7.Julianus Inkasso OÜ (Castovanni OÜ registrist kustutatud seoses ühinemisega; [email protected]) Kohtuistung
kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Axxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Axxxx Kxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Kxxxxx Kxxx tema usaldusisiku kohustustest Axxxx Kxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 18.12.2014. a määrusega välja Axxxx Kxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. 07.04.2015. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 15.05.2015. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. 29.05.2015. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.28.08.2015. a määrusega lõpetas kohus Axxxx Kxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu. 14.09.2015. a määrusega algatas kohus Axxxx Kxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras usaldusisikuks Kxxxxx Kxxxx. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Axxxx Kxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 3 976,18 eurot (II järgu nõue) ning 638,81 eurot (III järgu nõue).
3.14.09.2015. a määruse kohaselt peab usaldusisik esitama teavet võlgniku tegevuse kohta korda aastas (1. augustil) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (20. juulil), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2016. Kohtule esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 14.07.2016, 24.07.2017, 23.07.2018, 29.07.2019 ja 27.07.2020. Esimese aruande esitamise ajal laekus võlgnikule sotsiaaltoetus ning pension. Võlgnik on osaliselt töövõimetu (80%, otsuse kuupäev 21.04.2016, püsiva töövõimetuse tekkimise aeg 31.05.2016, kestus kolm aastat) ning võlgnikul on raske puue (aruandele on lisatud vastavad dokumendid töövõime ning puude määramise kohta). Teise aruande kohaselt on võlgnikule laekunud pension ning puudetoetus. Samasugune olukord on ka kolmanda ning neljanda aruande puhul. Võlgnikul on puuduv töövõime (neljas aruanne). Viimasest aruandest nähtub, et võlgnikule laekub töövõimetoetus puuduva töövõime eest. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid järgnevalt: Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ITM Inkasso OÜ
Väljamakse kuupäev
Aktiva Finants OÜ, Julianus Inkasso OÜ Era Liisingu Inkassoteenused AS Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal BB Finance (endine Raha24 OÜ) Kokku
07.07.2016. a 09.07.2017. a 10.07.2018. a 08.07.2019. a 07.07.2020. a Kokku 14,87
17,82
17,82
17,82
17,82
86,15
15,19
18,23
18,23
18,23
18,23
88,11
10,43
12,52
12,52
12,52
15,52
63,51
39,19
47,10
47,10
47,10
47,48
227,97
0,22
0,34
0,34*
0,34
0,72
1,96
19,36
23,23
23,23
23,23
23,23
112,28
99,26
119,24
119,24
119,24
579,98
4.Võlgnik esitas kohtule 30.09.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Samal kuupäeval esitas usaldusisik ka lõpparuande oma kohustuste täitmise kohta.
5.01.10.2020. a kirjaga andis kohus võlausaldajatele ning usaldusisikule võimaluse esitada oma seisukoht võlgniku taotlusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul. Oma seisukoha esitas ainult üks võlausaldaja – Aktiva Finants OÜ, kes ei ole nõus Axxxx Kxxxx täitmata jäänud kohustusest vabastamisega. OÜ Aktiva Finants nõue on tunnustatud summas 414,52 eurot ja kohustusest vabastamise menetluse kestel on võlgnik nõude katteks tasunud 60,51 eurot ehk pika menetluse kestel on võlgnik suutnud toestada väljamakseid väga minimaalses ulatuses. Võlausaldaja peab võimalikuks kohustusest vabastamise menetluse pikendamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. AxxxxxKxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud pension, töövõimetoetus ning sotsiaaltoetus. Kohtu andmetel ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud. Võlgnikul on määratud raske puue (seda juba menetluse algusest) ning puuduv töövõime, menetluse alguses oli võlgnik osaliselt töövõimetu. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. Võlgniku tervislik seisund on olnud selline, mis piirab oluliselt töö tegemise ning selle leidmise võimalusi.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning
vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule ei ole teada, et võlgnik poleks usaldusisikule vajalikku teavet andnud. Kohtule on esitanud aruandeid tähtaegselt (isegi varem), aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgniku ning usaldusisikuga ühendust.
8.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud ei ole olnud arestitavad, kuid võlgnik on pidanud võimalikuks eraldada summasid oma mittearestitavast sissetulekust. Menetluse jooksul on võlausaldajate nõudeid rahuldatud 579,98 euro ulatuses.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et esinevad alused menetluse pikendamiseks. Menetluse pikendamine on põhjendatud sel juhul kui näha oleks võlgniku olukorra paranemist, mis käesoleval ajal on ebatõenäoline (puuduv töövõime, raske puue). Kohus märgib, et hinnates võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse kestel, s.h. PankrS § 173 lg.1 märgitud kohustuse täitmist, tuleb arvestada lisaks isikul töövõime puudumisele ka olustikku, milles võlgnik elab. Võlgnik elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxx talus, kus lähikonnas puuduvad aktiivne tööstus või tootmine, transpordiühendus võimalike tööandjate juurde on väheseid võimalusi jättev. See olustik kogumis tähendab, et realistlikud võimalused võlgnikul osaleda tulutoovas tegevuses on väga vähesed. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Axxxx Kxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Axxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Axxxx Kxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kxxxxx Kxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.