Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-4938

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku summas 23 931.90 eurot. võlgniku varaks on nõuded kolmandate isikute vastu summas 21 589.60 eurot, millest nõue summas 9730 eurot on A OÜ vastu, kelle suhtes 06.02.2019 lõpetati pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku hinnangul on nimetatud nõue ebatõenäoline. Samuti kuulub võlgnikule sõiduk Citroёn Berlingo, mille väärtuseks on 615.39 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei kata võlgniku vara tema kohustusi ning võlgniku juhatus on hinnanud võlgniku majandusliku olukorra selliseks, et võlausaldajate nõudeid ei suudeta tasuda ka pikemas perspektiivis ning võlgnikku ei ole võimalik viia enam seisu, kus tema varad kataksid kohustusi. Võlgnik leiab, et kujunenud olukorras tuleb ka arvestada riigis kehtinud eriolukorda ja üha süvenevat majanduskriisi. Võlgniku hinnangul on põhjendatud võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Harju Maakohtu 23.04.2020 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule oma aruande, mille kohaselt on Norest Consult Group OÜ on äriregistrisse kantud 26.05.2017, äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 2 500 eurot, äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Võlgniku osanikeks on alates asutamisest olnud võrdsetes osades A. B. ja V. L., kes on ka ajavahemikus ajavahemikul 26.05.2017 kuni 29.01.2019 olnud võlgniku juhatuse liikmeteks, alates 29.01.2019 on võlgniku ainsaks juhatuse liikmeks A. B.. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli isolatsioonitööde teostamine. Võlgniku igapäevane majandustegevus on lõppenud novembris 2019. a. Kõik töölepingud on samuti lõpetatud novembris 2019. a Norest Consult Group OÜ on olnud registreeritud käibemaksu-kohustuslasena alates 30.05.2017 - 20.03.2020. Võlgniku viimane

2-20-4938 registrile esitatud majandusaastaaruanne on 2018. aasta kohta, kus võlgniku käibeks oli pisut enam kui 380 000 eurot. Võlgniku suhtes on sissenõudja Tallinna Transpordiameti avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 026/2020/493 summa 31 eurot sissenõudmiseks. Pooleliolevaid kohtumenetlusi võlgniku suhtes ei ole, v.a käesolev pankrotiasi. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnik omab pangakontosid AS-is LHV Pank, kus kontode allkirjaõiguslikud/volitatud kasutajad on A. B. ja V. L. ja omas pangakontosid AS-is Luminor Bank, kus arvelduskontode kasutamiseks oli allkirjaõiguslik isik V. L., Internetipanga kaudu arvelduskontode kasutamise õigused olid antud järgmistele isikutele: V. L., A. B., M. B. ja A.S.. Võlgniku LHV Pank arvelduskontodel on rahalisi vahendeid kokku 4 eurot, samas on pank teatanud, et kontod on broneeritud võlas olevate teenustasude osas summas 23 eurot. Võlgniku volitatud esindaja poolt saadetud info kohaselt on kassa eest vastutav isik raamatupidaja V. L. (endine juhatuse liige), kelle käes on kassa jääk, mille suurus seisuga 23.04.2020 ei ole teada, sest V. L. eirab teadmata põhjustel Norest Consult Group OÜ korraldusi ja pöördumisi nende andmete saamiseks. Võlgnik kajastab bilansis nõudeid ostjate vastu kokku 21 589.60 eurot, millest 9 730 eurot moodustab nõue A OÜ vastu, mille osas on 06.02.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-19039 lõpetatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ülejäänud kajastatud nõuded on nõue T OÜ vastu summas 393.60 eurot, H AS vastu summas 4 794 eurot, X OÜ vastu summas 4 320 eurot ja V OÜ vastu summas 2 352 eurot. Nimetatud ostjate osas on ajutine haldur teinud päringu nii võlgnikule (selgitamaks, miks ei ole õnnestunud võlgu sisse nõuda) kui ka ostjatele. Ajutise halduri päringule nõuete sissenõutavuse osas on võlgniku esindaja teatanud, et ostjatega peetud läbirääkimised võla tasumiseks ei ole olnud edukad ja võlgnikul puuduvad vahendid nõuda võlgnevusi kohtu kaudu. V OÜ vastas ajutisele haldurile, et võlgniku poolt sellist arvet talle väljastatud ei ole, küll aga on sama teenuse eest samas summas arve väljastanud Norest Construction Group OÜ (üheks juhatuse liikmeks on A. B.), milline on ka V OÜ poolt tasutud. H AS on edastanud haldurile võlgniku poolt 15.10.2019 väljastatud kreeditarve nr 19066 summas -4 794 eurot, millega on varasem arve krediteeritud ja nõue H AS vastu puudub. T OÜ esindaja teatas samuti, et tema raamatupidamises sellist arvet ei ole. Ajutise halduri hinnangul ei ole usutav võlgniku väide, et ostjatega on peetud läbirääkimisi võlgade sissenõudmiseks ja võib kokkuvõttes eeldada, et võlgnikul puuduvad reaalselt sissenõutavad nõuded ostjate vastu. Võlgnik kajastab põhivarana 2006.a kaubikut Citroën Berlingo, registrimärk xxx, mis võlgniku esindaja kinnitusel ei ole hetkel töökorras ja asub remonditöökojas. Ajutise halduri hinnangul võib sellise sõiduki kiirmüügi hind olla mitte rohkem kui 500 eurot. Sõidukile on 24.10.2019 seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kinnisvara omanud ega oma ka praegu. Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule ei kuulu hetkel ka ühtegi registreeritud kaubamärki ega domeeni. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning avalikest registritest nähtavate andmetega ja on tuvastanud, et võlgniku vara turuväärtuseks on ca 500 eurot. Võlgniku poolt edastatud info kohaselt moodustavad kohustused hankijate ees kokku 4 860.92 eurot. Suurimateks hankijatest võlausaldajateks on X AS (endine X AS) põhinõudega summas

2-20-4938 1 451.60 eurot ja S OÜ põhinõudega summas 1 864.80 eurot. Teadaolevad teenustasudest tulenevad kohustused AS LHV Pank ees moodustab kokku 23 eurot. Lähtudes Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud ja võlgniku poolt deklareeritud andmetest moodustas võlgniku maksukohustus seisuga 23.04.2020 kokku 22 031.12 eurot, millest suurimad täitmata kohustused on tekkinud tasumata käibemaksu eest 11 363.72 eurot, sotsiaalmaksu eest 4 344.63 eurot ja arvestusliku viivise eest summas 2 308.12 eurot. Võlgniku kinnitusel on kõik töölepingud lõpetatud ja kohustusi töötajate ees ei ole. Kohtutäitur Mati Roodes menetluses on täitemenetlus 026/2020/493, mis on algatatud 23.03.2020 ja kus sissenõudjaks on Tallinna Transpordiamet. Tegemist on viivistasu otsusega (11.10.2019), kus sissenõutav trahvisumma on 31 eurot ja millele lisanduvad täituri tasu ja kulud kogusummas 37.76 eurot. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku vähemalt 26 983.80 eurot. Järgnev majandusnäitajate ülevaade on esitatud võlgniku poolt registrile esitatud aastaaruannete ja muu raamatupidamise info põhjal: 2017. aastal moodustas müügitulu kokku 241 894 eurot, majandusaasta lõppes kasumiga 26 244 eurot. Omakapital 2017 aasta lõpuks oli 26 244 eurot; 2018. aastal moodustas võlgniku käive kokku 382 335 eurot, kulud moodustasid kokku 372 797 eurot ja sellest tulenevalt teeniti kasumit 9 538 eurot. Omakapital 2018. aasta lõpuks oli 35 78 eurot; 2019. aasta tulud moodustasid kokku 230 896 eurot, kulud seevastu moodustasid kokku 270 878 eurot. Kahjumiks kujunes seega kokku 39 982 eurot ja omakapital 2019. aasta lõpus oli – 4 200 eurot (negatiivne). 2020. aastal majandustegevust pole olnud. Ajutise halduri ülesandeks muuhulgas on selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud, samuti anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku teadaolevad varad kokku ca 500 eurot, teadaolevad kohustused moodustavad kokku ligi 27 000 eurot. Võlgnikul puuduvad seega piisavad vahendid kõigi olemasolevate kohustuste tasumiseks. Võlgnik on selgitanud, et makseraskused on tekkinud seoses hankijate poolt tasumata jäänud arvetega. Ajutine haldur on temale teadaolevate asjaolude põhjal seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei saa hetkel tõendatult kinnitada, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine on tingitud võlgniku juhatuse liikmete tahtlikust tegevusest, kuna halduril puudub võimalus teostada täpsem erikontroll. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks saab lugeda vähemalt 2019. aasta novembrikuud, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskontod ja võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes. Võlgnikule tasumata arved pärinevad suures osas aastast 2018, maksuvõlgnevus on ületanud 20 000 euro piiri oktoobris 2019. a. Pankrotiavalduse tähtaegne esitamata jätmine on samuti üheks võimalikuks juhtimisvea tunnuseks. Samas ei põhjustanud pankrotiavalduse esitamata jätmine siiski ajutise halduri hinnangul võlgniku maksejõuetust.

2-20-4938 Ajutine haldur on analüüsinud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et vähemalt 54% ehk ca 460 000 eurot kogu võlgniku tegutsemise aja sissetulekutest (kogusummas 855 121 eurot) on sularahas kontodelt välja võetud. Samuti on suurel hulgal makseid tehtud erinevate maksekaartidega (s.h. erinevates söögikohtades, toidupoodides jms). Kuna kassaraamatut võlgnik ei ole haldurile esitanud ning tuhandete kaardimaksete kontrollimiseks ei ole ajutisel halduril võimalust, siis käesolevas pankrotiavalduse läbivaatamise menetluses ei ole ajutisel halduril võimalust viia läbi sisulist raamatupidamise erikontrolli tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutust või kõikide erinevate tehingute otstarbekust. Seda saab vajadusel korraldada peale pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb pärast pankroti väljakuulutamist analüüsida, kas on tõendeid võimaliku ettevõtte ülemineku kohta. Juhatuse liige A. B. on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks ka Norest Construction Group OÜ-s (registrikood 14170326), mis on 22.10.2019 ümber kujundatud osaühinguks ja alustanud äritegevust. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osanike poolt osamaksete sisse maksmist. Äriseadustiku § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Ehk siis nõuded osanike vastu saaks esitada peale pankroti väljakuulutamist. Ajutine pankrotihaldur peab muuhulgas andma hinnangu ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmete kohaselt hetkel võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalikud tellimused ja tööjõud. Võlgniku tervendamine ei ole samuti ajutise halduri hinnangul võimalik. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu, kuna kõik tema teadaolevad kohustused ületavad tema vara enam kui 26 000 euro võrra ning äriühingu pankrot tuleks välja kuulutada. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgnikul puudub vara katmaks kõiki pankrotiavalduse läbivaatamise kulusid, samuti puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks, milleks ajutise halduri ettepanekul peaks olema vähemalt 4 000 eurot (ajutise halduri tasu, võimaliku pankrotivara väljanõudmise, säilitamise ja müügi kuludega, raamatupidamise erikontrolli kulu, pankrotihalduri tasu jms). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis kuulub Norest Consult Group OÜ pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lg 1. Ajutine pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse

2-20-4938 läbiviimise kulude katteks (ajutise halduri ettepanekul peaks selleks summaks olema vähemalt 4 000). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis lõpetada Norest Consult Group OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lg 1. Pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu palun nimetada Norest Consult Group OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige A. B., isikukood xxx. Kohus tegi 07.07.2020 määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti Norest Consult Group OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 4 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnikule kuulub kaubik Citroën Berlingo, vl 2006. a, mis ei ole töökorras ja kiirmüügi hind võib olla 500 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgnik kinnisvara omanud. Võlgniku nimel ei ole registreeritud väärtpaberikontosid. Võlgnikule ei kuulu ühtegi registreeritud kaubamärki ega domeeni. Äriregistri andmetel on võlgniku osakapitali suuruseks 2 500 eurot, äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Äriseadustiku § 1401 lg 2 tulenevalt vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 26 983.80 euro ulatuses, millest kohustused hankijate ees on kokku 4 860.92 eurot, võlgniku maksukohustuse suuruseks on kokku 22 031.12 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, 2020. a majandustegevust ei toimunud, 2019. a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 39 982 eurot, võlgniku omakapital oli 2019. aasta lõpus oli – 4 200 eurot. 2020. aastal võlgniku majandustegevust ei toimunud. Töölepingud on töötajatega lõpetatud ja kohustusi töötajate ees ei ole. Võlgniku suhtes on algatatud 1 täitemenetlus. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul

2-20-4938 ei ole võlgniku ettevõtte tervendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja võlgniku majandustegevus on lõpetatud ning selle taastamine ei ole reaalne, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt ei saa hetkel tõendatult kinnitada, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimine on tingitud võlgniku juhatuse liikmete tahtlikust tegevusest, kuna halduril puudub võimalus teostada täpsem erikontroll. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et vähemalt 54% ehk ca 460 000 eurot kogu võlgniku tegutsemise aja sissetulekutest (kogusummas 855 121 eurot) on sularahas kontodelt välja võetud. Samuti on suurel hulgal makseid tehtud erinevate maksekaartidega (s.h. erinevates söögikohtades, toidupoodides jms). Kuna kassaraamatut võlgnik ei ole haldurile esitanud ning tuhandete kaardimaksete kontrollimiseks ei ole ajutisel halduril võimalust, siis ei olnud ajutisel pankrotihalduril võimalust viia läbi sisulist raamatupidamise erikontrolli tuvastamaks võlgniku rahaliste vahendite kasutust või kõikide erinevate tehingute otstarbekust, ajutise pankrotihalduri hinnangul saab seda teha peale pankroti väljakuulutamist. Lisaks tuleb pärast pankroti väljakuulutamist analüüsida, kas on tõendeid võimaliku ettevõtte ülemineku kohta. Juhatuse liige A. B. on 100% osanikuks ja juhatuse liikmeks ka Norest Construction Group OÜ-s (registrikood 14170326), mis on 22.10.2019 ümber kujundatud osaühinguks ja alustanud äritegevust. Täiendavalt toob ajutine haldur välja asjaolu, et ei ole tuvastanud võlgniku osanike poolt osamaksete sisse maksmist. Äriseadustiku § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Ehk siis nõuded osanike vastu saaks esitada peale pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Arvestades asjaolu, et võlgnikule kuuluva vara väärtuseks on 500 eurot ja võlgniku äriühing, mille osakapitali suuruseks on 2500 eurot, on asutatud sissemakset, millest tulenevalt vastutab osanik ÄS § 1401 lg 2 osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses,

2-20-4938 ning esinevad eelnevalt kohtulahendis välja toodud alused vara tagasivõitmiseks, siis leiab kohus, et tulenevalt võlgniku püsivast maksejõuetusest tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks Norest Consult Group OÜ pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.