Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kinnistute arendamise rahastamiseks vajaliku laenuraha Crowdestate’i poolt hallatava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi www.crowdestate.eu kaudu. 24.08.2018 allkirjastas võlgnik pakkumuse laenu saamiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, arendamiseks. Nimetatud pakkumuse alusel sõlmiti võlgnikuga neljas etapis kokku 2 729 laenulepingut, mille alusel anti võlgnikule laenu kokku 720 000 eurot. Xxxx laenulepingute alusel laenu väljastamine võlgnikule loeti kokkuleppel võlgnikuga toimunuks samuti neljas etapis: 05.09.2018 kokku summas 145 000,00 eurot, 21.09.2018 kokku summas 225 000,00 eurot, 02.10.2018 kokku summas 200 000,00 eurot ja 25.10.2018 kokku summas 150 000,00 eurot. Tulenevalt laenu suurusjärgust maksti laen võlgnikule välja 15 erineva maksega. 16.10.2018 allkirjastas võlgnik pakkumuse laenu saamiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, arendamiseks. Nimetatud pakkumuse alusel sõlmiti võlgnikuga kokku 1 827 laenulepingut, mille alusel anti võlgnikule laenu kokku 720 000 eurot. Xxxx laenulepingute alusel laenu väljastamine võlgnikule loeti kokkuleppel võlgnikuga toimunuks samuti neljas etapis: 01.11.2018 kokku summas 145 000,00 eurot, 27.11.2018 kokku summas 225 000,00 eurot, 20.12.2018 kokku summas 200 000,00 eurot ja 31.01.2019 kokku summas 150 000,00 eurot. Tulenevalt laenu suurusjärgust maksti laen võlgnikule välja 27 erineva maksega. 05.09.2018 sõlmitud notariaalse lepingu alusel seati xxxx laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks tagatisagendi kasuks registriossa nr xxxx kantud kinnistule, asukohaga xxxx, hüpoteek summas 960 000 eurot. 4(10) 01.11.2018 sõlmitud notariaalse lepingu alusel omandas tagatisagent E tagatisagent OÜ-lt xxxx laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks registriossa nr xxxx kantud kinnistule, asukohaga xxxx, seatud hüpoteegi summas 422 500,00 eurot ja hüpoteegi summas 150 000,00 eurot. Lisaks seati nimetatud kinnistule tagatisagendi kasuks xxxx laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks täiendav hüpoteek summas 367 500,00 eurot. Xxxx laenulepingutest ega xxxx laenulepingutest tulenevaid kohustusi ei ole võlgnik käesoleva ajani täielikult täitnud. Samuti on võlgnik jätnud tasumata Koostöölepingust tulenevad tasud summas 61 920,00 eurot ning kogunenud viivised ja leppetrahvi. Crowdestate ja tagatisagent edastasid 17.01.2020 võlgnikule nõudekirja kohustuste tasumiseks ning pankrotihoiatuse, milles nõudsid kohustuste täitmist 20 päeva jooksul. Võlgnik sai 17.01.2020 nõudekirja koos pankrotihoiatusega kätte hiljemalt 20.01.2020, kuid ei ole sellest hoolimata oma kohustusi käesoleva ajani täitnud. Seetõttu on põhjendatud alus arvata, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Tagatisagendil on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 1 879 748,33 eurot. Tagatisagendil on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku suhtes järgnevad sissenõutavaks muutunud nõuded. - Xxxx laenulepingutest tulenev põhiosa võlgnevus 720 000,00 eurot. Võlgnik ei ole teinud xxxx laenulepingutest tulenevate kohustuste katteks ühtegi makset. Seega on käesoleval hetkel xxxx laenulepingutest tulenev tagastamata laenusumma suurus (põhiosa) 720 000 eurot. Vastava summa pidanuks võlgnik tagastama esialgu hiljemalt 31.07.2019. Võlgnik laenusummat ega kogunenud intressi nimetatud kuupäevaks ei tasunud ning kasutas xxxx laenulepingute punktis 8.2 sätestatud ühepoolset pikendamisõigust. Viidatud pikendamisõiguse kasutamisest tulenevalt pikenesid xxxx laenulepingud 4 kuu võrra ning uueks laenusumma tagastamise kuupäevaks sai 30.11.2019. Kuna võlgnik ei tagastanud laenu ka selleks kuupäevaks, on laenu põhiosa võlgnevus tervikuna sissenõutav. - Xxxx laenulepingutest tulenev põhiosa võlgnevus 720 000,00 eurot. Võlgnik ei ole xxxx laenulepingutest tuleneva põhinõude katteks makseid teinud. Seega on käesoleval hetkel xxxx

laenulepingutest tulenev tagastamata laenusumma suurus (põhiosa) 720 000 eurot. Vastava summa pidanuks võlgnik tagastama esialgu hiljemalt 30.06.2019. Võlgnik laenusummat ega kogunenud intressi nimetatud kuupäevaks ei tasunud ning kasutas xxxx laenulepingute punktis 8.2 sätestatud ühepoolset pikendamisõigust. Viidatud pikendamisõiguse kasutamisest tulenevalt pikenesid xxxx laenulepingud 4 kuu võrra ning uueks laenusumma tagastamise kuupäevaks sai 31.10.2019. Kuna võlgnik ei tagastanud laenu ka selleks kuupäevaks, on laenu põhiosa võlgnevus tervikuna sissenõutav. Xxxx laenulepingutest tulenev intressivõlgnevus 106 148,33 eurot. Xxxx laenulepingute punkti 1.5 ja 3.2 alusel kohustus võlgnik tasuma laenusummalt intressi 12% aastas ning punkti 1.6 alusel tagastama laenusumma koos kogunenud intressiga hiljemalt 31.07.2019. Tulenevalt xxxx laenulepingute punktis 8.2 sätestatud pikendamisõiguse kasutamisest pikenesid xxxx laenulepingud 4 kuu võrra (kuni 30.11.2019) ning pikendatud kuudel kohustus võlgnik tasuma xxxx laenulepingute punktist 8.2 tulenevalt 2 protsendipunkti võrra suurendatud määras intressi ehk 12+2 = 14% aastas. Xxxx laenulepingutest tulenev intressivõlgnevus 31 200,00 eurot. Xxxx laenulepingute punkti 1.5 ja 3.2 alusel kohustus võlgnik tasuma laenusummalt intressi 11% aastas ning punkti 1.6 alusel tagastama laenusumma koos kogunenud intressiga hiljemalt 30.06.2019. Tulenevalt xxxx laenulepingute punktis 8.2 sätestatud pikendamisõiguse kasutamisest pikenesid xxxx laenulepingud 4 kuu võrra (kuni 31.10.2019) ning pikendatud kuudel kohustus võlgnik tasuma xxxx laenulepingute punktist 8.2 tulenevalt 2 protsendipunkti võrra suurendatud määras intressi ehk 11+2 = 13% aastas. Võlgnik on teinud xxxx laenulepingutest tuleneva intressivõlgnevuse katteks 08.07.2019 makse summas 20 000 eurot ning 01.08.2019 makse summas 23 718,89 eurot. Xxxx laenulepingutest tulenev viivise võlgnevus 135 000,00 eurot (seisuga 03.04.2020). Xxxx laenulepingute p-de 4.3 ja 4.5 kohaselt on tagatisagendil laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivist määras 0,15% päevas. Xxxx laenulepingutest tulenev viivise võlgnevus on arvutatud järgnevalt: 720 000 eurot x 0,15% x 125 päeva8 = 135 000,00 eurot. -Xxxx laenulepingutest tulenev viivise võlgnevus 167 400,00 eurot (seisuga 03.04.2020). Xxxx laenulepingute p-de 4.3 ja 4.5 kohaselt on tagatisagendil laenulepingutest tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral õigus nõuda võlgnikult viivist määras 0,15% päevas. Xxxx laenulepingutest tulenev viivise võlgnevus on arvutatud järgnevalt: 720 000 eurot x 0,15% x 155 päeva9 = 167 400,00 eurot. Kokku on tagatisagendil Laenulepingute alusel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 1 879 748,33 eurot (1 440 000 + 137 348,33 + 302 400,00). Crowdestate’il on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 134 244,72 eurot - Tasumata Koostöölepingu arved summas 61 920,00 eurot. Võlgnik kohustus Koostöölepingu pde 1.3.5 ja 3.1-3.4 alusel maksma Koostöölepingu alusel Portaali kasutamise ja Crowdestate’ilt kaasnevate teenuste saamise eest tasu. Võlgnik on jätnud tasumata üheksa arvet kogusummas 61 920,00 eurot. - arve nr 201810002 summas 9 600,00 eurot, - arve nr 201812001 summas 17 760,00 eurot, - arve nr 201812004 summas 9 600,00 eurot, - arve nr 201812037 summas 1 920,00 eurot, - arve nr 201901012-EE summas 7 200,00 eurot, - arve nr 201902009-EE summas 7 200,00 eurot, - arve nr 201903032-EE summas 2 880,00 eurot, - arve nr 201906034-EE summa 2 880,00 eurot, - arve nr 201909022-EE summa 2 880,00 eurot. - Koostöölepingust tulenev leppetrahv 28 800,00 eurot Koostöölepingu p-de 6.2 ja 6.2.2 kohaselt on Crowdestate’il õigus nõuda võlgnikult leppetrahvi (iga rikkumise eest), kui viimane rikub Koostöölepingut. Leppetrahvi suuruseks on 2% rahastamiskampaania eesmärgiks olevast summast. Kuivõrd Koostöölepingu alusel viidi läbi 2

rahastuskampaaniat kogusumma 1 440 000,00 euro ulatuses, on leppetrahvi suuruseks 28 800,00 eurot ((720 000 + 720 000) x 2%). Leppetrahvi nõude esitas Crowdestate võlgnikule 17.01.2020 nõudekirjas koos pankrotihoiatusega, mille sai võlgnik kätte hiljemalt 20.01.2020. Koostöölepingu punkti 6.2 kohaselt kohustus võlgnik tasuma leppetrahvi 10 päeva jooksul nõude esitamisest ehk hiljemalt 30.01.2020. - Koostöölepingust tulenev viivise võlgnevus 43 524,72 eurot (seisuga 03.04.2020) Koostöölepingu p 6.3 järgi on Crowdestate’il võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist määras 0,15% päevas. Kokku on Crowdestate’l Koostöölepingu alusel võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 134 244,72 eurot (61 920,00 + 28 800 + 43 524,72). Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid pankrotiavaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Tamme Arenduse OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldajate nõude aluseks on 21.08.2018 Crowdestate Holding ja Tamme Arenduse OÜ vahel sõlmituid ühisinvesteeringute internetiplatvormi kasutamise koostööleping, mille alusel sai võlgnik võimaluse kaasata aadressidel xxxx ja xxxx asuvate kinnistute arendamise rahastamiseks vajaliku laenuraha Crowdestate’i poolt hallatava kinnisvara ühisinvesteeringute internetiplatvormi www.crowdestate.eu kaudu. 24.08.2018 allkirjastas võlgnik pakkumuse laenu saamiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, arendamiseks. Nimetatud pakkumuse alusel sõlmiti võlgnikuga neljas etapis kokku 2 729 laenulepingut, mille alusel anti võlgnikule laenu kokku 720 000 eurot. 16.10.2018 allkirjastas võlgnik pakkumuse laenu saamiseks kinnisasja, asukohaga xxxx, arendamiseks. Nimetatud pakkumuse alusel sõlmiti võlgnikuga kokku 1 827 laenulepingut, mille alusel anti võlgnikule laenu kokku 720 000 eurot. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldajad esitasid 17.01.2020 võlgnikule nõudekirja kohustuste tasumiseks ning pankrotihoiatuse. Võlgnik sai 17.01.2020 nõudekirja koos pankrotihoiatusega kätte hiljemalt 20.01.2020. a. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldajad on esitanud nõude tõendamiseks laenulepingud, väljamaksete maksekorraldused, tasumata arved. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 900 000 euro väärtuses. Võlgnikul on täitmata kohustusi 3 523 379,30 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku majandustegevus ei ole täielikult lõppenud, kuid see on peatunud. Võlgnik on enam kui aasta jooksul tegelenud õigusvaidluste pidamisega, kuid seejuures ei ole võlgnik oma põhitegevuse, so korterelamute arendamisega, tegelenud. Võlgniku suhtes on käimas kolm täitemenetlust, millest kõik enam kui kolm kuud. Võlgnik on oma äritegevuses ebaõnnestunud ega ole suuteline võõrvahendite eest valmis ehitama korterelamuid ning neid võõrandama. Maksejõuetuse põhjus ajutises menetluses tuvastatu põhjal on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku tervikuliku raamatupidamisega ning selle aluseks olevate dokumentidega. Seega ei saa aga välistada, et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteotunnustega teod või raske juhtumisviga. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Võlgnik ei ole haldurile esitanud täielikke andmeid tehingute kohta, millest tulenevalt on raskendatud võlgniku arvelduskontodelt nähtavate kannete tegeliku majandusliku sisu hindamine. Samuti ei ole halduril kogu ülevaadet võlgniku poolt võõrandatud korteriomandite osas. Võlgnik asutatud ilma osakapitali sissemakseta ja võlgnik kinnitanud, et sissemakset ei ole tehtud, millest tulenevalt esineb alus nõude summas 2 500 eurot esitamiseks võlgniku praeguse ja varasema osaniku vastu ÄS §-is 1401 lg 2,3 toodud alustel. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on PankrS § 86 lg 1 ja § 19 alusel kohustatud juhatuse liige M. R.. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 14,25 töötunni eest kokku summas 1 353,75 eurot (lisandub käibemaks 270,75 eurot). Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 624,50 eurot ja tehtud kulutuste eest 24 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldajate menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud vastavalt 1 599 eurot (lisandub istungil osalemisega seotud kulu 52 eurot)(sh käibemaks) ja 1 932,50 eurot (sh riigilõiv 600 eurot)(ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et võlausaldajate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohus on 13.11.2013. a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku

hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja poolt avaldajale osutatud õigusabi tunnihinnaga 130 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa see kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate põhjendatud menetluskulu vastavalt 1 651 eurot ja 1 932,50 eurot. Kohus määrab kindlaks võlausaldajate poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise suuruse. Viivisenõude jätab kohus rahuldamata. Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.