Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
497,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048) Hageja esindaja: S P (e-post xxx) Kostja: Air Baltic Corporation AS registrikood 40003245752) Kirjalik menetlus
(välisriigi
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks põhivõlgnevus 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42,98 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.11.2020.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja Air Baltic Corporation AS kanda.
5.Välja mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS hageja Flagito OÜ kasuks menetluskulud 820,00 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja asjaolud
2-20-1010
1.Hagiavalduse kohaselt oli reisijal M Nl kinnitanud broneeringu lennule BT494 ja BT317 lähtepunktiga Split sihtpunktiga Tallinn, vahemaandumisega Riia, mis pidi toimuma 10.06.2019.a. Esimene lend BT494 hilines, mistõttu reisija jäi maha jätkulennust BT317 ja jõudis sihtpunkti rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Nimelt pidi reisija esialgselt lennuga BT317 jõudma Tallinnasse kell 19:05, kuid määratud asenduslennuga BT361 Riia-Tallinn jõudis reisija sihtpunkti ca 5 tundi esialgselt planeeritust hiljem. 01.07.2019 saatis reisija kostjale nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi: Määrus) alusel. 25.07.2019 saatis kostja vastuse, milles keeldus määruse alusel hüvitist maksmast. Kostja on seisukohal, et lennu hilinemise põhjustas tehniline rike. 05.01.2020 loovutas reisija oma nõude hagejale. 21.01.2020 esitas hageja Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse kostja vastu, millisele esitas kostja vastuväite 20.03.2020. 03.04.2020 tegi Harju Maakohus määruse, millega kohustati hagejat esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavalduses ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest ja tasuma täiendavalt riigilõivu. Käesolevaga esitab hageja hagiavalduse kostja vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel hüvitise, viivise ning sissenõudmiskulude nõudes, kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud. Hageja on seisukohal et ei kostja ole tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas erakorraline asjaolu.
2.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista EL määruse 261/2004 alusel hüvitis summas 400 eurot, perioodil 01.07.2019 kuni 16.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,49 eurot ning edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt summas 400 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 17.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 2 1 II lauses sätestatud määras protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni; 3. mõista Air Baltic Corporation AS-lt Flagito OÜ kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostja vastuväited
3.Vastuses hagile ei võta kostja hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja on seisukohal, et kostjal puudub kohustus maksta reisijale hüvitist. Kostja on lennuettevõtja. Lendu BT493 ja BT494 teostanud lennukil tuvastatud jäätmesüsteemi defekti puhul oli tegemist tootmisdefektiga, mis esines ka teistel sama seeria, Airbus A220-300 lennukitel. Kirjavahetusest lennuki tootjaga nähtub, et defekt esines ka tootja varustaja poolt läbi viidud simulatsioonil. Tootja on selgitanud, et defekti põhjustasid mitmed asjaolud, kuid süsteemi tehtud muudatuste ja uuenduste tulemusel peaks esinenud defekt olema lahendatud. See tähendab ühtlasi, et lennukil esinenud defekt väljus selgelt kostja kontrolli alt. Seejuures avastas kostja esinenud rikke vahetult enne lennu BT493 teostamist. Tegemist oli ootamatu rikkega, mida ei olnud tuvastatud ka lennuki korrapärase hoolduse käigus ning mida kostjal ei olnud võimalik varasemalt vältida. Jäätmesüsteemi defekt mõjutab sealjuures ühtlasi ka lennuohutust. Kaasaegsetes lennukites juhib tootja tarkvara kõiki mootoriseadmeid, sh tõlgendab ka pilootkäsklusi. Mistahes sellise tarkvara rikked või ebakõlad mõjutavad lennuohutust ja ohustavad tõsiselt ka kõiki reisijaid. Seetõttu on kostja seisukohal, et lend BT493 hilines tootjast tuleneva tehnilise rikke tõttu, mis põhjustas ühtlasi ka lennu BT494 hilinemise. Ja järgnevalt jäi lennu BT494 hilinemise tõttu reisija maha ka Riia-Tallinn lennust BT317. Kokkuvõttes jõudis reisija sihtkohta rohkem kui 3 tundi hiljem tulenevalt esinenud erakorralisest asjaolust. Kostja võttis seejuures kasutusele kõik vajalikud ja võimalikud meetmed, et tagada võimalikult lühike hilinemine ning et reisija jõuaks võimalikult kiiresti sihtkohta. Lennust BT317 maha jäämisel võimaldas kostja reisijale koheselt ka asenduslennu
BT361.
2-20-1010 Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.M N oli kinnitanud broneeringu lennule BT494 ja BT317 lähtepunktiga Split sihtpunktiga Tallinn, vahemaandumisega Riia, mis pidi toimuma 10.06.2019.a. Esimene lend BT494 hilines, mistõttu reisija jäi maha jätkulennust BT317 ja jõudis sihtpunkti rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Nimelt pidi reisija esialgselt lennuga BT317 jõudma Tallinnasse kell 19:05, kuid määratud asenduslennuga BT361 Riia-Tallinn jõudis reisija sihtpunkti ca 5 tundi esialgselt planeeritust hiljem.
7.Kohus juhindub tsiviilasja läbivaatamisel võlaõigusseadusest (VÕS) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2004 määrusest (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus nr 261/2004). VÕS § 76 lg 1, sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määruse nr 261/2004 artiklile 5, mis reguleerib lennu tühistamist. Nimetatud sätte punkti 1 lg c ütleb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid ei ole tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest vähemalt seitse päeva ja hiljemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda
2-20-1010 lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Vastavalt artikkel 7 lg 1 p-le b on üle 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus saada hüvitist 400 eurot.
9.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - lennu BT494 osutajaks oli kostja; - lennu Split-Tallinn vahemaa oli 1859 km; - lennu BT317 planeeritud saabumisaeg 10.06.2019 oli kell 19:05; - M Nl oli kinnitatud broneering nr U3IX72 lendudele BT494 ja BT317 (tl 24;26-28); - 01.07.2019 saatis reisija M N nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni määruse 261/2004 alusel; - 25.07.2019 saatis kostja vastuse, milles keeldus hüvitist maksmast, kuivõrd lennu tühistamise põhjustas lennuki tehniline rike; - M N loovutas 08. jaanuari 2020 nõude loovutamise lepinguga määrusest nr 261/2004 tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 31-33)
10.Kostja ei ole vaidlustanud, et 10.06.2019.a toimuma pidanud lennu BT494 väljumise hilinemise tõttu on reisijal määruse nr 261/2004 alusel õigus saada hüvitist 400 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et lennu BT494 väljumine ei oleks hilinenud. Vaidlus on selle üle, kas lennu väljumise hilinemine on tingitud erakorralisest asjaolust määruse 261/2004 artikli mõttes.
11.Kohus täitis 02.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 52-52 pöördel).
12.Hageja tugineb hüvitise nõude puhul Euroopa Liidu määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Määrust kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Euroopa Kohtu praktika (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07) kohaselt tuleb määruse nr 261/2004 artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Sellega nõustus ka kostja (kostja 21.05.2019 vastuse p 17). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500– 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt lend hilines ning kostja jõudis sihtkohta rohkem kui 5 tundi hiljem. Hagiavalduse kohaselt ei teavitatud hagejat lennu hilinemisest. Seetõttu loeb kohus, et kohaldub kolmas alternatiiv. Kostja ei ole ümber lükanud, et lend oleks hilinenud.
13.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõestada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse 261/2004 art 5(3)). Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks artikli 5(3) tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohus, C‐315/15, punkt
2-20-1010 22). Tehnilised probleemid, mis ilmnevad õhusõidukite hoolduse käigus või niisuguse hoolduse puudumise tõttu, ei saa üldjuhul olla „erakorraliseks asjaoluks“ (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 25). Lennuki osade enneaegset või ootamatut riket ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks, kui rike toimub seoses lennuki osaga, mis on mõeldud mingi perioodi järel või mingite tingimuste saabumisel väljavahetamiseks (Euroopa Kohus, C832/18, p 40-42). Erandiks võivad olla juhud, kus lennukite tootja või muu pädev asutus tuvastab, et lennukid on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust (Euroopa Kohus, C‐549/07, punkt 26). Erandit võib tõendada see, kui sama probleem esineb mitmel õhusõidukil või lennukite tootja või pädev ametiasutus on teatanud, et ka teised lennukid on varjatud tootmisdefektiga (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 40). Samas tuleb hinnata ka seda, kas rikke ennetamine või kõrvaldamine või defektse osa asendamine kuulus lennuettevõtja tegeliku kontrolli alla või mitte (Euroopa Kohus, C-257/14, punkt 43).
14.Lennuettevõtja peab tõendama, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohus, C-501/17, punkt 31). Seega võib kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui on tõendatud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Lisaks peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist.
15.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et lennu hilinemise põhjustas tootmisdefekt ja tootmisdefekti tõttu oli lennukiga lendamine välistatud ohutuse eesmärgil. Samuti on tõendamata, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist. Kohtule 07.05.2020 kostja vastusega esitatud lisa 2, tootja selgitus ja 22.06.2020.a esitatud tootja hoolduskiri nimetatut kohtu hinnangul käesoleval hetkel ei tõenda. Kostja 07.05.2020.a ja 22.06.2020.a menetlusdokumentides ei ole kostja ka veenvalt selgitanud, miks peaks nimetatud tõendeid hinnates jõudma järeldusele, et lennu BT494 hilinemise põhjustanud tehniline rike oli tootja defekt ja selle tõttu oli lennukiga lendamine välistatud lennuohutuse tõttu. Kostja 07.05.2020.a menetlusdokumendiga esitatud lisa näol on tegemist tootja soovitusliku hooldusjuhendiga vältimaks võimalikku riket. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab ning kohus ise asjaolusid tõenditest ei otsi. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine ei ole erakorraline asjaolu, kuna niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga. See ootamatu sündmus ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate lennukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine (eelpool viidatud otsus kohtuasjas C-257/14, p-d 41 ja 43). Vastavalt määruse nr 261/2004 art 5 lg-le 3 pidi kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui tarvitusele oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Nimetatud asjaolusid ei ole kostja esile toonud.
16.Kostja tõendatud tehniline rike, so jäätmesüsteemi defekt ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitletav erakorralise asjaoluna. Seega kuulub reisijale hüvitamisele 400 eurot. Kuna nõue on loovutatud hagejale, siis kuulub 400 eurot hüvitamisele hagejale.
2-20-1010
17.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
18.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates kostjale hüvitise nõude esitamise päevast, so alates 01.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.04.2020.a. Reisija esitas kostjale 01.07.2019 nõudekirja, milles nõudis kompensatsiooni. Kostja sai nõudekirja kätte. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 01.07.2019. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis perioodi 01.07.2019 kuni 31.12.2019 eest summas 16,13 eurot ning perioodi 01.01.2020 kuni 16.04.2020 eest 9,36 eurot ja alates 17.04.2020 kuni 02.09.2020 kindla summana 17,49 eurot ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
19.Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Käesolevas asjas on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks. Seega tuleb sissenõudmiskulud summas 40 eurot kostjalt välja mõista. Kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt pärast seda kui hageja esitas kostjale nõude ja vajalikud dokumendid.
20.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 400 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28,41 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise põhinõudelt alates 03.11.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lgle 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
2-20-1010
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
25.Hageja on esitanud kohtule hagis oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele.
26.Hageja palub 21.10.2020.a menetluskulude nimekirja kohaselt mõista kostjalt välja õigusabikulud 720 eurot (käibemaksuta), riigilõivu summas 100 eurot. Nimekirjas on toodud välja esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu. Tunnitasumäär on 100 eurot (käibemaksuta). Õigusabi töömaht oli kokku 7 tundi+ 20 eurot maksekäsu avalduse koostamise eest. Kohus nõustub hageja esindaja menetluskulude suurusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja kulutanud aega õigusabile ebamõistlikult. Samuti on mõistlik hageja tunnitasu hind. Seega tuleb hageja õigusabikulud kostjalt välja mõista.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.