Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
18. august 2025, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-100317
Tsiviilasi
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus C.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu, registrikood xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja X.B (e-post XXX) Puudutatud isik: C.T; isikukood XXX; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 23.09.2024 määrusega anti nõue C.T vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu esitas 11.10.2024 avalduse C.T vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Avaldaja täpsustas asjaolusid 18.05.2025. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kui korteriühistu liikmelt majandamiskulude võlgnevuse tasumist, s.o küttepuud summas 720 eurot ja kütjatasu kulu 125,44 eurot. Korteriühistu põhikiri näeb ette vastava koguse küttepuude toomise ning kui küttepuude mittetoomise korral ostab puud ühistu, siis lisatakse puude maksumus kommunaalmaksetele. Korteriomanikul on kohustus tasuda ka kütjale kütmise tasu vastavalt kütmisgraafikule. Puudutatud isik on jätnud küttepuud toomata ning kütjale tasumata, seega on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus avaldaja ees summas 845,44 eurot.
Kohus võttis 23.10.2024 määrusega avalduse menetlusse, andes puudutatud isikule tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest seisukoha esitamiseks. Kohus edastas avalduse lisadega ja kirjaliku vastuse nõude puudutatud isikule avaliku e-toimiku vahendusel, eposti aadressidele ja võimalikele elukoha aadressidele. Räpina Vallavalitsuse vastuse kohaselt puuduvad neil täiendavad andmed ja informatsioon puudutatud isiku elu- või viibimiskoha ning kontaktandmete kohta. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse kohaselt on puudutatud isik 30.01.2023 märkinud enda elukohaks xxxx ning meiliaadressiks XXX. Kohus luges menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatuks TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel 17.01.2025, st kolme tööpäeva möödudes 13.01.2025 saatmisest teises käimasolevas menetluses kohtule teadaolevat puudutatud isiku e-posti XXX kasutades. Seega oli viimane päev seisukoha esitamiseks 06.02.2025. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule kuulus 10.02.2017 kuni 09.07.2024 korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-11 (dtl 47). Kuigi puudutatud isik ei ole enam korteriomanik (avalduse kohaselt müüdi korteriomand täitemenetluses ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteri uus omanik on alates 10.07.2024 xxxxxxxxxxxxxxxx), on korteriühistul õigus nõuda temalt võlgnevuse tasumist, kuna võlgnevus tekkis ajal (s.o 2023. a lõpus), mil puudutatud isik oli korteriomanik ja KrtS § 43 lõike 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel 2
korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, kuid see ei vabasta varasemat omanikku enne võõrandamist tekkinud kohustustest. Uus omanik vastutab KrtS § 43 lõike 2 kohaselt käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, kuid see ei välista nõude esitamist endise omaniku vastu. Käesoleval juhul ei vastuta korteri omandanud isik korteril lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne korteriomandi üleminekut.
KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.
KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid summas 845,44 eurot, s.o detsembri 2023 eest küttepuude tasu summas 720 eurot ning 29.11.2023, 18.12.2023 ja 30.12.2023 eest kütjatasu kulu kokku 125,44 eurot.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
küte (p 7.1.9) – vastavalt juhatuse poolt koostatud küttepuude graafikule ning kogusele kohustuvad ühistu liikmed varustama ühistu katlamaja küttepuudega. Küttepuude koguste määramise aluseks on 2-toaliste, 3-toaliste ning 4-toaliste korterite keskmised üldpinnad. Juhul, kui korteriomanik ei too graafikus sätestatud ajaks puud, korraldab juhatus puude ostmise ning sellega seotud kulud kantakse korteri omaniku järgmise kuu kommunaalarvele;
-
katlakütja (p 7.1.10) – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ning juhatuse poolt koostatud kütmisgraafikule päevapõhine tasu neile, kes katlakütja teenust kasutavad. Katlakütjale ei pea maksma need korterid, kes ise oma kütmiskordadel kütavad.
esitanud ega temalt nõutavale võlgnevusele vastu vaielnud. Küttepuude toomise graafik ja kütmisgraafik on puudutatud isikule teatavaks tehtud (dtl 71-72). Kohtule nähtub, et puudutatud isik ei ole taganud vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 7.1.9 ning küttepuude graafikule ja kogusele (dtl 39), s.o detsembris 2023, küttepuid. Seega korraldas puude ostmise juhatus ning küttepuude kulu tuleb tasuda korteriomanikul. Küttepuude osas on korteriühistule väljastatud arve OÜ-lt LAIKAM, mille kohaselt on küttepuudele kulunud 720 eurot (dtl 40). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikul korteriühistule tasuda. Kohtule nähtub kütmisgraafikust, et puudutatud isikule kohaldub päevapõhine tasu, kuivõrd puudutatud isik kasutas katlakütja teenust (dtl 41-44). Puudutatud isikule langevad kuupäevad kütjatasu teenuse tasumise eest olid 29.11.2023, 18.12.2023 ning 30.12.2023 (dtl 41-42). 29.01.2023 on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud, et ühe kütmise korra maksumus on 25 eurot (dtl 84). Korteriühistu ja katlakütja vahel sõlmitud käsunduslepingust nähtub, et tasu teenuse osutamise eest on 25 eurot ühe kütmise korra eest (dtl 74). Puudutatud isikule langev kütjatasu on seega 3x25+sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustusmaks 0,8%, esitatud arve kohaselt 125,44 eurot (dtl 45).
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.