SORP OÜ (pankrotis) hagi Tricolor ITS OÜ vastu nõude tunnustamata jätmiseks SORP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
SORP OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Tricolor ITS OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
SORP OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Tricolor ITS OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: SORP OÜ (pankrotis, registrikood 12576811), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja: Tricolor ITS OÜ (registrikood 11344079), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 04.11.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.03.2020 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis summas 845 eurot Tricolor ITS OÜ menetluskulud kindlaksmääramata ja väljamõistmata. Teha selles osas uus otsus, millega mõista välja SORP OÜ (pankrotis) juhatuse liikmelt VP-lt Tricolor ITS OÜ kasuks täiendavalt 845 eurot maakohtu menetluskulusid. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.SORP OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.1.Jätta SORP OÜ (pankrotis) hagi Tricolor ITS OÜ vastu nõude 190 685,37 eurot tunnustamata jätmiseks SORP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.
2-18-13387
4.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus SORP OÜ (pankrotis) juhatuse liikme VP kanda.
4.3.Rahuldada Tricolor ITS OÜ maakohtu- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.4.Määrata Tricolor ITS OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks maakohtus 4095 eurot ja ringkonnakohtus 1116,70 eurot.
4.5.Välja mõista SORP OÜ (pankrotis) juhatuse liikmelt VP-lt Tricolor ITS OÜ kasuks menetluskulud 5211,70 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SORP OÜ (pankrotis) (hageja) esitas 07.09.2018 Harju Maakohtule Tricolor ITS OÜ (kostja) vastu hagi, milles palub jätta SORP OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 20.03.2018 võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud kostja nõue hageja vastu summas 190 685,37 eurot tunnustamata, kuna see põhineb võltsitud andmetel.
2.Harju Maakohus kuulutas 02.11.2017 määrusega välja hageja pankroti. Kostja esitas 21.11.2017 pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles nõude 190 685,37 eurot tunnustamist. Nõudeavalduse kohaselt tulenes kostja nõue hageja vastu 02.03.2015 laenulepingust. 20.03.2018 SORP OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul tunnustas pankrotihaldur kostja nõuet 190 685,37 eurot II järgu nõudena ja sellele vastuväiteid ei esitatud.
3.Pärast nõuete kaitsmist kontrollis hageja juhatuse liige VP äriühingu raamatupidamist ja tema kasutuses olevaid raamatupidamise alusdokumente. Selle tulemusel jõudis ta järeldusele, et kostja esitatud laenuleping võib olla võltsitud, kuna kahe esimese laenulepingu lehekülgedel puuduvad poolte allkirjad ning viimane lehekülg, millisel asuvad poolte allkirjad, võib olla kunstlikult kahele eelmisele lisatud. VP ei ole sellist lepingut hageja nimel allkirjastanud. Seega omandas kostja võltsitud laenulepingu alusel hageja pankrotiasjas nõudeõiguse ilma õigusliku aluseta.
4.04.09.2018 nõudis hageja juhatuse liige pankrotihaldurilt Lembit Ülperilt uue nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimist, kuid 06.09.2018 jättis pankrotihaldur hageja avalduse rahuldamata.
5.Hageja hinnangul on kostja käesolevas menetluses väljunud pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse piiridest, mis ei ole lubatud ning nõude tunnustamisel ei tohi tugineda
2-18-13387 asjaoludele, mida nõudeavaldus ei sisalda. Hageja ei välista, et kostjal võib olla hageja suhtes nõue, mis võib kuuluda tunnustamisele hageja pankrotimenetluses, kuid see ei saa tuleneda 02.03.2015 laenulepingust.
6.Ekspertiisiga tuvastati, et kostja 02.03.2015 dateeringuga laenulepingu dokument ei ole omakäeliselt allkirjastatud originaal. Kostja ei ole ekspertiisi tulemusi ümber lükanud ega tõendanud, et vaidlusaluse lepingu allkirjastas VP lepingus näidatud kuupäeval. Asjaolu, et kostja juhatuse liige osales hageja juhtimises, pidas strateegilisi arutelusid hageja juhatuse liikmega ja osales konsensuslikult otsuste vastuvõtmisel, viitab sellele, et kostja maksed hagejale olid muu sihtotstarbelise iseloomuga ning teenisid osaluse omandamisele suunatud eesmärki. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses laenult maksta intressi. Kuna ülekanded viitasid intressi puudumisele, oli tegemist sihtotstarbelise sissemaksega ning kostja pidi vastu omandama osaluse. Hageja ja kostja õigussuhe tuleb kvalifitseerida sisu, mitte vormi järgi, sõltumata sellest, kuidas hageja juhatuse liige raamatupidamises sissemakseid kajastas. Poolte juhatuse liikmete kokkulepe ei vasta VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingu legaaldefinitsioonile, sest raha maksmise eesmärk ei olnud raha tagastamine, vaid selle kasutamine kostja määratud tarnijatele tasumiseks ning osaluse omandamiseks. Pelgalt ülekannete selgitusest ei saa lugeda seda õigussuhet laenusuhteks ega lugeda nõue koos intressiga tunnustatuks laenulepingu alusel. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Laenuleping ei ole võltsitud. Hageja ei ole toonud välja ühtegi lepingut, mis kattuks nimetatud laenulepinguga selliselt, et sellelt oleks võimalik võtta kolmas leht kahe esimese lehekülje juurde nagu hageja väidab. Teiseks, hageja esitas selle väite alles pärast seda, kui sai teadlikuks, et kostja soovib läbi viia hageja raamatupidamise revisjoni. Hageja ei esitanud nõuete tunnustamisel PankrS § 104 lg 1 kohast vastuväidet. Võlgniku juhatuse liige pidi olema juba varem teadlik äriühingu kohustustest kostja ees ja sellest tekkinud maksejõuetusest.
9.Kostja sai hagejalt krediiti. Laenu anti kostjale algselt laenulepingute alusel, hiljem sõlmiti krediidiliini leping. Krediiti andis kostja hagejale juba enne krediidiliini lepingu kirjalikku vormistamist, sest krediidi andmises olid pooled kokku leppinud juba varem, mille alusel teostas ka kostja hagejale krediidimakseid. Laenu ja krediidi andmine nähtub ka ülekannetes märgitud makse selgitustest.
10.Perioodil 01.01.2014–31.12.2017 andis kostja hagejale krediiti kokku 215 500 eurot, millest hageja tagastas 41 500 eurot. Seega hageja põhivõlgnevus kostja ees on 174 000 eurot. Põhinõudelt on kostja arvestanud intressi 16 685,37 eurot. Hageja 2015 ja 2016 majandusaasta aruannetest, sh 29.07.2019 tegevusaruandest, nähtub, et hageja on käsitlenud kostja väljastatud krediiti enda raamatupidamises laenukohustusena ning laenukohustuste summa vastab kostja väljastatud krediidi ning OÜ Amfiton EWE väljastatud laenu summale. Seega oli pooltel olemas tahe laenulepingu, täpsemalt krediidiliinilepingu sõlmimiseks, sh oli hagejal tahe kestvalt krediiti saada ja seda osaliselt tagastada. Hageja tahe krediidiliini lepingu sõlmimiseks nähtub muuhulgas hageja tegudest.
11.Nõude tunnustamise aluseks on fakt, et hageja on erinevate laenulepingute alusel reaalselt kostjalt krediiti saanud, mille on jätnud tagastamata. Ühtlasi ei ole hageja vaidlustanud krediidi saamise fakti kostjalt ning ei ole tõendanud saadud krediidi tagasimaksmist. Seega ei ole antud
2-18-13387 juhul ilmnenud, et nõude tunnustamine põhines võltsitud andmetel, mistõttu puudub alus PankrS § 106 lg 2 kohaldamiseks.
12.Kostja ei nõustu 17.06.2019 ekspertiisiaktis toodud järeldusega, et püstitatud vastandlikest versioonidest on tõenäolisem, et vaidlustatud kolmeleheküljeline leping kuupäevaga 02.03.2015 on monteeritud. 22.07.2015 e-kirjale lisatud manusest nähtub, et kostja juhatuse liikmele saadeti sisult ja vormilt samasugune lepingu projekt nagu esitati kostja poolt kohtule ekspertiisi läbiviimiseks. Lepingu Word dokumendis on olemas kõik kolm lehekülge, mis lükkavad ümber eksperdi järeldatud tunnused, nagu lepingu kõik leheküljed ei pärineks ühest algdokumendist. Word dokumendi detailinfost nähtub, et projekt koostati 29.12.2015 ning seda muutis viimati 30.12.2015 DG. Nimetatud andmed elektroonilises Word dokumendis ei ole manipuleeritavad. Kirjaliku laenulepingu allkirjastamine VP poolt on tõendatud ekspertarvamuse p-ga 2.
13.Asjaolu, et kostja tahe oli väljastada intressivaba laenu vaid juhul, kui konkreetsed tingimused hageja poolt on täidetud, ei tähenda, et tegemist ei oleks laenuga. Kostja suhtes ei kohaldu VÕS § 397 lg 1 esimene lause. Kostja puhul ei ole tegemist äriühinguga, kelle majandus- ja kutsetegevuseks on laenu andmine. Kostja suhtes kohaldub VÕS § 397 lg 1 teine lause, mille kohaselt muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intressitasumise kokkuleppe oli tingimuslik ning on kirjas laenulepingu p-s 1.5. Kuivõrd hageja majandustegevus ei olnud kasumis ehk hageja ei täitnud intressivaba laenu tingimusi, siis tekkis kostjal õigus vastavalt lepingu p-le 1.5 nõuda hagejalt intresse vastavalt laenulepingu p-le 1.7. Hageja ei ole kostja intressinõuet vaidlustanud. Hageja juhatuse liige on väitnud, et laenu andmise ajal oli tegemist intressivaba laenuga, mille osas puudub samuti pooltel vaidlus. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 16.03.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3250 eurot.
15.Maakohus määras 02.04.2019 määrusega 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu dokumendiekspertiisi. 04.06.2019 EKEI ekspertiisiakt nr 19E-DM0012 kajastab, et ekspertide hinnangul ei ole 02.03.2015 laenuleping käsitsi allkirjastatud originaal, vaid värvilise tooneriga paljundusseadmega saadud koopia. Samuti leidsid eksperdid, et dokument on tõenäoliselt monteeritud, kuna esinevad tunnused, mis viitavad sellele, et lepingu kaks esimest lehekülge pärinevad teisest algdokumendist võrreldes kolmanda allkirjastatud leheküljega. 17.06.2019 EKEI ekspertiisiaktist nr 19E-DK0023 nähtuvalt on laenulepingu kolmandal leheküljel koopia aluseks oleva allkirja tõenäoliselt kirjutanud AS ja VP. Kohtul puudus alus kahelda eksperdi järeldustes dokumendi monteerimise kohta, ning leidis, et see on ilmselgelt ebausaldusväärne dokumentaalne tõend ja jättis selle tõendina arvestamata.
16.Ainuüksi hageja väide, et hageja raamatupidamises ei ole vaidlusaluse laenulepingu alusel raha liikunud, ei muuda maakohtu hinnangul olematuks hageja ja kostja vahelist laenusuhet. Hageja ei tõendanud muu võlasuhte olemasolu, millel äriühingute vahelised rahalised maksed baseerusid.
17.Võlgniku SORP OÜ (pankrotis) pankrot kuulutati välja 02.11.2017. Kostja esitas nõudeavalduse tagastamata laenu 190 685,37 eurot tunnustamiseks, lisades laenulepingu ja pangaülekannete väljavõtted. 20.03.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul nõue tunnustati teises rahuldamisjärgus. Kostja esitatud pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja
2-18-13387 poolt hagejale perioodil 20.03.2014–29.09.2019 üle kantud erinevaid summasid selgitusega intressivaba laen. 2016. a ja 2017. a on toimunud ka laenusumma tagastusi, märkega laenu tagastamine või intressivabalaenu tagastamine. Võlgniku 2015. ja 2016. majandusaasta aruannetes on kajastatud laenukohustused. Samuti on pankrotihaldur esile toonud, et võlgniku pankrotiavalduse alusel väljakuulutatud pankroti aluseks oli eelkõige suutmatus täita laenukohustust kostja ees. Võlgnik on pankrotiavalduses avaldanud, et põhiliseks maksejõuetuse põhjuseks on kostja nõue võlgniku vastu summas 174 000 eurot, mis muutus sissenõutavaks 30.09.2017. Hageja ei toonud esile, et tal oleks teisi kohustusi kostja ees.
18.06.02.2020 istungil andsid laenusuhte osas ütlusi vande all AS ja VP. Ka ütluste andmise käigus kinnitas VP, et neil oli kostjaga intressivaba laenusuhe majandustegevuse laiendamiseks ning tagasimakse toimus kostja nõudel. Samuti kinnitas VP asjaolu, et raamatupidamises oli laen kajastatud. AS kinnitas laenu andmise eesmärki äriühingu tegevuse kiiremaks edendamiseks. Kohtuistungil kinnitas VP ülekantud laenusumma suurust, kuid leidis, et 02.03.2015 laenulepingul ei ole õiguslikke tagajärgi.
19.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna laenumaksed on reaalselt toimunud, osaliselt on neid ka võlgniku poolt tagastatud, saadud laenu suurust hageja ei vaidlusta ning laenusuhe on tuvastatud eeltoodud tõenditega.
20.Maakohus jättis TsMS § 162 lg alusel menetluskulud hageja kanda ja rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot oli maakohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, pidas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 42,17 tundi ülepaisutatuks. Kohus leidis, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 25 tunni ulatuses, s.o 3250 eurot. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.Maakohus kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme, sh hindas tõendeid ühekülgselt.
23.Hagi kuulub läbivaatamisele PankrS § 106 lg 2 ja 3 alusel PankrS § 106 lg 1 eeskujul, kus vaidlustatud nõude esitaja peab põhistama ja tõendama kohtule nõudeavalduses toodud asjaolude esinemist ehk selle nõude olemasolu. PankrS § 107 täiendab nõude tunnustamise vaidluse instituuti sellega, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
24.Hageja vaidlustas kostja nõude põhjendusel, et kostja nõudeavalduses nimetatud nõude aluseks olev ja esitatud alusdokument on võltsitud. PankrS § 106 lg-st 3 juhindudes toimub antud menetluses kostja nõude tunnustamise üle otsustamine kitsalt PankrS §-st 107 tulenevalt nõudeavalduse märgitud nõude aluste pinnalt.
25.Maakohus ei mõistnud hagi eset korrektselt ja lahendas asja nõude tunnustamise küsimusest laiemalt. Maakohus oleks pidanud piirduma ainult küsimuse lahendamisega, kas kostja nõudeavalduses esitatud nõue põhineb võltsitud andmetel. Maakohtul puudus protsessuaalne pädevus tuvastada, kas kostjal on hageja suhtes nõue võimalikest muudest nõudeavalduses märkimata asjaoludest ja õiguslikest alustest tulenevalt.
2-18-13387
26.Maakohus analüüsis ebaõigesti üldiselt, kas kostjal võib olla nõudeõigus muude (nõudeavalduses kajastamata) asjaolude pinnalt ja muu nõudenormi järgi ja heitis hagejale ette seda, et hageja ei tõendanud nõude puudumist. Kostja tõendamiskoormus ei hõlmanud antud asjas mistahes võlasuhte puudumise tõendamist, vaid kostja pidi tõendama nõudeavalduses märgitud asjaoludel põhinevat võlasuhet.
27.Kui hagejal oli antud liiki hagis tõendamiskoormus, siis sai see olla konkreetselt kostja poolt väidetava kirjaliku 02.03.2015 laenulepingul põhineva võlasuhte puudumine. Seda tõendas hageja dokumendi ekspertiisi tulemustega. Kostja väide oli see, et tal on nõudeõigus hageja vastu 190 685,37 eurot (põhinõue ja intressinõue) kirjalikust 02.03.2015 laenulepingust tulenevalt. Seda ei ole aga kostja tõendanud. Kostja põhistas maakohtus oma nõuet uute ja muude nõudeavalduses nimetamata asjaoludega.
28.Esiteks, kostja viidatud hageja arveldusarvele kostja tehtud sissemaksed algavad juba 2014, ent kostja tugines 02.03.2015 sõlmitud laenulepingule. Teiseks on kostja maksete selgitusse märgitud „intressivaba laen“, kuid kostja tugines oma nõudes 02.03.2015 laenulepingule, sh p-le 1.7, mille järgi on intressis kokku lepitud. Kolmandaks, hageja põhiväide on see, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud (allkirjastatud) 02.03.2015 laenulepingut ning et kostjal puudub selle lepingu alusel nõue hageja vastu. Seega oleks maakohus saanud hinnata ainult seda, kas 02.03.2015 laenulepingust tulenev nõue põhineb võltsitud andmetel.
29.Maakohus tõlgendas vääralt hageja juhatuse liikme VP vande all antud ütlusi. Ütlustest nähtub üksnes, et kostja poolt hagejale tehtud ülekanded võeti raamatupidamises arvele laenu sissemaksetena – mitte midagi enamat, kuna puuduvad ütlused selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud 02.03.2015 laenuleping, ei kirjalikult ega suuliselt. Kostja seadusliku esindaja AS vande all antud seletused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vasturääkivad ning vastuolus ka eksperdi tuvastatuga. Vastuapellatsioonkaebus
30.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud välja mõistmata ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5482,10 eurot.
31.Maakohus rikkus menetlusõigust, jättes kohtuotsuse hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas täielikult põhjendamata. Maakohus ei toonud välja ega põhjendanud, milline töö on maakohtu hinnangul asja lahendamiseks ebavajalik või ülepaisutatud. Maakohus leidis, et põhjendatud esindaja ajakulu on 25 tundi, samas ei ole maakohus sellise ajakulu kujunemist põhjendanud. Hageja juhatuse liige ei esitanud sisulisi ja põhjendatud vastuväiteid kostja esindaja kuludele. Vastustajate seisukohad
32.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate menetlusdokumentide ja tõenditega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige ja selles osas pole põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmata jätmise osas ja
2-18-13387 kostja taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks tuleb rahuldada täiendavalt summas 845 eurot.
34.Hageja vaidlustas kostja tunnustatud nõude põhjendusel, et kostja esitatud nõudeavalduse lisaks olev 02.03.2015 laenuleping on hageja hinnangul võltsitud ja hageja arvates on see aluseks, et jätta kostja nõue tunnustamata.
35.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
36.PankrS § 105 sätestab, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Kord tunnustatud nõude uuesti läbivaatamist saab PankrS § 106 lg-st 2 tulenevalt taotleda eeldusel, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Seega on pankrotimenetluses kehtestatud õiguskindluse põhimõte, mis võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel. PankrS § 106 lg-d 2 ja 3 on selge erand üldisest nõuete kaitsmise menetlusest ja PankrS § 106 lg-st 1. Erandit tuleb sisustada kitsalt, sest vastasel juhul muutuks PankrS §-des 100 jj sisalduv nõuete kaitsmise regulatsioon sisutühjaks, kuna võimaldaks kord juba tunnustatud nõuete sisu juurde uuesti tagasi tulla ning neid vaidlustada.
37.Võlausaldaja tunnustamisnõude sisu määrab kindlaks PankrS § 107. Kostja esitas nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseks nõude, mis põhines asjaolul, et hageja ja kostja olid sõlminud laenulepingu, mille alusel hageja sai kostjalt laenu. Kostja tugines nõudeavalduses sellele, et tal on laenulepingust tulenevalt õigus saada hagejalt 190 685,37 eurot, millest 174 000 eurot on tagastamata laen ja 16 685,37 eurot intress. Kostja ei ole seejuures nõudeavalduses märkinud, millisest laenulepingust nõue tuleneb. Nõudeavaldusest nähtuvalt on sellele lisatud 02.03.2015 laenuleping ja raamatupidamise ning panga väljavõtted (I kd, tl 6).
38.Hageja apellatsioonkaebuse väidetest tulenevalt on apellatsioonimenetluses vaidluse all see, kas maakohus väljus asja lahendamisel hagi eseme piiridest. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu. Ebaõige on hageja arusaam, et maakohus oleks pidanud kitsalt lähtuma ainult sellest, et kui 02.03.2015 laenuleping oli monteerimise tunnustega, siis kostja nõue põhineb võltsitud andmetel ja nõue oleks tulnud jätta tunnustamata. Maakohus jättis 02.03.2015 laenulepingu kui ebausaldusväärse dokumentaalse tõendi arvestamata, kuid tuvastas esile toodud asjaolude ja muude tõendite pinnalt, et kostjapoolsed laenumaksed võlgnikule toimusid reaalselt ja osaliselt neid võlgniku poolt ka tagastati. Lisaks kinnitas maakohtu menetluses hageja seaduslik esindaja juhatuse liige VP laenusumma suurust ning hageja kajastas vaidlusalust kohustust laenuna enda majandusaasta aruannetes. Eeltoodu alusel järeldas maakohus, et poolte vahel oli kostja nõudeavalduses viidatud laenusuhe.
2-18-13387
39.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses tooduga, et vaidlustatud nõude esitaja peab põhistama ja tõendama kohtule nõudeavalduses toodud asjaolude esinemist ehk nõude olemasolu. Kostja on tõendanud nõude olemasolu, s.o laenusuhte eksisteerimist. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja vaidlustanud, et kostja oleks nõudeavalduses kajastanud andmeid nõude suuruse kohta ebaõigesti. Asjaoludest, et VP ei mäletanud 02.03.2015 dateeritud laenulepingu allkirjastamist ja eksperdi hinnangul on dokument tõenäoliselt monteeritud, ei saa praegusel juhul järeldada, et kostja nõue oleks tulnud jätta tunnustamata. Kuivõrd nõudeavalduses ei ole kostja tuginenud konkreetselt 02.03.2015 dateeritud laenulepingule ja laenusuhet on võimalik jaatada ka ilma vaidlusaluse laenulepinguta, jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.
40.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et poolte vahel võis olla mingi muu suhe. Sellise väite kontrollimine oleks võimalik juhul, kui nõue oleks vaidlustatud nõuete kaitsmisel. Praeguse menetluse esemeks on tuvastada, kas kostja nõue põhineb võltsitud andmetel.
41.Hageja on laenulepingu võltsituse põhjendamiseks toonud esile 12.12.2018 menetlusdokumendis mh ka asjaolu, et intressis on kokku lepitud ainult 02.03.2015 lepingus ja kostja maksete selgitusse on märgitud „intressivaba laen“, mis viitab sellele, et maksete aluseks ei olnud 02.03.2015 laenuleping (I kd, tl 55-56). Hageja rõhutas ringkonnakohtu istungil, et ta soovib esitatud nõude tervikuna tunnustamata jätmist ja väited on esitatud võltsituse põhistamiseks.
42.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, et võlgniku juhatuse liikme VP vande all antud seletust on maakohus ebaõigesti hinnanud. Samuti ei ole alust pidada kostja juhatuse liikme ASi seletust mitteusaldusväärseteks. Maakohus on seaduslike esindajate vande all antud seletusi hinnanud koosmõjus teiste tõenditega ja ringkonnakohtul pole alust neid hinnata maakohtust erinevalt.
43.Järgmisena käsitleb ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebust, milles kostja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas.
44.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
45.Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kontrollimine tähendab üldjuhul seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud iga menetluskulu komponendi põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha isegi siis, kui ei ole esitatud konkreetseid vastuväiteid. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude nimekirja kohta ja palus maakohtul kontrollida kostja menetluskulude ajakulu põhjendatust ja menetlustoimingute vajalikkust. Maakohus märkis otsuses üksnes kokkuvõtlikult, et kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud 25 tunni ulatuses, jättes pikemalt analüüsimata menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud. Selliselt on kohtuotsus ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemist ei ole võimalik kontrollida.
2-18-13387
46.Ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise kõrvaldada ja ise õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata. Ringkonnakohus arvestab kulude hindamisel, et käesolev asi ei ole kohtu hinnangul keskmisest keerukam ega mahukam. Menetluskulude kindlaksmääramine on vaidlustatud üksnes ajakulu hindamise osas. Seega kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei tule ringkonnakohtul hinnata.
47.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepinguline esindaja 12.11.2018 analüüsis hagimaterjale ja pidas nõu kostja seadusliku esindajaga (0,5 tundi) ning 22.11.2018 (0,5 tundi) ja 26.11.2018 (6 + 0,25 tundi) koostas vastuse hagile. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud menetlustoimingud vajalikud, kuid põhjendatud ajakulu selleks kokku on 7 tundi. Menetluskulude nimekirjast võib aru saada, et eraldi ajakulu 0,25 tundi on 26.11.2018 menetlusdokumendi kohtule esitamiseks, mis ringkonnakohtu hinnangul sisaldub menetlusdokumendi koostamise ajakulus.
48.Toimikust nähtuvalt kohustas maakohus 06.03.2019 kirjaga kostja seaduslikku esindajat ilmuma kohtusse käekirja ja allkirja eksperimentaalproovide andmiseks. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 07.03.2019 menetlusliku olukorra selgitamine 0,25 tunni ulatuses.
49.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on 25.03.2019 kostja lepingulise esindaja palvel saadetud kohtule e-kiri, milles juhitakse tähelepanu kohtu poolt ekslikult määratud korduvale tähtajale ja palutakse teha kõik menetlusdokumendid nähtavaks kostja lepingulisele esindajale ja seaduslikule esindajale. Ringkonnakohus mõistab menetluskulude nimekirja analüüsides, et kostja lepinguline esindaja ei tutvunud 25.03.2019 menetlusdokumendite sisuga, vaid veendus, et osad menetlusdokumendid on jäänud kostjale nähtavaks tegemata. Arvestades toimiku mahtu selleks ajahetkeks, on ringkonnakohtu hinnangul piisav ajakulu e-toimikuga tutvumiseks ja eelnimetatud e-kirja koostamiseks 0,25 tundi.
50.29.03.2019 tutvus kostja lepinguline esindaja hageja 12.12.2018 seisukohaga ja koostas sellele omapoolse seisukoha (2 tundi) ning 01.04.2019 vaatas üle seisukoha ja esitas selle kohtule (0,75 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ja kostja seisukohtade sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi.
51.Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas kostja lepinguline esindaja 04.04.2019 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks (3+0,25 tundi), 08.04.2019 koostas vastuse kohtule, vaatas selle üle ja esitas kohtule (0,17+0,08 tundi). Toimikust nähtuvalt esitas kostja 08.04.2019 kohtule taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud 08.04.2019 kohtule muid taotluseid või vastuseid. Arvestades tagatise taotluse sisu ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 1 tund.
52.Menetluskulude nimekirjas märgitud 15.04.2019 menetlustoimingut, s.o seisukoht kohtule seoses ekspertiisi määramisega (0,25 tundi), toimikust ei nähtu ja seega on tegemist põhjendamatu kuluga. Hüvitamisele kuuluv kulu peab olema kontrollitav.
53.Kostja koostas 27.06.2019 seisukoha ekspertiisiaktile, vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused (5 tundi). Nimetatud menetlusdokument on kohtule esitatud 04.07.2019. Ringkonnakohtu hinnangul on menetlusdokument tervikuna põhjendaud ja ajakulu mõistlik.
54.Menetluskulude nimekirjas märgitud 18.10.2019 menetlustoimingut, s.o vastus kohtule (0,33 tundi), toimikust ei nähtu ja seega on tegemist põhjendamatu kuluga.
2-18-13387
55.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kostja lepinguline esindaja järgmise menetlusdokumendi 23.10.2019. Menetluskulude nimekirja kohaselt koostati 23.10.2019 seisukohta 07.10.2019, 09.10.2019 ja 17.10.2019, kokku 4,5 tundi. Ringkonnakohus arvestab, et seisukoha koostamiseks pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma hageja 15.08.2019 seisukohaga ning analüüsima hageja majandusaastaaruandeid ja pankrotihalduri tegevusaruannet, ja leiab, et ajakulu 4,5 tundi on põhjendatud.
56.Seoses maakohtus 31.10.2019 toimunud kohtuistungiga kulus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistamiseks 30.10.2019 ja 31.10.2019 kokku 2,5 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt osales kostja lepinguline esindaja 31.10.2019 istungil, millist ajakulu ei ole kostja menetluskulude nimekirja märgitud. Arvestades vaidluse sisu ja mahtu ning asjaolu, et enne kohtuistungi toimumist ei olnud menetluses pikemat pausi, mistõttu oli lepinguline esindaja eeldatavasti pärast 23.10.2019 seisukoha esitamist vaidluse asjaoludega kursis, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1,5 tundi.
57.Kostja lepinguline esindaja koostas 04.11.2019 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja taotluse poole vande all ülekuulamiseks (2 tundi). Kuigi menetluskulude nimekirjas on 06.11.2019 märgitud töö sisuks seisukoht kohtule (0,17 tundi), eeldab ringkonnakohus toimiku materjalide põhjal, et siinkohal on mõeldud 04.11.2019 koostatud taotluste kohtule esitamist 06.11.2019, mis ringkonnakohtu hinnangul sisaldub menetlusdokumendi koostamise ajakulus.
58.Menetluskulude nimekirjas märgitud 07.11.2019 menetlustoiming, s.o taotluse ülevaatamine ja kohtule esitamine (0,25 tundi), on põhjendamatu kulu, kuna toimikust ei nähtu viidatud kuupäeval menetlusdokumendi esitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 03.02.2020 saadetud meeldetuletus kohtuistungi toimumise kohta (0,17 tundi). Toimikus nimetatud menetlustoimingute kohta andmed puuduvad, mistõttu ei ole sellise kulu hüvitamine vastaspoole poolt põhjendatud.
59.Menetluskulude nimekirja järgi on 03.02.2020 esitatud taotlus teha kõik menetlusdokumendid nähtavaks kostja seaduslikule esindajale (0,17 tundi) ja taotlus kostja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks ja tõlgi kaasamiseks (0,17 tundi). Arvestades nii e-kirja kui ka taotluse sisu ja mahtu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks nende toimingute osas kokku 0,17 tundi.
60.Seoses maakohtus 06.02.2020 toimunud kohtuistungiga kulus kostja lepingulisel esindajal istungiks ettevalmistamiseks 05.02.2020 ja 06.02.2020 kokku 1,75 tundi, lisaks 06.02.2020 enne kohtuistungit kohtumiseks kliendiga 1 tund, kohtuistungil osalemiseks 1,83 tundi ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 1 tund. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingute tegemiseks kokku 4 tundi, pidades osaliselt ülepaisutatuks ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja protokolliga tutvumiseks.
61.Kohtukõne teeside koostamiseks ja täiendamiseks on kostja lepingulisel esindajal kulunud 6,33 tundi. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu peab ringkonnakohus mõistlikuks ajakuluks 3 tundi.
62.Seega, olles tutvunud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingute ja kõrvutanud neid kostja menetluskulude nimekirjaga, saab kolleegiumi hinnangul pidada kostja esindamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtu menetluses 31,5 tundi.
2-18-13387
63.Lähtudes ülalmärgitust ja kostja poolt maakohtule esitatud menetluskulu nimekirjast, tuleb hageja juhatuse liikmelt VP-lt väljamõistetavate kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud ja vajalikuks suuruseks lugeda 4095 eurot (31,5 x 130). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäeti rahuldamata 845 euro ulatuses (4095 – 3250).
64.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hageja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Kuigi vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele.
65.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
66.Kostja poolt 09.11.2020 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 1593,80 eurot, mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 12,26 töötunni ulatuses. Kostjat esindava vandeadvokaadi tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et eeltoodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab kostja, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta.
67.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud ei kuulu TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele, ei ole põhjendatud 04.05.2020 vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu kokku 2,42 tundi. Ülejäänud menetlustoimingud, s.o taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks (2,5 tundi), vastuväide kohtu tegevusele (1,75 tundi), vastus apellatsioonkaebusele (3,25 tundi), hageja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine (0,42 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamine (1,25 tundi) ja sellel osalemine (0,67 tundi), on olnud põhjendatud ja vajalikud kostja õiguste efektiivseks kaitseks. Ringkonnakohtu hinnangul on ülepaisutatud ajakulu üksnes menetluskulude tagatise taotluse ja vastuväite koostamiseks, millede põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks hindab ringkonnakohus vastavalt 2 tundi ja 1 tund.
68.Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
69.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hageja juhatuse liikmelt VP-lt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1116,70 euro (8,59 x 130) ulatuses.
70.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
2-18-13387 (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 09.06.2021 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-13387 intressinõude (16 685 eurot 37 senti) osas, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas (st põhinõuet ehk 174 000 euro suurust tagastamata laenu puudutavas osas) jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Rahuldada SORP OÜ (pankrotis) kassatsioonkaebus osaliselt.