2-20-116611/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused Credit.ee OÜ esitas 27.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 13.07.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse A. A. F. ja A. A. võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja märkis A. A. F. kostjaks I ja A. A. kostjaks II ning palub neilt solidaarselt hageja kasuks võlgnevuse välja mõista. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on hageja ja A. A. F. vahel 29.11.2019 sõlmitud laenuleping nr 20191129/06, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu summas 1000 eurot perioodiga 6 kuud, ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks 29.11.2019 hageja ja A. A. vahel sõlmitud käendusleping 20191129/06KL. Kohus selgitab, et kuna käendaja ja laenusaaja näol on tegemist sama isikuga, siis on käesolevas asjas üks kostja. Kuna füüsilisest isikust ettevõtja ei ole juriidiline isik, saab ta oma tsiviilprotsessiõigusi teostada füüsilise isikuna. Kohus märgib ka, et kuna füüsilisest isikust ettevõtja vastutab äriseadustiku (ÄS) § 78 kohaselt oma kohustuste eest nagunii kogu oma varaga, puudub käenduslepingul majanduslik sisu. Hageja on selgitanud, et käenduslepingu sõlmimise eesmärk olenemata ÄS §-s 78 sätestatust on käenduslepingu p 5 kohaselt tagada kohustuste täitmine hageja ees käendaja poolt mh olukorras, kus laenusaaja ühineb või kujundatakse ümber juriidiliseks isikuks. ÄS § 391 kohaselt võivad omavahel ühineda üksnes äriühingud ning ÄS § 478 lg 1 kohaselt saab ka ümber kujundada üksnes äriühinguid. Äriühingute vormid on loetletud ÄS § 2 lg-s 1 ning füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusvormina ei ole juriidiline isik ega eraldiseisev äriühing. Seega ei ole olukord, mida hageja soovis ennetada käenduslepingu sõlmimisega õiguslikult võimalik. Kohus võttis 17.08.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale hagile vastamiseks tähtaja 20 päeva alates määruse kättesaamisest.