2-20-13510/20 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

OÜ Õigusbüroo Viirma & Saar esitas 16.09.2020 avalduse NOSTRO Capital OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja nõue tuleneb Harju Maakohtu 22.04.2020 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-19-20368, millega võlgnikult mõisteti C OÜ kasuks välja 16 800 eurot ja viivis, samuti menetluskulud. 27.05.2020 loovutas C OÜ oma nõude käesolevale võlausaldajale. Võlgniku võlgnevus on 20 438,40 eurot, võlgnik ei ole võlga 30 päeva jooksul ja vaatamata pankrotihoiatusele tasunud. Kohus võttis avalduse menetlusse 17.09.2020. 22.09.2020 eelistungile võlgnik ei ilmunud, kutset ei õnnestunud võlgnikule edastada. 30.09.2020 eelistungile võlgnik samuti ei ilmunud, kutse edastati pankrotiseaduse § 6 lg 3 alusel. Võlausaldaja jäi eelistungil oma nõude juurde. Võlgnik kirjalikke vastuväiteid nõudele ei esitanud. 30.09.2020 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto saldo 67,75 eurot, mida ajutine haldur arvestab võlgniku varana. Teadaolevaid kohustusi on kokku 20 438,40 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2019 aasta lõpus. Võlgnik on teinud 2018 ja 2019 aastal mitmeid ülekandeid erinevatele äriühingutele, samuti on tehtud võlgniku juhatuse liikmele kandeid suurusjärgus 20 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud kannete puhul ei ole teada nende tegelikku sisu ja sellel alusel võib tekkida tagasinõue võlgniku juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 168,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 24 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub tasu ja kulutuste hüvitamine jätta pankrotiavalduse esitaja kanda, kui ei tasuta kohtudeposiiti kohtu poolt määratud summa menetluse raugemise vältimiseks. Tasu palub haldur kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. 14.10.2020 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlausaldaja jäi oma avalduse juurde. Võlausaldaja ei nõustu ajutise halduri aruande osas sellega, et võlgnikul vara ei ole, kuna audiitori 2018 aruanne näitab vara. Haldur märkis, et dokumentide hoidjaks jääb võlgniku juhatuse liige K. S.. 21.10.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot ning avaldas 21.10.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 67,75 eurot ning kohustusi on 20 438,40 euro ulatuses. Selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2019 aasta lõppu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses kuna tuvastatud ei ole kuriteo või raske juhtimisvea toimepanemist. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 168,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 24 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste osas seisukohta esitanud. Võlausaldaja on seisukohal, et ajutise halduri tasu on põhjendatud kuni 8 tunni ulatuses ning kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Ajutine haldur palub tasu määrata 10,25 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 95 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad sidekuludes, kontoritarvete ja koopiate tegemise kuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 168,50 eurot (sisaldab käibemaksu) ja teostatud kulutuste hüvitiseks 24 eurot (sisaldab käibemaksu). PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Haldur palub tasu ja kulutuste hüvitis jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlausaldaja on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta võlgniku kanda. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas määranud võlausaldaja poolt kohtule esitatud avalduses märgitust lähtudes deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Menetluse käigus on aga tuvastatud, et võlgnikul vara ei ole. Pannkrotimenetluse loogika järgi, kui võlgnikul vara pole, finantseerib pankrotimenetlust võlausaldaja. Seda oleks võlausaldaja ka