3.Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Avaldaja esitas 15.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3445.02 euro saamiseks. Kohus tegi 29.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 30.04.2020. Võlgnik esitas 08.05.2020 vastuväite. 03.06.2020 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.06.2020 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama nõude ja põhjendama seda avaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
2.Avaldaja esitas 19.06.2020 avalduse, mille kohus jättis 06.07.2020 määrusega käiguta, andes tähtpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et avaldaja ei ole välja toonud majandamisja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et
2-20-115146 majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on mh järgmised asjaolud: 1) kui majandamis- ja kommunaalkulude (sh erinevate tasude nt haldustasu, remonditasu) tasumise nõude aluseks on korteriühistu üldkoosoleku otsus, tuleb välja tuua otsuse sisu; 2) kui majandamis- ja kommunaalkulude tasumise nõude aluseks on kolmandate isikute poolt korteriühistule teenuste osutamine (sh nt korteriühistule esitatavad arved teenusepakkujate poolt), tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud; 3) iga tasumata arve kohta tuleb eraldi välja tuua arve tunnused (kuupäev ja number), arvest tulenev põhinõude võlgnevus, põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg. Kohus selgitas, et põhinõude all peab kohus silmas eelmise arvestusperioodi (tavapäraselt üks kuu) eest tasumisele kuuluvat põhinõuet, mitte aga eelmiste perioodide koguvõlga. Põhinõue ei sisalda viivisenõuet; 4) kui korteriühistu nõuab põhinõudelt viivist, peab korteriühistu välja tooma viivisearvestuse iga arvestusperioodi põhinõudelt eraldi. Kohus selgitab, et korteriühistu majandamiskulude hüvitamise ja teenuste eest tasumise nõuete arvestusperiood on tavapäraselt üks kuu. Viivisearvestus on kohtule arusaadav siis, kui iga arvestusperioodi (iga kuu) põhinõudelt on viivist arvestatud eraldi; 5) kui võlgnik on võlgnevuse osaliselt tasunud, peab korteriühistu välja tooma, milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud). Kohus palus avaldajal esile tuua nõude aluseks olevad asjaolud vastavalt eeltoodud selgitustele. Samuti leidis kohus, et avaldaja ei ole välja toonud põhinõude aluseks olevaid asjaolusid. Selleks, et kohtule oleks arusaadav, kuidas on tekkinud arvete alusel põhinõue, peab avaldaja avalduses välja tooma vähemalt järgmised asjaolud: arve tunnused (kuupäev ja number) (iga arve kohta eraldi); arvest tulenev põhinõude võlgnevus (võlgnevus igas kuus eraldi, mis ei sisalda võlgnevust varasematest perioodidest); põhinõude sissenõutavaks muutumise aeg kuupäevaliselt (iga kuu kohta eraldi); millest korteriühistu põhinõue koosneb (st mida korteriühistu nõue sisaldab); kohustuste täitmise aeg ja järjekord; kas ja milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud iga kuu kohta eraldi). Eeltoodud asjaolud peavad nähtuma avaldusest endast. Samuti leidis kohus, et avaldajal tuleb välja tuua, millistele tõenditele ta tugineb ning viidata konkreetselt, millise tõendiga ja millist asjaolu ta soovib tõendada. Tõendi esitamisel ei piisa sellest, kui üldsõnaliselt märkida, et teatud dokument peaks tõendama ühte või teist asjaolu. Avaldaja peab selgitama nt, millise arve (millisest punktist) vastav asjaolu nähtub. Avaldaja nõutavad kulud tuleb lahti kirjutada perioodiliselt ja konkreetsed tõendid tuleb siduda konkreetse kulu ja perioodiga. Varasemalt esitatud tõendeid ei ole vaja uuesti esitada, piisab nendele viitamisest. Lisaks palus kohus selgitada, miks on tasutud riigilõivu 110.79 eurot, kui seaduse järgi tuleb tasuda 50 eurot.
3.16.07.2020 esitas avaldaja avalduse täienduse, mille kohus jättis 17.07.2020 määrusega käiguta, andes avaldajale tähtpäeva avalduses esinevate puuduste teistkordseks kõrvaldamiseks. Kohus selgitas uuesti põhinõude aluseks olevate asjaolude väljatoomise kohustust märkides täiendavalt järgmist. Avalduses tuleb esile tuua, milliste arvete tasumisega on võlgnik võlgnevuses, millised majandamis- või kommunaalkulud nähtuvad arvetelt (kulude liigid) ning mis on iga majandamis- või kommunaalkulu nõude aluseks (nt korteriühistule esitatud arve või korteriühistu üldkoosoleku otsus). Viidata tuleb vastavale üldkoosoleku otsuse punktile. Korteriühistule esitatavate arvete puhul tuleb näidata iga arvestusperioodi kohta eraldi, milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning milline tasu maksmise kohustus on korteriühistule sellest tekkinud. Avalduses ka esile tuua, milliseid makseid on võlgnik kohustuste täitmiseks teinud ja kuidas on toimunud nende maksete alusel kohustuste täidetuks lugemine (võlgnevuse täitmise asjaolud iga kuu kohta eraldi). Ülaltoodut ei saa tõendada avaldusele lisatud programmi väljavõttega. Ülaltoodud asjaolud peavad nähtuma avaldusest
2-20-115146 endast, kohus ega võlgnik ei pea tuletama avalduse aluseks olevaid asjaolusid avaldusele lisatud materjalidest. Samuti selgitas kohus uuesti tõendite esitamisega seonduvaid kohustusi. Kohus hoiatas avaldajat, et puuduste mitteõigeaegsel kõrvaldamisel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest.
4.03.08.2020 esitas avaldaja avalduse täienduse. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus keeldus 17.08.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lõike 3 alusel, kuivõrd tähtaegselt ei esitatud nõuetekohaselt põhjendatud avaldust.
6.Määruse põhjenduste kohaselt selgitas kohus puuduste kõrvaldamise määruses, et kohtule jääb avaldaja nõude kujunemise käik ebaselgeks. Avaldajal tuleb tuua esile selge arvutuskäik, kuidas on kujunenud põhivõlgnevus ja viivisenõue. Nõue ja selle kujunemine peab nähtuma avaldusest, st avaldusest peab selguma, mis arved, millal, mis summas, mille eest on kostjale esitatud ning ka mis alusel nimetatud summasid kostjalt nõutakse. Piisav ei ole see, kui avaldaja esitab nõude aluseks olevad asjaolud avalduse lisas ning märgib avalduses üldsõnaliselt mingil perioodil tekkinud võlgnevuse suuruse. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on avaldaja ülesanne ning kõik avalduse aluseks olevad asjaolud peavad selguma avaldusest. Kohus ega puudutatud isik ei pea otsima hagi alust avalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid avaldaja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-141-13, punkt 17; samuti selles viidatud lahend nr 3-2-1109-04, punkt 25).
7.Kohus viitas TsMS § 372 lõikele 6 märkides, et avaldaja võib pöörduda kohtusse uue avaldusega, olles kõrvaldanud puudused, mille kohus tõi välja puuduste kõrvaldamise määruses. Avaldaja võib taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule või avalduses esinevate puuduste korral määrata avaldajale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kohustusega selgitada konkreetselt, millised dokumendid (tõendid) on avaldaja kohustatud avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks kohtule esitama.
9.Avaldaja esitas 16.07.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille punktis 1 kajastas põhivõlgnevuse kujunemist, punktis 2 viivisenõude kujunemist ja suurust seisuga 14.07.2020, punktis 3 selgitas nõude tõendamisega seonduvat. 03.08.2020 esitas avaldaja täiendavate puuduste kõrvaldamise avalduse, selgitades punktis 1 põhinõude kujunemise aluseid, sh kirjeldades kululiike ja nõudeõiguse aluseks olevaid õigusakte, sh dokumente. Avaldaja selgitas veelkord, et nõudeõiguse aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseadusest, korteriühistu põhikirjast ja korteriühistu üldkoosoleku otsustest korteriomandi omanikule ja korteriühistu liikmele tulenevate majandamiskulude igakuine tasumise kohustus. Nõude aluseks on majandamiskava ja teenuse osutajate poolt avaldajale esitatud teenusarved, millest tuleb korteriomanikul tasuda tema kaasomandile vastav proportsionaalne osa kaasomandist sh teenuse eest esitatud arvest. Puudutatud isiku omandisse kuulub 3704/22134 suurune mõtteline osa kogu kinnisasjast ehk ca 16,7% kinnistust.
2-20-115146
10.Avaldaja ei nõustu kohtu korduvate etteheidetega, et põhi- ja viivisenõude kujunemise alused ja arvutuskäik ei ole arusaadavad. Asjas esitatud tõendid on tavapärased, milliseid on kohtule samasugustel asjaoludel esitatud. Avaldaja on konkreetselt välja toonud, millised summad on puudutatud isikul tasumata ja kuidas on kujunenud kõrvalnõude suurus. Jääb selgusetuks, milliseid tõendeid on vaja esitada olukorras, kus korteriomanikul on korteriühistu ees majandamiskulude arvete mittetasumisest tekkinud võlgnevus, mida osaliselt kustutatakse (vähendatakse) erinevatel ajahetketel tehtavate maksetega. 16.07.2020 avalduse punktis 1 on avaldaja selgelt väljendanud, et puudutatud isikul on tasumata osaliselt või täielikult oktoobri 2019, jaanuari 2020, veebruari 2020 ja aprilli 2020 eest korteriühistu esitatud majandamiskulude arved (19.06.2020 avalduse lisa 2 koosseisus olevad arved nr 909245079 (maksetähtaeg 07.11.2091), 1245038 (maksetähtaeg 25.02.2020), 2245038 (maksetähtaeg 25.03.2020) 4245038 (maksetähtaeg 25.05.2020), kogusummas 2395.86 eurot.
11.Avalduse kohtule esitamise järgselt tegi puudutatud isik võlgnevuse vähendamise katteks makseid 339.17 eurot ja seega oli 14.07.2020 seisuga põhinõude suuruseks 2056.96 eurot, mis koosneb osaliselt või täielikult maksmata 2020. a jaanuari (arve 1245038, 871 eurot, maksetähtaeg 25.02.2020), veebruari (arve nr 2245038, 1239.44 eurot, maksetähtaeg 25.03.2020) ja aprilli (arve nr 4245038, 1067.07 eurot, maksetähtaeg 25.05.2020) arvetest, mille on avaldaja puudutatud isikule esitanud. Põhjusel, et puudutatud isik märgib võlgnevuse katteks tehtavate maksete tegemisel maksekorralduse selgitusena arve numbri, selgituseta, millise kulukirje eest ta maksab, ei ole võimalik ka avaldajal kohtule öelda, milliste kulukirjete eest esitatud arved on makstud ja millised maksmata.
12.2020 aprilli arvel nr 4245038 kajastuv kirje „võlgnevuse menetluskulud“ 182.79 eurot ei sisaldu avaldaja esitatud võlgnevuse nõude koosseisus põhjusel, et tegemist on maksekäsu avalduse esitamisega kaasnenud nõuetega (avalduse koostamine + riigilõiv), millised kuludokumendid on esitatud eraldiseisvate menetluskulude arvetena.
13.Nõuet menetletakse hagita menetluses, milles on kohtul uurimiskohustus. Kui avaldusele lisatud tõendid on puudulikud või jääb tõendi sisu selgusetuks, on kohtul võimalik hagita menetluses küsida avaldajalt konkreetseid tõendeid.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 17.08.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Maakohus tugines avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 487 lõikele 3, mille järgi, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi (praegusel juhul avalduse) menetlusse võtmast. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud maakohus asja menetlemisest keelduda (üksnes) nimetatud sättele tuginedes. Viidatud keeldumise alus kohaldub olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlus muutub hagimenetluseks (praegusel juhul hagita menetluseks) ja kohus on TsMS § 487 lõike 1 alusel kohustanud avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda avalduse vormis. Kolleegiumi hinnangul saab TsMS § 483 lõige 3 olla eraldiseisvaks keeldumise aluseks üksnes juhul, kui avaldaja jätab kohtu nõudmise täielikult täitmata, st ei esitagi kohtule nõutud menetlusdokumenti. Juhul, kui
2-20-115146 avaldaja on kohtule (hagi)avalduse esitanud, kuid tegemist on puudustega menetlusdokumendiga ja puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda TsMS § 3401 lõike 2 esimese lause kohta käivast kohtupraktikast ja tugineda lisaks TsMS §-s 371 ammendavas loetelus esitatud (hagi)avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alustele. Maakohus seda ei teinud. Seega ei ole maakohtu määrus nõuetekohaselt põhjendatud.
17.Eeltoodust järeldub ühtlasi, et selleks, et kohus saaks puudustega avalduse menetlusse võtmisest keelduda, peab olema tegemist sellise puudusega, mis takistab avalduse menetlemist TsMS § 371 mõistes. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et avaldaja ei ole esile toonud selget arvutuskäiku, kuidas on kujunenud põhivõlg ja viivisenõue ning et piisav ei ole, kui avaldaja esitab nõude aluseks olevad asjaolud avalduse lisas. Kolleegiumi arvates ei ole vaidlustatud määruses viidatud puuduste näol tegemist selliste puudustega, mis takistavad avalduse menetlusse võtmist, vaid enamuses eelmenetluses välja selgitatavate asjaoludega.
18.Iseenesest on õige maakohtu väide, et avaldaja ei ole avalduses ega puuduste kõrvaldamise menetlusdokumentides toonud selgelt esile kõiki nõude kujunemisega seotud asjaolusid. Viivisenõude kujunemisega seonduvad asjaolud on avaldaja esile toonud 16.07.2020 puuduste kõrvaldamise avalduse punktis 2. Avaldaja on selgitanud nõude õiguslikku alust nii 16.07.2020 menetlusdokumendi punktis 3 kui 03.08.2020 menetlusdokumendi punktis 3. Maakohtu viidatud põhinõude kujunemisega seonduvaid asjaolusid (arve tunnused, summa, (juhul, kui on toimunud) osalise laekumise summa) ei ole avaldaja tõepoolest esile toonud üheski menetlusdokumendis endas, vaid 16.07.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelis. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et avaldaja ei kajastanud 16.07.2020 tabelis olevat infot menetlusdokumendis endas, praegusel juhul alust väita, et tegemist on selliste puudustega avaldusega, mida ei ole võimalik menetleda. Ka menetlusökonoomiliselt ei ole mõistlik, et avaldaja peaks sellises olukorras esitama kohtule uue avalduse. Maakohtu määruses viidatud Riigikohtu lahendite puhul oli tegu mõnevõrra teistsuguse olukorraga kui praegu. Lahendis nr 3-2-1-141-13 ei olnud hageja esitanud kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, aga oli esitanud tõendeid, millest saab erinevaid asjaolusid järeldada. Riigikohtu seisukoht, et kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, lähtus sellest, et kohtu jaoks ei olnud selge, millele hageja hagi alusena tugineb. Praegusel juhul on avaldaja selgelt märkinud, et põhinõude kujunemise asjaolud nähtuvad 16.07.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tabelist, seega ei ole ebaselgust selles, millistele asjaoludele avaldaja tugineb. Lahendis nr 3-2-1-109-04 oli tegu asja lahendamisel konkreetsest tõendist nähtuva asjaolu hindamisega, millele pool ei tuginenud.
19.Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohtu puuduste kõrvaldamise määrustes viidatud tõenditega seonduv ei saa samuti olla menetlusse võtmise staadiumis määrava tähendusega. Kohus ei saa asja menetlusse võtmise otsustamisel anda hinnangut tõenditele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus menetlust lõpetavas lahendis.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/
2-20-115146
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.