2-20-11434
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.10.2020, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-11434
Tsiviilasi
Osaühing Kaavere Agro hagi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu vara (hoonestusõiguse) arestist vabastamiseks ja käsutamise keelumärge kustutamiseks ning
OÜ vastu kinnistusraamatust hoonestusõiguse kustutamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks
Hagihind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Kaavere Agro (registrikood: 10804403; asukoht: Karjamõisa, Lustivere küla, Põltsamaa vald, 48032 Jõgeva maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; [email protected]); Kostja I: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (registrikood: 70005967; asukoht: Tähe 4, 51010 Tartu; e-post: [email protected]); Kostja II: LAVETO OÜ (registrikood: 11043296; asukoht: Laanemetsa, Puiatu küla, Põltsamaa vald, 48001 Jõgeva maakond), seaduslik esindaja Mxxxxx Mxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja I ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-20-11434
2-20-11434 kokku hoonestusõiguse tähtajas 7 aastat. Nimetatud kokkulepe on kantud kinnistusraamatu III jakku. Lepingu p 2.3. kohaselt ulatub hoonestusõigus kogu lepingu eseme koosseisu kuuluvale katastriüksusele nr 61606:001:0232 tervikuna, millel asub ehitisena biomassihoidla. Hoonestusõiguse kohta on avatud eraldi registriosa nr 2887035. PRIA esitas kohtutäiturile täitmisavalduse kostja II vastu tagasinõude otsuste sundtäitmiseks. Kohtutäitur koostas 29.01.2020 kinnisasja arestimise akti, milles arestis registriossa nr 2887035 kantud kinnisasja katastritunnusega 61606:001:0232, st arestis kostjale II kuuluva hoonestusõiguse. Vastavalt hoonestusõiguse registriosa III jao kandele on PRIA kasuks 16.10.2019 sisse kantud hoonestusõiguse käsutamise keelumärge. Kuna hoonestusõiguse tähtaeg on saabunud, siis on kinnistusraamat hoonestusõiguse kande osas ebaõige ja kanne tuleb kustutada, kuid arestimise tõttu ei saa seda teha. Sundtäitmisega rikutakse hageja õigusi. Kohtutäitur ei saa sundtäita lõppenud õigust. Hoonestusõigus on tähtaja lõppedes n.ö tühi õigus ning hagejal on õigus nõuda selle kustutamist. Hageja palub vabastada aresti alt Põltsamaa vallas, Lustivere külas asuvale kinnistule seatud hooonestusõigus (reg.osa nr 2887035) ja kustutada hoonestusõigus registriosa nr 2887035 III jaost Eesti Vabariigi kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt saabus hoonestusõiguse tähtaeg enne kohtutäituri poolt arestimisakti koostamist. Hoonestusõigus on seega lõppenud ja hoonestusõiguse kanne ebaõige. Kohtutäituril pole õigus sundtäita hoonestusõigust. Eeltoodu alusel tuleb vabastada aresti alt Põltsamaa vallas, Lustivere külas asuvale kinnistule seatud hooonestusõigus (reg.osa nr 2887035) ja kustutada hoonestusõigus registriosa nr 2887035 III jaost Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, registrikood 70005967) kasuks seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. TMS § 222 lg-st 4 lähtuvalt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Seega tuleb käesoleva otsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt I välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot. Kostjaga II sõlmitud kompromissi kinnitamisel tagastas kohus hagejale pool riigilõivust summas 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista pooles ulatuses, sest pool riigilõivust saab hageja kompromissimääruse alusel niikuinii tagasi. Kostjalt I terves ulatuses riigilõivu välja mõista pole võimalik ega põhjendatud. Hageja taotles ka kostjalt I välja mõista hageja õigusabikulud summas 840 eurot käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
2-20-11434 Hageja esindaja on õigusabi osutanud 7h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on õigusabile kulunud aeg ja tasumäär mõistlikud ning põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 1065 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 840 eurot lepingulise esindaja tasu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1065 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt I hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.