Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-20-107620 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse asjaolud, nõue Puudutatud isik on korteriomandi Sõle 47 xxx omanik. Seega on Puudutatud isik Tallinn, Sõle tn 47 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. Avaldaja poolt esitatakse kõigile korteriühistu liikmetele, sh Puudutatud isikule, igakuiselt arved ühistu majandamisega seotud kulude tasumiseks ning ka tarbitud kommunaalteenuste eest tasumiseks. Alates 2015 aasta lõpust tekkisid Puudutatud isikul Avaldaja ees võlgnevused. Seisuga 10.07.2020 aasta võlgneb Puudutatud isik Avaldajale raha summas 3155,38 eurot, sh põhivõlg 2862,17 eurot ja arvestatud viivised summas 293,21 eurot. Seisuga 01.01.2016 aasta võlgnes Puudutatud isik 107,77 eurot, perioodil 2016 – mai 2020 on koostatud arveid kokku summas 5337,31 eurot ning arvestatud viiviseid summas 883,04 eurot. Samal perioodil on Puudutatud isik teinud makseid kokku summas 3172,74 eurot, millest põhivõla tasumiseks on arvestatud 2582,91 eurot ning viiviste katteks 589,83 eurot. Puudutatud isik on jätnud tasumata kõik arved alates perioodist 2018 aasta veebruar kuni 2020 aasta maikuuni. Alates 2016 aastast muutusid aga Puudutatud isik maksed harvadeks, kohati ka mõnitatavateks. Nii näiteks on Puudutatud isik teinud 2018-2019 aastatel igakuiseid makseid summas 1,99 eurot. Puudutatud isikuga on suheldud, on tehtud kompromissi ettepanekuid, ka on pakutud maksegraafiku koostamist. Puudutatud isik ei reageeri aga Avaldaja poolt tehtud ettepanekutele. Avaldaja palub: Hageja palub: 1. Välja mõista Puudutatud isikult Avaldaja kasuks põhinõudena raha summas 2862,17 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaks koma seitseteist) eurot.

2-20-107620 Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1. lg 1 sätestab, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 5.1 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest ning § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS §) 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on sätestatakse majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus selle kohta, kuidas nad peavad kandma majandamiskulusid. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et on korteri aadressiga Tallinn, Sõle tn 47 krt x omanik. Kinnistusraamatust nähtuvalt on puudutud isik on korteriomandi, Tallinn, Sõle tn 47 krt x omanik (registriosa nr xxx) omanik. Avaldaja on esitanud kohtule arved, millest nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus aga ka tasumise tähtaeg ehk arves näidatud tasumise kuupäev. Viidatud arvetega on tõendatud, et avalduses märgitud perioodil tuli puudutatud isikul tasuda avaldajale elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid kokku 3155,38 € (sh põhivõlg 2862,17 eurot ja viivised 293,21 eurot). Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud mistahes vastuväited, taotlusi, tõendeid ega väitnud, et ta oleks märgitud nõutud summa avaldajale ära tasunud või et ta poleks tasumisega viivitanud. Kuna puudutatud isik ei ole arvetele, neis toodud summadele, oma kohustuse täitmata jätmisele ega ka viivisele vastu vaielnud, siis leiab kohus avaldaja esitatud tõendeid kogumis hinnates, et avaldus on tõendatud, põhjendatud. Nii on tõendatud, et avaldaja igakuised avalduses märgitud tasunõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi ja et puudutatud isik on rikkunud

2-20-107620 KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu ajamandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, AÕS § 75, KÜS § 5.1, KÜS 15.1, § 5.1, KÜS § 7 lg 3, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Lisaks on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi seadusejärgset viivist. Kuivõrd viivisele ei esitanud puudutatud isik vastuväiteid, leiab kohus, et perioodi jaanuar 2016 – juuni 2020.a eest on võlalt viivist 293,21 eurot. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale põhivõlga 2862,17 €, viivist perioodi eest jaanuar 2016-juuni 2020 kokku 293,21 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutud isikult välja mõista võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates 10.07.2020.a. VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega puudutatud isik on jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta poolte menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 2 II lausest puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

2-20-107620 Avaldaja on palunud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, seega määrab kohus avaldaja menetluskulud kohtutoimiku põhjal. Käesoleva tsiviilasja riigilõivu määraks Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt on avalduse esitamisel hagita asjas riigilõivu määraks 50 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks avaldaja kulutusi riigilõivule summas 50 eurot. Kuna avaldaja esindajaks on kohtumenetluses olnud seaduslik esindaja ja muid menetluskulusid avaldajal menetluses ei nähtu ning riigilõivu tasumine summas 50 eurot nähtub tsiviilasja materjalidest, siis on avaldaja kulu nimetatud osas põhjendatud ja vajalik. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus selgitab avaldajale tulenevalt asjaolust, et avaldaja on menetluses tasunud riigilõivu 300 eurot ning käesolevas asjas on riigilõivu määraks RLS § 59 lg 5 alusel 50 eurot, siis on avaldaja tasunud 250 eurot (300-50) ettenähtust enam. Avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 alusel õigus enammakstud riigilõivu tagasi küsida. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.