Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgniku pankrotivara väärtus 2977,07 eurot (võlgniku Maksu- ja tolliameti ettemaksukontol olev raha) - samas arvesse võttes seda, et võlgnikul oli seisuga 19.10.2020 esitamata 2 käibedeklaratsiooni (21.08.2020.a ja 21.09.2020), ei saa eeldada, et maksuhaldur tagastab võlgniku arveldusarvele ettemaksu enne kui on esitatud kõik nõutavad deklaratsioonid ja nende esitamise järel ei pruugi võlgnikul enam ettemaksu olla. Võlgniku väitel asub võlgnikule kuuluv sularaha kassa kogusummas vähemalt 1100 eurot ja laojääk väärtusega ca 20 000 eurot Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS pinnal aga Rocca al Mare Kaubanduskeskuse AS väitel ei asu nende pinnal ühtegi võlgnikule kuuluvat eset – seetõttu ei saa käesoleval ajal arvestada raha ja laojääki võlgniku varana. Kohustusi on vähemalt 25 411,39 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Vara tagasinõudmise võimalused võivad esineda võlgniku kontolt lähikondsetele tehtud ülekannete ja välja võetud sularaha osas. Vara tagasinõudmise võimalus võib esineda osaniku suhtes seoses tasumata sissemaksuga summas 2500 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteotunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 296 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulude hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). 03.11.2020 toimunud istungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Ajutine haldur täiendas aruannet, kuivõrd teatavaks oli saanud Kodumaa Kapitali HLÜ nõue võlgniku suhtes 50 031,69 eurot – seega on võlgnikul kohustusi ca 75 000 euro ulatuses. Võlgnik istungile ei ilmunud ja kirjalikke seisukohti ei ole esitanud. FOODEXPERT OÜ tasus kohtu deposiiti 1 500 eurot 06.11.2020. 16.11.2020 esitas ajutine haldur taotluse dokumentide esitamiseks kohustamiseks. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu, kuid maksejõuetuse põhjus ja tekkimise aeg vajab täpsustamist pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Martin Pärna ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.12.2020.a kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks – kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise

kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 90 ja § 19 lg 3 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh juhtorgani liikme suhtes, kui ta on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget U Le ja endist juhatuse liiget M Le andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Samuti kohustab kohus U Le ja M Le andma haldurile üle resolutsiooni punktis 6 nimetatud dokumendid. Dokumendid tuleb pankrotihaldurile esitada hiljemalt 07.12.2020. Kui U L ja M L nimetatud nõudeid ei täida, võib U Le ja M Le trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1296 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulutused seisnevad bürookuludes. Kohus peab taotletavat tasu ja kulutuste hüvitist põhjendatuks ning määrab pankrotivara arvel halduri tasuks 1296 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 240 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud deposiiti tasutud summa arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd praegusel juhul on võlgniku vara väärtus ebaselge (võimalik, et vara on väärtusetu), rahuldab kohus selle taotluse ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitisest 1 500 eurot kuulub hüvitamisele FOODEXPERT OÜ poolt 18.09.2020 kohtu deposiiti tasutud summa arvelt.

Võlausaldaja palub määrata kindlaks menetluskulud summas 2294 eurot (riigilõiv 300 eurot, deposiit 1500 eurot ja õigusabikulu 494 eurot) ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates lahendi jõustumisest. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast ning lõike 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad PankrS § 3 lg 2 alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Võlausaldaja on kooskõlas riigilõivuseaduse § 59 lg-ga 9 tasunud riigilõivu 300 eurot. Võlausaldaja on menetluses osalenud vandeadvokaadist esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 3 tundi ja 48 minutit, mis hõlmab kliendiga suhtlemist, pankrotiavalduse koostamist, kohtumääruse ja ajutise halduri aruandega tutvumist, eelistungiks ja kohtuistungiks ettevalmistamist ning neil osalemist. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi keskmine tunnitasu on 130 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 300 eurot ja õigusabikulu 494 eurot on põhjendatud menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. Võlausaldaja on tasunud PankrS § 11 alusel kohtu deposiiti 1500 eurot, mille arvelt hüvitatakse ajutise halduri tasu ja kulutused. Nimetatud kulu on põhjendatud pankrotimenetluse kulu PankrS § 150 lg 1 p 6 alusel. Kohus määrab võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike pankrotimenetluse kuludena kindlaks 2 294 eurot (riigilõiv, õigusabikulud ja tasutud deposiit). PankrS § 146 lg 1 makstakse pankrotimenetluse kulud välja pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ja väljamaksete tegemine sõltub pankrotivara suurusest. Seetõttu saab kohus kindlaks määrata üksnes menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (Riigikohtu lahend 3-2-1-23-13, p 12). Võlausaldaja taotles märkida lahendis, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Viivise määramine ei ole kooskõlas PankrS § 35 lg 1 p 6 sätestatuga, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.