Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Brenor Sp. Z.o.o esitas 12.08.2020 avalduse OÜ DSN Trading pankroti väljakuulutamiseks. Perioodil detsember 2018 kuni juuni 2019 tekkis võlgnikul võlausaldajalt ostetud kauba eest viie arve tasumata jätmisega võlg. 12.11.2019 seisuga oli põhivõla suuruseks 31 029,24 eurot. Võlausaldaja on nõudnud võlgnikult korduvalt võla tasumist ja 09.07.2020 esitanud pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole kohustust täitnud ka pärast pankrotihoiatuse saamist. Võlgnikul on ka 160 euro suurune maksuvõlg, mida võlgniku osakapitali suurust arvestades, ei saaks maksejõulise äriühingu puhul eksisteerida. Võlausaldaja palub kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse 11.09.2020. 01.10.2020 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 69 684,71 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalus võib esineda osanikele tasutud dividendi osas. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja püsiv maksejõuetus saabus 2019.a lõpus. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu ja kulutuste hüvitise kindlaksmääramiseks. 03.11.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde ning täpsustas, et eelmised juhatuse liikmed T N ja J G on kasutanud võlgniku nimel finantsteenust xxx – võlgnikule või kellelegi neist on väljastatud pangakaart, mis on ühendatud IBAN kontonumbriga ning kui sellele pangakontole kanda raha, on võimalik see sularahas välja võtta (nii on ära liikunud 54 415 eurot). Võlausaldaja ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik istungile ei ilmunud ja kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. 04.11.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot tähtajaga 20.11.2020 ning avaldas 04.11.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 69 684,71 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise nõuded võivad esineda, kuid nende esitamine eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019.a lõppu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 96 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 200 eurot (lisandub käibemaks). Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. Haldur palub tasu hüvitada kohtudeposiiti tasutud summa arvelt. Tasu kokku summas 1440 (sisaldab käibemaksu) kuulub hüvitamisele tasutud deposiidi arvelt. Kuivõrd pärast ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamaksmist jääb deposiiti veel 60 eurot, kuulub see tagastamisele võlausaldajale. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad A Ni vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.