Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

Avaldaja/võlgnik V T esitas 16.09.2020 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas 06.10.2020 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärna. Ajutise halduri aruanne V T’i perekonnaseis on rahvastikuregistris ABIELUS. Võlgnik on alates xxxx abielus isikuga A S (ik xxxx) ja tal on rahvastikuregistri andmetel üks alaealine laps, D T(ik xxxx). Võlgnik oli perioodil xxxx kuni xxxx abielus isikuga S J (ik xxxx) ja perioodil xxxx kuni xxxx isikuga J T (ik xxxx). Abieluvararegistris võlgniku kohta andmed puuduvad. Kui abieluvararegistris puuduvad andmed abikaasade kohta, eeldatakse, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhet. Äriregistri ja kinnistusraamatu andmetel võlgniku praegusel ja endistel abikaasadel seosed ja vara puudub, seega puudub halduril alus eeldada jagamata ühisvara olemasolu. Võlgnik ise samuti eitab jagamata ühisvara olemasolu. Täitemenetluse seadustiku (TMS) 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Töötasu alammäär on alates 01.01.2020 täistööajaga töötamise korral kuus 584 eurot. TMS 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus on 2020. aastal seega ühes kuus eelduslikult 779 eurot. Äriregistri andmebaasi kohaselt võlgnikul kehtivad ja kehtetud seosed puuduvad.

Kohustused Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 17 824,35 eurot. Võlgniku andmetel on tal alljärgnevad kohustused:

limiidikontot nr xxxx, mille lõppsaldo 21.10.2020 seisuga on 0.00 EUR. SEB Pank AS, LHV Pank AS, Coop Pank AS, Versobank AS (likvideerimisel), AS TBB Pank, Danske Bank AS Eesti filiaal, Luminor Bank AS, Citadele Banka AS Eesti filiaal ja OP Corporate Bank plc Eesti filiaal teatasid ajutisele haldurile, et võlgnikul puuduvad arveldusarved või hoiused viidatud pankades. AS-il LHV Finance oli võlgnikuga sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx, mis sõlmiti 15.02.2015 ja lõppes 15.01.2016. Lepingu summa oli 399,99 eurot ja kuumaksed summas 33.38 eurot. Seisuga 19.10.2020 võlgnikul AS-i LHV Finance ees kehtivad kohustused puuduvad. AS COOP Finants, AS Swedbank Liising, SIA UniCredit Leasing Eesti filial, ALG Liisingu AS, AS SEB Liising, Coop Liising AS, Citadele Leasing & Factoring ja OP Finance AS teatasid ajutisele haldurile, et nemad ei ole võlgnikuga lepinguid sõlminud. Luminor Liising OÜ ei ole ajutisele haldurile käesolevaks ajaks veel vastanud. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgnik liitunud kohustusliku kogumispensioniga (ei ole pankrotivara) aga ei ole võlgnik liitunud täiendava kogumispensioniga. Maanteeamet teatas ajutisele haldurile, et võlgniku nimele on registreeritud järgmised sõidukid: • xxxx, numbrimärk xxxx, esmane registreerimisaasta xxxx, omanik alates 06.08.2013 V T, kasutaja L S (xxxx); • xxxx, numbrimärgiga xxxx, esmane registreerimisaasta xxxx, vastutav kasutaja perioodil 27.10.2015 kuni 11.11.2017 V T, omanik xxxx OÜ. Alates 11.11.2017 on sõiduki omanik V T. Võlgniku 14.10.2020 vastuse kohaselt ülalnimetatud sõidukeid ei eksisteeri, võlgnik ei tea sõidukite asukohta, samuti ei oma võlgnik väidetavalt dokumente vara võõrandamise kohta, mistõttu hindab ajutine haldur kõnealused sõidukid käesoleval ajal väärtusetuks. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli võlgniku ettemaksukonto saldo 15.10.2020 seisuga 0 eurot ja on võlgnik saanud ajavahemikul 01.2019 kuni 01.2020 maksustatavat tulu xxxx OÜ-lt keskmiselt brutosummas 532 eurot kuus, samuti on võlgnik perioodil 01.2019 kuni 07.2020 saanud maksustatavat tulu Eesti Haigekassalt keskmiselt brutosummas 364 eurot kuus. Viimati teostas võlgnikule xxxx OÜ väljamakse veebruaris 2020 ja Eesti Haigekassa juulis. Pankrotiavalduse kohaselt on xxxx OÜ lõpetanud võlgnikuga töösuhte 03.07.2020 ja võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 200 eurot kuus (vt võlgniku selgitused maksejõuetuse tekkimisest pankrotiavalduse lisa 1 lk 3). Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimele avatud väärtpaberikontot. Ajutisele haldurile teadaolevalt oli võlgniku pankrotivara väärtus seega 21.10.2020 seisuga 27,53 eurot (AS Swedbank arvel olnud raha). Pandiõigused ja pankrotimenetluse kulud Pandiõigused ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad.

Võlgniku pankrotivara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid pankrot tuleb siiski kooskõlas PankrS § 171 lõikega 1-1 välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud oma pankrotiavalduses kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutine haldur on seisukohal, et V T’i maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest pankrotivara sisuliselt puudub, tema kohustuste eelduslik suurus on ca 20 000 eurot ja võlgniku sissetulek ei ole tema kohustuste täitmiseks piisav. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes (võlgnik on enda sõnul alates 2018.a oktoobrist osaliselt töövõimetu, mistõttu on võlgniku töölkäimise võimalused piiratud, samuti vähenes võlgniku maksejõulisus ka tänu töökoha kaotusele). Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta ning ajutise halduri ettepanek seoses edasise menetlusega Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal puuduvad. PankrS § 171 lõike 1-1 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6 lause 1). PankrS § 78 lg 1 kohaselt toimub võlausaldajate esimene üldkoosolek mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Ajutise halduri tasu ja kulud V T’i varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks tegi ajutine haldur järgmiseid toiminguid vähemalt 5 tunni ulatuses:

eurot (5 x 90 eurot), millele lisandub käibemaks summas 90 eurot (kokku 540 eurot koos käibemaksuga), millest: 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot (nelisada seitsekümmend kuus eurot 40 senti) hüvitada menetlusabi korras riigi eelarvelistest vahenditest, mis kanda OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr EE962200221053379266 AS-s Swedbank, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb ja 53 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,60 eurot, kokku 63,60 (kuuskümmend kolm eurot 60 senti) eurot mõista välja V T’i pankrotivara arvelt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täielikult rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt summas ca 20 000 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ja ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt praegu puuduvad. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid, kuid võlgnik on ühes pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise avalduse ning käesoleval ajal ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, tuleb pankrot välja kuulutada. Martin Pärn on andnud nõusoleku enda nimetamiseks V T’i pankrotihalduriks. Martin Pärn tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 30.11.2020 kell 11:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas (Lubja 4, Tallinn, IV korrus, saal 4016). PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku ilmuma 30.11.2020 kell 11:00 võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajja (Lubja 4, Tallinn, IV korrus, saal 4016). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks kokku 540 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 450 eurot + käibemaks 90 eurot, kokku 540 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaselt välja

mõista riigi vahenditest (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale) ja ülejäänud osas mõista välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.