2-20-112586/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal I. L. tasuda Osaühingule Aktiva Finants viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 26.11.2018 sõlmis P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr xxxx laenulimiidi summale 3900 eurot. Lepingu alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 3900 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama lepingus kokku lepitud graafiku alusel perioodil 20.02.2019 - 20.01.2022. 26.03.2019 võttis kostja täiendavalt välja krediiti summas 140 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama lepingus kokku lepitud graafiku alusel perioodil 20.04.2019 - 20.03.2022. Kuna kostja on võtnud välja krediiti ja teostanud iga graafiku alusel tagasimakseid, on kostja kasutusele võetud krediidi kogusumma tagasimakstud summade arvelt suurenenud. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Igakordse krediidi väljavõtmisega muutus tagasimaksete graafik. Kokku on kostja võtnud kasutusele krediiti summas 4040 eurot ja teostanud tagasimakseid põhiosa katteks summas 346,48 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 3693,52 eurot (4040 eurot - 346,48 eurot = 3693,52 eurot). Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 4. osamaksest 20.07.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 6. osamakseni 20.09.2019 summas 248,04 eurot. Seega on intressi võlgnevus summas 248,04 eurot. Laenulepingute alusel saadeti kostjale 4 tasulist kirja maksumusega 5 eurot, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 20 eurot (4 x 5 = 20). Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 20 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva

2-20-112586 seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1152,57 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 16.07.2020 seadusjärgses määras 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 3693,52 eurot x 8% = 295,48 eurot. Hageja palub kohtul: 1. mõista välja kostjalt I. L. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 3693,52 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1152,57 eurot; 2. mõista välja kostjalt I. L. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks alates 16.07.2020.a. viivis kuni põhinõude summas 3693,52 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3. mõista välja kostjalt I. L. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot; 4. mõista välja kostjalt I. L. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 08.10.2020 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 425 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 425 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 480 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 545 eurot (425+120). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest