2-20-3505/8 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-20-3505 Avalduse asjaolud, nõue (täpsustatud 20.03.2020, lk 35) A Pile kuulub pärimistunnistuse alusel korteriomand asukohaga Liiva 3-xxxx, Klooga alevikus. Avaldaja osutab Liiva 3 elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid. Osutatud teenuste eest esitab Avaldaja igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid sh A Pile. A P võlgnevus avaldaja ees on kujunenud alates 2003 kuni jaanuar 2020 kokku summas 15043,18 eurot. A P on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata ning kahjustades oma tegevusega/tegevusetusega kogu Liiva 3 Ühistu tegevust. A P on jäänud võlgu vee-, kütte, majahoolduse ja muude halduskulude osas pikal perioodil tekitades seejuures ühistu eelarve ja haldusfondi olulise puudujäägi, sest jooksvalt kaetakse A Pi poolt tekitatud võlgnevuse osas teiste liikmete poolt teostatud maksudest, milline aga on lubamatu ning kohusetundetu käitumine A Pi poolt. Vee -ja kanalisatsiooni kulude puhul on arvestuse aluseks kohaliku omavalitsuse so Lääne-Harju vallas (enne haldusreformi nimetatud kui Keila vald) kehtivad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid, mida korrutatakse arvel korteriomaniku poolt esitatud veekulu näiduga. Alates 01.01.2015 kehtib Klooga inimestele (sh A Pi ja teistele asjast huvitatud isikutele Liiva 3 KÜ-s) Keila vallas kehtestatud tariif vee- ja kanalisatsioonile kokku 3,816 eurot 1m3 kohta. Juhul, kui korteriomanik ei ole veearvestuse näitu esitanud, siis tuleb seda prognoosida või märkida selles kuus, kui korteriomanik hilinemisega esitab veenäidu. Kütte ning prügikulude konkreetse kuu arved jaotatakse solidaarselt vastavalt kõigi korteriomandite ruutmeetritele. Nimetatud viide on sätestatud KÜ Liiva 3 põhikirja punktis IV jaotise punktis 4.10: „4.10. Ühistu liikmete maksete suuruse määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas majas asuvate korterite üldpinnast, kui Ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud (elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed).“ Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ajavahemikus 2003 kuni jaanuar 2020 sissenõutavaks muutunud võlgnevus põhiosa 15043,18 eurot, riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 4 tunni eest 384 eurot. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud. Puudutatud isik esitas 27.10.2020 taotluse vastamise tähtaja pikendamiseks põhjusel, et ta ei ole kõikide nüanssidega tutvunud, sealjuures ei sisaldanud taotlus mingeid sisulisi vastuväiteid avaldusele. Kohus jättis 29.10.2020.a. kohtumäärusega taotluse rahuldamata. Puudutatud isik käesolevas asjas sisulist seisukohta ei ole esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas TsMS § 474 lg 4 III lause järgi. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Kuni 31.12.2017 kehtinud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1. lg 1 sätestab, et majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

2-20-3505 kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti ning lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 5.1 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest ning § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS §) 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on sätestatakse majanduskavas korteriomanike kohustuste jaotus selle kohta, kuidas nad peavad kandma majandamiskulusid. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega (lk 5) ja pärimistunnistusega (16.05.2011, nr 1558, lk 39) on tõendatud, et puudutud isik on korteriomandi, registriosa nr xxxx (Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3, eriomand 50) omanik alates 09.10.2004, olles nimetatud kuupäeval surnud E S ainupärija. Seega on talle üle läinud KÜS § 5.1 järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused. Ühistu põhikirja p 3.2.2 järgi tuleb liikmel ehk korteriomandi omanikul tasuda tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras. Ühistu põhikirja p 4.9 II lause järgi koosnevad maksed elamu hooldamiseks, teenindamiseks, jooksev- ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Ühistu põhikirja p 4.10 järgi lähtutakse ühistu liikmete maksete suuruse määramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas majas asuvate korterite üldpinnast, kui ühistu üldkoosoleku otsusega ei ole teisiti ette nähtud (elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed). Avaldaja on tõendanud põhikirjaga, et puudutud isikul ja tema õiguseelnejal ehk pärandajal E S on kohustus tasuda avaldajale põhikirja p 3.2.2, 4.9 II lause ja p 4.10 järgi tähtaegselt sihtotstarbelisi. Avaldaja on esitanud kohtule võlgnetava perioodi arvestused, millest nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus. Viidatud arvestustega ja korteriühistu põhikirjaga on tõendatud, et avalduses märgitud perioodil ehk 2003.a. jaanuarist

2-20-3505 kuni 31.01.2020 tuli pärandajal ja puudutatud isikul tasuda avaldajale vastavaid sihtotstarbelisi makseid kokku 15043,18 €. Seega oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale ära KÜS § 5.1,. § 7 lg 3, 15.1 järgi E S poolt põhikirja p 3.2.2, 4.9 II lause, pP 4.10 järgi. tasumata jäänud maksete võlg kuni tema surmani 09.10.2004 ja sealt edasi oli puudutatud isikul kohustus tasuda avaldajale põhikirja p 3.2.2, 4.9 II laus, p 4.10 ja KÜS § 15 lg 1, järgi majandamiskulusid ning alates 01.01.2018 kehtima hakanud KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 ja põhikirja p 3.2.2, 4.9 II laus, p 4.10 järgi. Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud mistahes vastuväited, taotlusi, tõendeid ega väitnud, et ta oleks märgitud nõutud summa avaldajale ära tasunud või et ta poleks tasumisega viivitanud. Kuna puudutatud isik ei ole arvetele, neis toodud summadele, oma kohustuse täitmata jätmisele vastu vaielnud, siis leiab kohus avaldaja esitatud tõendeid kogumis hinnates, et avaldus on tõendatud, põhjendatud. Nii on tõendatud, et avaldaja avalduses märgitud igakuised tasunõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi ja et puudutatud isik on rikkunud avaldaja põhikirja p 3.2.2, 4.9, 4.10 ja KÜS 15.1, § 5.1, KÜS § 7 lg 3, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu majandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja õiguseelneja (pärandaja) poolt tasumata maksed. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, AÕS § 75, KÜS § 5.1, 7 lg 3, § 15.1, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Kohus märgib, et avaldaja ei ole viivisenõuet summas 18 600,96 eurot esitanud (avaldus 04.03.2020, lk 1, p 3.9, 20.03.20, p 2.3, lk 36). Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale põhivõlga 15043,18 €. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulusid 384 eurot 4 tunni eest. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 II lausega jäävad avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest puudutud isik on põhjustanud selle, et avaldaja pidi oma õiguste kaitseks kohtuse pöörduma. Puudutud isiku menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause järgi tema enda kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 144 järgi on menetluskuludeks lõiv ja esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kookõlas TsM § 175.1 lg 1 kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust.