PKI OÜ hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks XX vastuhagi PKI OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. septembri 2019. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja / vastuhagis kostja (vastustaja) PKI OÜ (registrikood 12814340), esindaja vandeadvokaat esindajad Chirag Mody Kostja / vastuhagis hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Ivo Kallas Menetluse liik
Istungimenetlus
Istungi toimumise aeg
16. september 2020. a
Resolutsioon:
1.Kinnitada PKI OÜ ja XX kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-754 järgmistel tingimustel:
1.1.XX (kostja) ja PKI OÜ (hageja) kaasomandis on kinnisasi aadressil Astangu tn 60a, Tallinn (registriosa nr 1565401, katastritunnus 78406:604:0290, edaspidi Kinnisasi). Pooled soovivad vaidluse lõpetada nii, et XX omandab PKI OÜ-le kuuluva Kinnisasja osa ehk 1⁄2 Kinnisasjast ja tasub selle eest PKI OÜ-le 50 000 eurot.
1.2.PKI OÜ annab XX-le üle PKI OÜ-le kuuluva 1⁄2 suuruse osa Kinnisasja kaasomandist, mille tulemusel kaasomand lõpetatakse ja Kinnisasi jääb XX ainuomandisse. PKI OÜ annab käesolevaga XX-le kõik vajalikud nõusolekud PKI OÜ-e kuuluva kaasomandi ülekandmiseks XX-le. XX kannab kõik omandi ülekandmisega seotud kulud.
1.3.Pooled teevad järgmised kinnistamisavaldused ning annavad ühtlasi ka nõusoleku vastavate kannete tegemiseks:
1.3.1.PKI OÜ lubab ja XX avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 1565401 teises jaos senine kanne PKI OÜ kohta ning kanda kinnistusraamatu teise jakku ainuomanikuna sisse XX.
1.4.XX tasub PKI OÜ-le viimasele kuuluva 1⁄2 kaasomandi saamise eest hüvitisena 50 000 (viiskümmend tuhat) eurot. XX on tasunud summa 50 000 eurot kohtudeposiidi arvelduskontole nr EE567700771003819792, mille arvelt tasutakse PKI OÜ-le kaasomandi lõpetamise hüvitis. See hüvitis tasutakse PKI OÜ arvelduskontole nr EE172200221061790879 pärast kompromissilepingu jõustumist.
1.5.Pooled kinnitavad vastastikku, et peale kompromissilepingus nimetatud nõuete ei ole neil üksteise vastu mis tahes varalisi või mittevaralisi nõudeid.
1.6.Kõik poolte kohtueelsed ja kohtuasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. septembri 2019. a otsus.
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Kohtumääruse jõustumisel edastada kohtumäärus p-de 1.3, 1.3.1 ja 5 täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
5.Kohtumääruse jõustumisel tühistada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kustutada Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 määruse alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1565401 XX-le (isikukood XXXXXXXXXXXX) kuuluvale kaasomandiosale kinnistust aadressiga Astangu tn 60a, Tallinn kantud:
5.1.eelmärge kaasomandi lõpetamise nõude ja kinnisasja PKI OÜ ainuomandisse jätmise nõude (st kaasomandiosa omandi üleandmise nõude) tagamiseks PKI OÜ (registrikood 12814340) kasuks;
5.2.järgmise sisuga märkus: „PKI OÜ ja XX vahel on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-19-754, mille esemeks on PKI OÜ hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistule nr 1565401 selliselt, et kinnistu nr 1565401 jääb PKI OÜ ainuomandisse“.
6.Kohtumääruse jõustumisel välja maksta Emmashof OÜ poolt XX eest
22.oktoobril 2020. a kohtu ettemaksukontole nr EE567700771003819792 tasutud 50 000 eurot PKI OÜ arvelduskontole nr EE172200221061790879.
7.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
8.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot ja kanda see XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-754 Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 16. jaanuaril 2019 hagi, milles palus lõpetada hageja ja kostja kaasomand kinnisasjale asukohaga Astangu tn 60a, Tallinn (registriosa nr 1565401) selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ja hageja kohustub tasuma kostjale tema omandiosa kaotuse eest hüvitise summas 40 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja lõpetada poolte kaasomand kinnisasjale müües kinnisasi kohtutäituri korraldataval kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning jagades saadav raha kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandiosade suurusele.
2.Hageja esitas hagi tagamise taotluse, mille maakohus 28. jaanuari 2019 määrusega rahuldas. Maakohus määras, et hagi tagamiseks tuleb a. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1565401 XX`ile (isikukood XXXXXXXXXX) kuuluvale kaasomandiosale kinnistust asukohaga Astangu tn 60a, Tallinn, eelmärge kaasomandi lõpetamise nõude ja kinnisasja PKI OÜ ainuomandisse jätmise nõude (st kaasomandiosa omandi üleandmise nõude) tagamiseks PKI OÜ (registrikood 12814340) kasuks; b. kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 1565401 PKI OÜ (registrikood 12814340) kasuks järgmise sisuga märkus: „PKI OÜ ja XX vahel on pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas 2-19-754, mille esemeks on PKI OÜ hagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistule nr 1565401 selliselt, et kinnistu nr 1565401 jääb PKI OÜ ainuomandisse.
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõustus, et kinnistu turuväärtus on 48 000 eurot. Kostja oli ka nõus kaasomandi lõpetamisega ja asja jagamisega selle jätmisega ühele kaasomanikule kohustusega hüvitada teisele omandiosa kaotus rahas, kuid kostja polnud nõus, et kinnistu jääb hagejale. Kostja esitas 18. veebruaril 2019 vastuhagi, milles palus kaasomand kinnisasjale lõpetada selliselt, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja maksab hagejale rahalise hüvitise omandiõiguse kaotamise eest summas 26 000 eurot.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu.
5.Harju Maakohus tegi 13. septembril 2019 otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus määras lõpetada hageja ja kostja kaasomand kinnisasjale ning kinnisasi jagada müües see kohtutäituri poolt korraldataval kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning enampakkumise tulem jagada selliselt, et hageja saab 1⁄2 tulemist ja kostja saab 1⁄2 tulemist. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-754
6.Kostja esitas maakohtu otsusele 14. oktoobril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
7.16. septembri 2020 kohtuistungil avaldasid pooled kohtule, et vaidluse lahendamine võib olla võimalik poolte kokkuleppel. Ringkonnakohus määras pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks.
8.26. oktoobril 2020 esitasid pooled ringkonnakohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral palusid nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
10.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
11.Praeguses asjas vaidlesid pooled kaasomandi lõpetamise üle. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja omandab hagejale kuuluva kinnisasja osa ehk 1⁄2 kinnisasjast ja tasub selle eest hagejale 50 000 eurot. Pooled kinnitavad, et neil ei ole peale kompromisslepingus nimetatud nõuete üksteise vastu mis tahes varalisi või mittevaralisi nõudeid. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kompromiss on kohtule esitatud digitaalselt allkirjastatult.
12.Pooled on avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust. Samuti on pooled kinnitanud, et neil on kõik õigused kompromissilepingu sõlmimiseks, kompromissilepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus ning kompromissilepingu tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
13.Pooled leppisid kokku, et kompromissilepingut kinnitav kohtulahend asendab kinnistusraamatu kande muutmiseks vajalikku poolte nõusolekut KRS § 35 lg 1 p 2 tähenduses hageja 1⁄2 Kinnisasja kaasomandi osa ülekandmiseks kostjale. Pooled palusid kohtul edastada kompromissilepingu ja seda kinnitava kohtulahendi Tartu Maakohtu Registriosakonnale kohtulahendi täitmiseks ja registrikannete tegemiseks.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-19-754
14.TsMS § 442 lg 5 esimese lause ja TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohtul otsuses või asja menetlust lõpetavas määruses võtta seisukoht varem määratud hagi tagamise abinõu kohta. Ringkonnakohus tühistab 28. jaanuari 2019 maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud TsMS § 445 lg 2 ja § 386 lg 4 alusel. Pooled on kohtule 3. novembril 2020 avaldanud, et ei oma vastuväiteid hagi tagamise abinõu tühistamisele.
15.Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv summas 225 eurot tagastada.
16.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud kolme päevani kompromissi kinnitava kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.