Exxx Kxxxx pärija Valga Vallavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Avalduses teatas avaldaja, et pärimismenetluses on läbi viidud inventuur ning välja on selgitatud Exxx Kxxxx vara ja kohustused. Inventuuri kohaselt kuulub pärandvara hulka korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxValgamaa, mille väärtus võib olla ca 500 eurot, ning kohustused võlausaldajate ees summas 882,60 eurot. Avaldaja on tasunud notarile pärimistoimingute tegemise eest 122,70 eurot ja kohtutäiturile inventuuri tegemise eest 42 eurot. Avaldaja hinnangul ületavad ExxxxKxxxx kohustused tema vara. Avaldaja kui pärija ei ole nõus nõuete rahuldamisega enda vara arvelt. Kohus võttis avalduse 06.10.2020 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Pärandvarasse kuulub korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistusraamatusse on kantud reaalkoormatis Eesti Vabariigi kasuks summas 1912 krooni (122,20 eurot) tähtajaga 1 aasta. Ajutine haldur eeldas, et kohustus on tegelikult täidetud, kuid kanne on jäänud kustutamata. Inventuuris on korteri väärtuseks hinnatud ca 500 eurot ning ajutine haldur nõustus sellega. Ajutine haldur ei tuvastanud muu vara olemasolu. Ajutise halduri hinnangul ei kuulu pärandajale vara ega rahalisi vahendeid. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised.  Arkaadia Halduse AS – 06.10.2020 seisuga 1022,33 eurot.  Valga Vallavalitsus – 42 eurot. Kokku kohustused: 1064,33 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks on isiku surm. Ajutise halduri hinnangul on pärandvara vastu olevad kohustused tekkinud suures osas pärast pärandaja surma. Suurem osa kohustustest on majandamiskulude arved, sest korterit ei ole kasutatud ca 1,5 aastat. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 30.10.2020.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud

korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 1064 euro ulatuses. Pärandvarasse kuulub vaid korteriomand väärtusega ca 500 eurot. Välistatud ei ole veelgi madalam korteri väärtus. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Exxx Kxxx pärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 310,50 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4,8 tundi tunnitasumääraga 45-90 eurot. Ajutine haldur on lihtsamate toimingute eest rakendanud väiksemat tasumäära ja aruande koostamise eest kõrgemat. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vahemik on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 310,50 eurot, millel lisandub käibemaks 20%, s.o 62,10 eurot, kokku 372,60 eurot. PabkrS §29 ei reguleeri, kelle kanda jäävad pankrotimenetluse kulud, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta raugemise tõttu. Seega tuleb lähtudes PankrS § 3 lg 1 ja 2 juhinduda hagita menetluse kulude jagamise sätetest. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb kulud jätta käesolevas menetluses avaldaja kanda. Kuna menetluse raugemisel jääb pankrotivarasse kuuluv korteriomand avaldajale, siis on õiglane, et pankrotimenetlusega seotud kulud jäävad avaldaja kanda. Vara eeldatav väärtus katab menetluse kulud. Avaldaja saab kulud kanda kulud nimetatud vara arvel, mistõttu tuleb kõik pankrotimenetluse kulud jätta avaldaja kanda. Ajutise halduri taotlusel tuleb tasu ja kulud maksta büroo kontole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.