Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

07.10.2020 Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas kohtule avalduse V Te (T) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 19.10.2020 pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Andres Hermeti. Ajutine haldur esitas 30.10.2020 aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 7 862,34 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks hindab ajutine haldur 2017 aasta lõppu, kui oli selge, et võlgnikul ei õnnestu oma pension arvelt tekkinud kohustusi täita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad. 03.11.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohus määras 03.11.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 16.11.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 7 862,34 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandvara maksejõuetus. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus määras 03.11.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 16.11.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 768 eurot (arvestusega 1 h on 96 eurot), millele lisandub käibemaks 153,60 eurot, kokku 921,6 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot kokku, so 476,40 eurot välja riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Ülejäänud tasu summas 445,20 eurot tuleb välja mõista V T Pärandvara arvelt. Hüvitatav summa tuleb kanda OÜ Lundet (registrikood 10457445), a/a xxx Swedbank). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.