VVi hagi KKe vastu kaasomandi lõpetamiseks KKe vastuhagi VVi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. veebruari 2020. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse KKe 30. märtsi 2020. a apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) VV (isikukood xxxxxxxxxx), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv Kostja (apellant) KK (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Reet Vokk Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11. novembri 2020. a kohtuistungil
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Müüa kinnisasi aadressiga Xxxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxxxxxxx 30 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alghinnaga 188 600 eurot. 1.2 Pooled on nõus müügitehingus hinda alandama kuni 5% punktis 1.1 nimetatud alghinnast.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-14417 1.3 Kui punktis 1.1 nimetatud tähtaja jooksul registriosa numbriga xxxxxxxxxxx kinnisasja suhtes omandi üleandmise võla- ja asjaõiguslepingut ei sõlmita, lõpetada kaasomand kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. 1.4 Avaliku enampakkumise korraldab Tallinna Täitekulude ettemaksu tasuvad pooled võrdselt.
1.5 Pooled käsitlevad kompromissi kinnitavat määrust avaldusena kohtutäiturile enampakkumise läbiviimiseks. 1.6 Enampakkumisel saadud rahast tasuda kinnistuga seotud laenulepingust nr 09220104155 tulenevad kohustused ja enampakkumise läbiviimise kulud. Ülejäänud raha jagada VVi ja KKe vahel võrdselt. 1.7 Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25. veebruari 2020. a otsus ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada KKele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot xxxxxxxxxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.VV (hageja) esitas 27. septembril 2017 Harju Maakohtule KK (kostja) vastu hagi, milles palus lõpetada Xxxxxxxxx xx-x kaasomandi.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Xxxxxxxxx xx-x paarismaja boksi (edaspidi Kinnistu) kaasomanikud. Kummalegi kaasomanikule kuulub 1⁄2 kaasomandist. Hageja ja kostja omandasid kinnisasja 2008. aasta veebruaris. Kinnisasja omandamiseks võõrandati senine pooltele kaasomandina kuulunud, kuid faktiliselt hageja rahaliste vahendite arvelt soetatud ning kostjale 1⁄2 ulatuses kingitud kinnistu. Samuti võtsid pooled kinnistu omandamiseks laenu. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on laenulepingust nr 09220104155 laenujäägi suurusjärk 38 400 eurot. Hageja on tasunud laenumakseid alates kinnistu omandamisest kuni 2013. aasta märtsini (s.o 5 aasta jooksul), edasi on laenumakseid tasunud kostja, kes on sellest ajast kinnistut ka enda elukohana kasutanud.
3.Hagejal puudub kinnistu valdus ning võimalus oma omandit kasutada. Samas on hagejal jätkuvalt krediidiasutuse ees kohustus. Kuigi igakuiseid makseid teeb pangale kostja, vähendab see olukord hageja krediidivõimekust. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga lõpetada kaasomand. Kostja ei ole kokkulepet soovinud. Kinnistu väärtuseks hindab hageja 200 000 eurot.
4.Hageja palus lõpetada kinnisasja kaasomand selliselt, et jätta kinnisasi kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 80 000 eurot. Alternatiivselt 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-14417 palus hageja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellisel juhul palus hageja määrata, et kinnistu müügist saadud raha arvelt tuleb esmajärjekorras täita hüpoteegiga tagatud kohustus Nordea panga ees ning ülejäänud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt vastavalt nende võrdsetele kaasomandi osadele. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja palus 15. mai 2018 menetlusdokumendis rahuldada hagi osaliselt. Kaasomandi lõpetamine avalikul enampakkumisel pole õiglane, kuna kaasomandisse kuuluv kinnisasi on kostja tema laste elukoht. Pooled leppisid 2017. aastal suuliselt kokku, et kaasomandi lõpetamine toimub 2019. aasta juulis nii, et kaasomand jääb kostja omandisse ning hagejale hüvitatakse 50 000 eurot. Hageja on suurendanud nõuet 80 000 euroni. Seega on poolte vahel vaidlus hagejale omandi kaotusega seoses makstava hüvitise suuruses.
6.14. juuni 2018 menetlusdokumendis täpsustas kostja, et on nõus, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid seda tuleb teha nii, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ja hageja saab omandi kaotuse eest rahalise hüvitise. Kostja pole nõus hageja väitega, et pooled pole saavutanud kokkulepet vara jagamise viisi osas. Kokkulepe on olemas, kuid hageja on pidevalt muutnud hüvitamisele kuuluva summa suurust. Alguses nõustus hageja, et summa on 30 000 eurot, siis suurendas ta summat 50 000 euroni, seejärel 70 000 euroni ja hagis nõuab 80 000 euro hüvitamist. Kinnisasja väärtus on tegelikkuses 120 000-130 000 eurot. Pooled on leppinud kokku, et laenukohustust, mis seisuga 24. mai 2018 moodustab 36 288.19 eurot, jääb teenindama kostja. Hagejal tuleb hüvitada kostjale pool järelejäänud laenukohustusest, st vähemalt 18 144.10 eurot. Kostja on alates 2013. aasta märtsist tasunud igakuuliseid laenumakseid, mis võivad kostjale hüvitatava summa suurust suurendada. Õiglase hüvitise välja selgitamiseks võib osutuda vajalikuks kinnistu hindamiseks ekspertiisi määramine.
7.Seoses sellega, et hageja oma nõudest 28. detsembril 2018 osaliselt loobus, esitas kostja 27. mail 2019 vastuhagi. Kostja palus lõpetada kinnisasja kaasomand. Kaasomandi lõpetamise viisiks palus kostja määrata, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale omandi kaotamise eest hüvitist 50 000 eurot. Kostja palus kohustada hagejat andma kannete tegemiseks vajalikud tahteavaldused. Kostja kinnitusel on pooled enne kohtumenetluse algust pidanud läbirääkimisi ja leppinud kokku, et kostja tasub peale tütre keskkooli lõpetamist alates 2019. aasta juunist hagejale 50 000 eurot kaasomandi lõpetamise eest ja võtab üle laenukohustuse Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus rahuldas 25. veebruari 2020. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus määras, et kaasomand kinnisasjale tuleb lõpetada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadavast rahast tasutakse esmalt laenulepingust nr 09220104155 tulenevad kohustused ja järgi jäänud summa jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurustele hagejale 1⁄2 summast ja kostjale 1⁄2 summast. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kostja palub teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi. Vastustaja seisukoht
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-17-14417
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
11.11. novembri 2020 kohtuistungil saavutasid menetlusosalised ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.
13.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
14.Praeguses asjas vaidlesid pooled kaasomandi lõpetamise viisi üle. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et nad müüvad kinnisasja ühiselt ja kui see kokkulepitud tähtaja jooksul ei õnnestu, müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel kohtutäituri korraldamisel. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.
15.Pooled on kohtule avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust.
16.Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses s.o summas 225 eurot, tagastada. Kostja palus kanda tagastatav riigilõiv arvelduskontole, kust see tasuti s.o xxxxxxxxx OÜ arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
17.Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
18.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis kinnitanud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Seega võib määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Meeli Kaur, Krista Kirspuu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.