Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-11169 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta S.e lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või S.e täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva S.ise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus S.isel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue C. S. (kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 11.04.2013 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr ISS-1373 xxx eluruumi kasutamiseks. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles üürilepingu 07.11.2019 erakorraliselt üles seoses kostja üürivõlgnevusega, paludes eluruum tagastada 30.12.2019. Kostja andis Hagejale eluruumi valduse üle 02.01.2020. Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule Raadiku Arendus OÜ-le. Valduse ülevõtmise hetkel oli kostja võlgnevus üüri ja kõrvalkulude eest summas 1417.75 eurot. Täiendavalt on hagejal kostja vastu eluruumi kahjustumisest tulenev kahjunõue summas 1133.87 eurot. Nimetatud summa on seotud kostja või temaga koos eluruumi kasutanud isikute poolt eluruumidele tekitatud puuduste kõrvaldamise kuluga. Puudused tuvastati eluruumi valduse saamisel 02.01.2020, mille käigus hageja esindaja vaatas eluruumi üle ja koostas akti koos fotodega, millega fikseeriti kostja valduses olnud xxx eluruumides tuvastatud puudused. Kostja poolt tagastatud eluruum ei olnud lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisus. Eluruum oli S.iste puudustega, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks tavapärase kasutamise käigus, sest puudusi ei saanuks kõrvaldada puhastamise ja seinte üle värvimisega. Hageja palub 1) välja mõista kostjalt Hageja kasuks võlgnevus xxx eluruumi kasutamise eest summas 1417.29 eurot. 2) Välja mõista kostjalt Hageja kasuks xxx eluruumi kahjustamisest tulenev kahjunõue summas 1133.87 eurot. 3) Välja mõista kostjalt Hageja kasuks võlgnevuselt arvestatud viivis summas 171.65 eurot. 4) Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-20-11169 Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kätte toimetatud kostjale isiklikult 04.09.2020.a. (AET-is). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palus määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 03.08.2020.a ning kohus on hagiavalduse 01.09.2020.a määrusega menetlusse võtnud. 01.09.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 14 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 08.09.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kohtumaterjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 275 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid kohtuasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada S.e kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.