YY hagi CC (XX üldõigusjärglane) vastu korteriomandi ja raha jagamiseks CC (XX üldõigusjärglane) vastuhagi YY vastu raha jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.06.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
38 182,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mae Küttik Kostja/vastuhagi hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX) (XX üldõigusjärglane), lepinguline esindaja Juliana Poljanskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.06.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude raha jagamiseks ja väljamõistmiseks, rahuldas kostja vastuhagi raha jagamiseks, jagas hageja ainuomandisse 7733,92 eurot, mõistis välja hagejalt kostja kasuks hüvitise omandi kaotuse eest 5142,16 eurot, rahuldas kostja nõude hageja vastu elatise saamiseks osaliselt ja mõistis välja 15 230,18 1(11)
eurot. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviktekstis märgitule.
Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude korteriomandi jagamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ning rahuldamata kostja vastuhagi annaku (elatise) saamiseks summas 2146 eurot.
3.1.Jätta läbi vaatamata YY hagi XX vastu korteriomandi jagamiseks ja XX kohustamiseks tahteavalduse andmiseks.
3.2.Rahuldada osaliselt YY hagi CC vastu.
3.3.Välja mõista CC-lt YY kasuks 8530,28 eurot.
3.4.Jätta rahuldamata YY hagi CC vastu 7024,75 euro saamiseks.
3.5.Rahuldada osaliselt CC vastuhagi YY vastu.
3.6.Välja mõista YY-lt CC kasuks 7135,78 eurot.
3.6.Jätta rahuldamata CC vastuhagi YY-lt 15 382,56 euro saamiseks.
3.7.Tasaarvestada otsuse p-des 3.3 ja 3.6 rahuldatud nõuded ja tasaarvestuse tulemusel mõista CC-lt YY kasuks välja 1394,50 eurot.
3.8.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda. Menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramisele ei kuulu.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas 14.11.2017 Harju Maakohtule hagi XX (esialgne kostja) vastu HH pärandvara hulka kuuluva korteriomandi ja raha jagamiseks.
2.Pärimistunnistuse kohaselt on hageja 24.03.2016 surnud HH (pärandaja) testamendijärgseks ainupärijaks. Surma hetkel oli pärandaja abielus XX-ga ja kogu nende abielu jooksul soetatud vara oli ühisvara. Abikaasad omandasid abielu ajal ühiselt Tallinnas XXX asuva korteriomandi X (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi korteriomand). Samuti olid neil ühised rahalised säästud, mis osaliselt olid paigutatud pangakontodele, kuid osaliselt olid sularahas kodus. Abikaasade ühises kodus olnud sularaha pandi hoiule XX arveldusarvele AS-s SEB Pank. Hagejale teadaolevalt oli 2017 alguses esialgse kostja arveldusarvel ligikaudu 32 000 eurot.
3.Hageja palub korteriomandi jagada hageja ja XX vahel võrdsetes mõttelistes osades, kohustada XX andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks, jagada 2(11)
pärandaja ja esialgse kostja ühisomandis olev raha nende vahel selliselt, et kummagi omandisse kuulub pool abikaasade abielu jooksul kogutud rahast, mis hoiustati AS-s SEB Pank esialgse kostja arvelduskontodel XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (kontojääk 20.02.2017 seisuga 22 116,63 eurot) ja YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (kontojääk 20.02.2017 seisuga 8993,42 eurot). Kohtukulud palub hageja jagada poolte vahel võrdselt. Kostja vastuväited ja vastuhagi
4.XX esitas 18.01.2018 vastuse hagile ja vastuhagi.
5.Vastuses nõustus esialgne kostja, et korteriomand oli abikaasade ühisvara, mis kuulus abikaasadele võrdsetes osades ning mis tuleb jagada hageja ja esialgse kostja vahel võrdsetes osades. Jagamisele kuuluva rahasumma tuvastamiseks tuleb seisuga 20.02.2017 XX kontodel olevatest summadest maha arvata need summad, mis ta on pärast hageja surma saanud pensionina, tagastatud tulumaksuna ja toetusena, kuna need summad (kokku 3765,16 eurot) on XX lahusvara, mis jagamisele ei kuulu. XX nõustus jagama võrdsetes osades 27 344,89 eurot (22 116,63 – 3765,16 + 8993,42).
6.Vastuhagis soovib XX jagada abikaasade ühisvaraks oleva raha 10 284,33 eurot võrdsetes osades, mis oli seisuga 24.03.2016 hoiustatud pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ, mille hageja sai pärijana täies ulatuses endale.
7.Pärandaja tegi 03.11.2014 testamendi, mille p 2.1 kohaselt on kogu pärandaja vara pärijaks hageja ning p-s 2.2.2 määras pärandaja XX-le õiguse saada pärandvara arvel ülalpidamist. Testamendi p 2.2.2 kohaselt kohustas pärandaja hagejat andma XX-le pärandvara arvel ülalpidamist nii hoolduse, hooldamise kui ka mõjuval põhjusel raha perioodilise maksmisega, lähtudes esialgse kostja kõikidest eluvajadustest. Pärandaja testamendis tehtud korraldus esialgsele kostjale ülalpidamise andmiseks pärandvara arvel on annak ning esialgsel kostjal kui annakusaajal on õigus nõuda hagejalt kui pärijalt selle täitmist.
8.Alates aprillist on XX viibinud X Haiglas. Ta on voodihaige, kes hospitaliseeriti pärast peaajuinfarkti ja südamepuudulikust perearsti saatekirjaga hooldusravile. Kuigi testamendi p 2.2.2 järgi peab esialgsele kostjale vajalikku hooldust andma hageja, hooldab XX tegelikkuses hageja asemel AS X Haigla. Seega esineb mõjuv põhjus pärandvara arvel testamendiga ettenähtud ülalpidamise saamiseks rahas, s.o AS X Haigla üldhooldusteenuste eest esitatud arvete tasumiseks. Hageja on keeldunud esialgsele kostjale elatise maksmisest ega ole asunud testamendist tulenevat ülalpidamiskohustust täitma.
9.Alates aprillist 2017 kuni vastuhagi esitamiseni tasus XX AS X Haigla arveid kokku 5928 euro ulatuses. Samuti tasus ta kõik kulud, mis olid seotud temale vajaliku meditsiinilise transpordi, massaaži ja õendusabi soetamisega ning õigusabi saamisega, kokku 2628,18 eurot. Esialgse kostja ülalpidamiskulud olid kokku 8556,18 eurot, millise summa pidi testamendi kohaselt kandma hageja. Seega oleks vajaliku üldhooldusteenuse eest tasumiseks igakuise elatise suurus 735 eurot kuus (5880 eurot : 8 kuud).
3(11)
10.Eeltoodust tulevalt palus esialgne kostja vastuhagiga jätta hageja ainuomandisse 7733,92 eurot, mis oli 24.03.2016 seisuga pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja 2550,41 eurot, mis oli 24.03.2016 seisuga pärandaja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ ning mõista hagejalt XX kasuks hüvitis omandi kaotuse eest 5142,16 eurot. Lisaks palus esialgne kostja hagejalt välja mõista elatis 17 376,18 eurot ajavahemiku 01.04.2017 – 31.01.2019 eest. Hageja seisukohad
11.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata.
12.Hageja on nõus, et jagatava ühisvara hulka kaasata pärandaja kontodel olnud raha seisuga 24.03.2016, millest on võetud enne jagamist maha pärandaja matustega seonduvad kulud. Pärast matusekulude mahaarvamist kandis Swedbank AS hagejale poole järelejäänud summast. Teine pool rahast jäi XX-le ning tema eestkostjal GG-l on täielik õigus seda raha XX huvides kasutada ja käsutada.
13.Hageja ei nõustunud vastuhagis esitatud ülalpidamiskulude kandmise ja elatise väljamõistmise nõuetega. Esialgsel kostjal tekiks õigus nõuda ülalpidamist ja elatist juhul, kui tema isiklikest vahenditest ei piisaks talle vajalike kulutuste katmiseks. Juba ainuüksi hagis ja vastuhagis toodud summadest on näha, et XX-l on enda ülalpidamiseks piisavalt raha ning ta ei vaja täiendavalt elatist. Seda enam, et kostja kasutuses ja käsutuses on ka hagejale kuuluv raha, mis asub kostja arveldusarvetel. Maakohtu otsus
14.Maakohus jättis 27.06.2019 otsusega hageja hagi läbivaatamata ja rahuldas XX vastuhagi osaliselt, jagades hageja ainuomandisse 7733,92 eurot, mis oli 24.03.2016 seisuga HH arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja 2550,41 eurot, mis oli 24.03.2016 seisuga HH hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ ja mõistes hagejalt esialgse kostja kasuks välja hüvitise 5142,16 eurot omandi kaotuse eest. Lisaks mõistis maakohus hagejalt esialgse kostja kasuks välja elatise 15 230,18 eurot ajavahemiku 01.04.2017 – 31.01.2019 eest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
15.Maakohus jättis hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, kuna XX peaks hageja nõuete rahuldamiseks, s.o kaasomandi jagamiseks andma tahteavaldused kinnistu ja rahaliste vahendite jagamiseks ning tahteavalduse omandikande muutmiseks, missuguse nõusoleku saab esialgne kostja, kes oli kohtuotsuse tegemise ajaks surnud, anda vaid isiklikult.
16.Maakohus tuvastas, et pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ oli seisuga 24.03.2016 hoiustatud raha kokku 10 284,33 eurot. Pooled ei vaielnud selle üle, et nimetatud raha oli abikaasade ühisvara. Vaidlust ei olnud, et pärandaja arvelduskontol olev raha on hageja käsutuses ja kasutuses. Hageja ei tõendanud oma väidet, et pärandaja kontodel olev raha oleks poolte vahel jagatud ega väidet, missuguse summa ulatuses on põhjendatud ja tõendatud rahast maha arvata pärandaja matustega seotud kulutused. Seega seisuga 24.03.2016 pärandaja arvelduskontol ja hoiukontol olnud 10 284,33 eurot, mis oli hageja käsutuses ja kasutuses, tuleb jagada hageja ainukasutusse ning XX-le tuleb välja mõista rahaline 4(11)
hüvitis, milleks on pool rahast, tema rahalise osa kaotuse eest, millele esialgsel kostjal on õigus, kuid mida ta ei ole saanud kasutada, s.o 5142,16 eurot.
17.Vaidlust ei olnud selles, et hageja on testamendiga määratud annaku täitjaks. Pooled vaidlesid selle üle, kas ja kui suures ulatuses peab hageja tasuma pärandaja pärandvara arvelt XX-le ülalpidamist. Maakohus leidis, et on põhistatud, et hageja peab tagama XX-le pärandaja pärandvara arvelt vajaliku hoolitsuse ja tervisehoiuteenuse osutamise. Arvestades abikaasade elukorraldust ning asjaolu, et abikaasad rahuldasid kõik enda igapäevased eluvajadused pärandaja kontodel oleva raha arvelt ning esialgse kostja sissetulekuid ei kulutatud, vaid neid hoiti ühise sularahana kodus, siis ei ole põhjust arvata, et testamendiga oleks pärandaja soovinud muuta väljakujunenud olukorda ning võimaldada oma abikaasale ülalpidamist pärandvara arvel üksnes juhul, kui abikaasale kuulunud varast ja rahalistest vahenditest enam ei piisa tema ülalpidamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et testamendiga soovis pärandaja panna oma abikaasa halvemasse olukorda, kui ta oli pärandaja eluajal. Seega ei ole põhjust arvata, et testaatori tahe oleks olnud seada esialgse kostja ülalpidamise ulatus sõltuvusse tema enda varalisest olukorrast. Kohtu arvates oli põhjendatud arvata, et XX hooldushaiglas viibimist, millega kaasnevad igakuised kulutused, tuleb tõlgendada pärandaja testamendi p-s 2.2.2 korralduse alusel selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis kohustab pärandvara arvel tasuma esialgsele kostjale ülalpidamist perioodiliste maksete tasumisega, s.o ülalpidamise tagamine rahas, sest vaidlust ei ole, et hooldushaiglas oli esialgsele kostjale tagatud igakülgne testamendikohaselt ette nähtud ülalpidamine hoolduse ja hoolitsemise kaudu.
18.Vaidlust ei olnud, et alates aprillist 2017 kuni vastuhagi esitamiseni 18.01.2018 on XX tasunud ülalpidamiskulud AS X Haigla arvete alusel kokku 5928 eurot, tasudes nii AS X Haigla üldhooldusteenuste kui ka muude eluliselt vajalike teenuste eest. Maakohus tuvastas, et esialgne kostja on lisaks tasunud meditsiinilise transpordi, massaaži ja õendusabi eest kokku 482,18 eurot. Pooled ei vaielnud, et XX vajaduste katmiseks ühes kuus 01.02.2018 kuni kostja surmani, s.o kuni 07.02.2019, on kulunud keskmiselt 735 eurot, missuguse summa tasus esialgne kostja AS-le X Haigla üldhooldusteenuste eest. Alates 01.02.2018 kuni esialgse kostja surmapäevani on tema ülalpidamiseks AS-le X Haigla tasutud 8820 eurot (735 eurot x 12 kuud). Seega oli tõendatud, et AS-s X Haigla osutatud teenused on olnud vajalikud esialgse kostja ülalpidamiseks ning hageja on seega kohustatud XX-le hüvitama nende teenuste eest tasutud summa kokku 15 230,18 (5928+482,18+8820) eurot vastavalt testamendis toodud pärandaja viimsele tahtele.
19.Kohus ei nõustunud, et õigusabile kulunud 2628,18 eurot saaks veenvalt põhistada kui esialgsele kostjale ülalpidamiseks vajaliku hooldamise ja hoolitsuse kulu, mistõttu ei ole selle väljamõistmine hagejalt esialgse kostja ülalpidamiskulude katteks põhjendatud ega tõendatud.
20.Kuna vaidlust ei olnud, et hageja ei ole XX ülalpidamiseks andnud pärandaja pärandvarast XX-le elatist, siis tuleb hagejalt välja mõista XX kasuks elatis 15 230,18 eurot.
21.Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata ja rahuldas vastuhagi kaasomandi lõpetamise osas, kuid elatise nõude rahuldas osaliselt ning XX loobus vastuhagis esitatud
5(11)
tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudest, siis oli kohtu arvates õige jätta kummagi poole menetluskulud enda kanda. Apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt, ja palub teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata.
23.Hageja hinnangul tuleb tunnistada pärandaja ja esialgse kostja jagamisele kuuluva ühisvara hulka raha, mis oli pärandaja surmapäeva (24.03.2016) seisuga pärandaja ja kostja ühisomandis, s.o pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO 7733,92 eurot ja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ 2550,41 eurot, mis kanti 16.09.2016 üle pärandaja arvelduskontole OOOOOOOOOOOOOOO, kokku 10 284,33 eurot, XX arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX 22 116,63 eurot ja arvelduskontodel nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY 8993,42 eurot, kokku 31 110,05 eurot. Seega oli pärandaja ja esialgse kostja ühisvara hulka kuuluvat raha 24.03.2016 seisuga 41 394,30 eurot.
24.Eelpool nimetatud ühisvara hulgast tuleb jätta välja 1000 eurot, mille on hageja maksis välja OO-le, täites sellega pärandaja testamendis ettenähtud annaku, hageja kantud pärandaja matusekulud 352,83 eurot, mille Swedbank AS maksis 07.04.2016 kuludokumentide alusel hagejale välja ning hageja poolt pärandaja ja XX kalmule paigaldatud hauapiirde kulud 655 eurot. Lisaks tuleb jätta eelpool nimetatud ühisvara hulgast välja XX lahusvaraks olev pension ja muud toetused, mida ta on saanud pärast 24.03.2016, kokku 3765,16 eurot.
25.Seega tuleb jagamisele kuuluvaks pärandaja ja kostja ühisvaraks tunnistada raha kokku 35 621,31 eurot, millest mõista hageja ainuomandisse välja 17 810,65 eurot.
26.Kostja ülalpidamisnõue tuleb jätta täielikult rahuldamata, kuna piisavate isiklike rahaliste vahendite olemasolu tõttu ei vajanud kostja ülalpidamist hageja poolt. Samuti tuleb tühistada kostja kasuks väljamõistetud rahaline hüvitis 5142,16 eurot omandi kaotamise eest, kuna kostja ei olnud mistahes omandit kaotanud. Menetluse edasine käik
27.Ringkonnakohus võttis 16.09.2019 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse ja palus CC-l (kostja) esitada seisukoht kostja üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks.
28.Kostja lepinguline esindaja esitas 25.09.2019 seisukoha, milles vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbivaatamata või rahuldamata.
29.04.10.2019 seisukohas palus CC luba astuda kostja asemel menetlusse.
30.Ringkonnakohus luges 07.10.2019 määrusega apellatsioonimenetluses vastustajaks CC.
31.31.08.2020 kirjaga selgitas ringkonnakohus menetluslikku olukorda ja andis hagejale võimaluse nõuet täpsustada. 10.09.2020 selgitas hageja, et ta on nii hagis kui apellatsioonkaebuses esitanud nõude kostjalt selle rahasumma, mis kuulus HH pärandvara hulka, väljamõistmiseks. Apellandi hinnangul tuleb välja mõista 17 810,65 eurot. Kostja vastas hageja täpsustusele 15.09.2020, leides, et hageja esitas apellatsioonkaebuses uue nõude. 6(11)
Vastustaja seisukoht
32.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude pärandvara hulka kuuluva raha väljamõistmiseks (raha jagamiseks), rahuldas kostja vastuhagi raha jagamiseks, jagas hageja ainuomandisse 7733,92 eurot, mõistis välja hagejalt kostja kasuks hüvitise omandi kaotuse eest 5142,16 eurot, rahuldas kostja nõude hageja vastu elatise saamiseks osaliselt ja mõistis välja perioodi eest 01.04.2017–31.01.2019 15 230,18 eurot. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude korteriomandi jagamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ning rahuldamata osaliselt kostja vastuhagi annaku saamiseks summas 2146 eurot (TsMS § 456 lg 4 teine lause). TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi osas, mille peale on apellatsioonkaebuses edasi kaevatud. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles jäeti läbi vaatamata hagi esialgse kostja vastu korteriomandi jagamiseks ja tahteavalduse andmiseks kohustamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks, siis selles osas maakohtu otsust ringkonnakohus ei kontrolli. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata vastuhagi annaku (elatise) saamiseks summas 2146 eurot. Ringkonnakohtus on vaidlustatud maakohtu otsus osas, milles jäeti läbi vaatamata hageja nõue rahaliste vahendite jagamiseks (raha väljamõistmiseks), rahuldati kostja vastuhagi hageja vastu rahaliste vahendite jagamiseks ja jagati HH-le kuulunud raha, mõisteti välja hagejalt XX kasuks 5142,16 eurot, rahuldati osaliselt XX vastuhagi elatise saamiseks ja mõisteti välja elatis 15 230,18 eurot.
35.Esmalt selgitab ringkonnakohus praegust menetluslikku olukorda. Maakohus lahendas hageja nõude esialgse kostja vastu, kes suri maakohtu menetluse ajal, arvestamata seda, kas esialgsel kostjal on olemas õigusjärglane või mitte. Ringkonnakohtu menetluses kaasati esialgse kostja asemel tema õigusjärglane CC (pärija).
36.Ringkonnakohus leiab, et hageja ei esitanud apellatsioonkaebuses uut nõuet. Hageja nõude eesmärgiks on kostjalt HH pärandvara hulka kuuluva raha saamine. Maakohtule esitatud nõudes palus hageja jagada rahalised vahendid, mis olid H ja XX ühisvara, soovides saada HH pärandvarasse kuuluvat raha. Seega on tegemist oma sisult samase nõudega, ainult maakohtus oli hageja nõue sõnastatud ebatäpselt. XX vastuhagi üheks nõudeks oli hageja valduses oleva, kuid esialgsele kostjale kuuluva raha, mis oli H ja XX ühisvara, väljanõudmine. Seega on H ja XX ühisvara koosseis ja selle jagamine ning HH pärandvara koosseis asjaolud, mis tuleb tuvastada nii hagi kui vastuhagi rahalise nõude üle otsustamisel. Maakohus on ühisvara jagamist käsitlenud eraldi nõuetena, võttes nende kohta seisukoha ka kohtuotsuse resolutsioonis. Kuna asjaolude tuvastamise kohta pole vajadust kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta võtta, siis on tegemist menetlusnormi rikkumisega, kuid selle saab parandada käesoleva otsuse 7(11)
resolutsiooni tervikteksti esitamisega, millest tuleb asjaolude tuvastamise kohta otsustused välja jätta.
37.Pooled ei vaielnud selle üle, et HH suri 24.03.2016 ja hageja on tema pärija. HH oli abielus XX-ga ja nende vara moodustas abikaasade ühisvara.
38.PKS § 39 sätestab, et kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. PärS § 152 lg 1 järgi pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale ja lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisele kohaldatakse kaasomandi sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, seega said nii hageja HH pärijana kui kostja üleelanud abikaasana nõuda ühisvara jagamist ja pärandi või omandi õigustatud isikule üleandmist. Vaidluse õiguslikku lahendust ei muutnud see, et esialgne kostja menetluse ajal suri, mistõttu oli hageja nõude rahaliste vahendite jagamiseks ja pärandi hulka kuuluva raha saamiseks läbivaatamata jätmine ebaõige. Esialgsel kostjal on pärija CC, kes on pärinud XX vara. PärS § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Asjaolu, et pärast esialgse kostja surma lõppes formaalselt ühisvara suhe, ei tähenda, et poolte, kui surnud abikaasade pärijate vahelisi rahanõudeid ei oleks võimalik lahendada. Kostjale läksid pärandi vastuvõtmisega üle esialgse kostja õigused ja kohustused, sh nõudeõigus hageja vastu esialgsele kostjale kuulunud raha saamiseks ja kohustus anda välja hagejale kui HH pärijale pärand. Eeltoodu tõttu on maakohus ebaõigesti jätnud läbi vaatamata hageja nõude esialgse kostja vastu HH pärandvarasse kuuluva raha saamiseks.
39.Ringkonnakohus kontrollib esmalt maakohtu poolt hagis esitatud HH pärandvara hulka kuuluva raha saamise nõude ja vastuhagis esitatud nõude XX-le kuuluva raha saamiseks lahendamist maakohtu poolt. Kuna nimetatud nõuete asjaolud on kattuvad, siis on põhjendatud nende koos käsitlemine. Eeltoodud nõuete rahuldamiseks tuleb tuvastada, milline oli H ja XX ühisvara koosseis ajal, kui HH suri, s.o 24.03.2016. Pooled ei vaielnud, et pärandaja arvelduskontol nr OOOOOOOOOOOOOOO ja hoiukontol nr ZZZZZZZZZZZZZZZZZZZZ oli seisuga 24.03.2016 raha kokku 10 284,33 eurot. Hageja väitis, et panga poolt nimetatud summa jagati ja hagejale ja esialgsele kostjale jäi 4049,84 eurot, kuid kostja vaidles sellele vastu ja hageja pärandaja kontol olnud raha jagamist panga poolt ei tõendanud. Lisaks väitis hageja, et kogu see summa ei kuulu enam pärandvara hulka, kuna selle arvelt on ta on maksnud OO-le annaku 1000 eurot, kandnud pärandaja matusekulud 352,83 eurot, paigaldanud hauapiirde pärandajale ja esialgsele kostjale summas 655 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole tegemist kuludega, mida käesoleva vaidluse lahendamisel saaks arvestada, kuna hageja on pärandaja järelt ainupärija, siis pidi ta annaku ja pärandaja matusekulud kandma pärandvara arvel (PärS § 58 lg 1 ja § 131 lg 1). Lisaks väited annaku täitmise ja hauapiirete paigaldamise kulude kohta esitas hageja alles apellatsioonkaebuses põhjendamata, miks ta seda ei
8(11)
teinud maakohtu menetluses, mis annab TsMS § 652 lg 4 järgi aluse jätta need asjaolud apellatsioonimenetluses tähelepanuta.
40.Hageja väitis, et esialgse kostja kahel kontol SEB Pangas oli kokku 31 110,05 eurot. Väidete tõendamiseks on hageja esitanud saldokinnituse seisuga 20.02.2017, s.o 11 kuud pärast pärandaja surma (I kd, tl 8). Esialgne kostja on nõustunud, et pärandaja surma päeval oli tema käes ühisvarasse kuuluvat raha 27 344,89 eurot, arvestusega 31 110,05–3765,16, mis on pärast 24.03.2016 esialgse kostja saadud pension, toetus ja tulumaksutagastus. Pensioni, toetuse ja tulumaksu tagastuse suurust ning selle arveldukontole kandmist on kostja tõendanud ja hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Apellatsioonkaebuses nõustub hageja summa 3765,16 eurot pärandaja ja esialgse kostja ühisvarasse arvestamata jätmisega.
41.Seega kuulus pärandaja surma hetkel tema ja esialgse kostja ühisvara hulka 37 629,22 eurot (27 344,89 + 10 284,33). Jagades selle pärija ja kostja vahel, oli kummagi osa 18 814,61 eurot, mida on hagejal õigus HH pärandina saada.
42.Kuna HH pärandvara hulka kuulus raha 18 814,61 eurot ja sellest jäi hageja valdusesse 10 284,33 eurot, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 8530,28 euro väljamõistmist (18 814,61-8530,28). Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada. Hagi jääb rahuldamata 7024,75 euro osas (15 555,03 eurot, s.o pool rahast, mis oli esialgse kostja kontodel – 8530,28 eurot).
43.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt vastuhagi esimese nõude, s.o hagejalt 5142,16 euro saamiseks, rahuldamist. Ringkonnakohus leiab, et selle nõude rahuldamine maakohtu poolt oli ebaõige. Maakohus ei arvestanud nõude rahuldamisel seda, et hageja nõuet HH pärandi hulka kuuluva raha saamiseks ei saanud läbi vaatamata jätta, mistõttu on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hagejale jäi pärast ühisvara jagamist kostjale kuuluv raha. Kuna kostja vastuhagi hagejalt 5142,16 euro, mis on pool hageja valdusse jäänud rahast, saamiseks on eelnevalt pärandisse kuuluva raha väljamõistmise nõude lahendamisel arvesse võetud, siis selle nõude rahuldamiseks alust ei ole ja nõue tuleb jätta rahuldamata.
44.Vastuhagi teiseks nõudeks oli hagejalt annaku saamise nõue. Maakohus on annakut otsuses ebatäpselt nimetanud elatiseks. Tegemist on testamendis nimetatud isiku ülalpidamiseks antava annakuga ja see ei ole samastatav elatisega perekonnaseaduse mõttes. Ringkonnakohus nimetab pärandaja testamendi p-s 2.2.2 pärijale pandud kohustust käesolevas otsuses annakuks.
45.HH testamendi p 2.2.2 järgi määras pärandaja esialgsele kostjale annakuna õiguse saada pärandvara arvel ülalpidamist. Testamendi sõnastuse kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks esialgse kostja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures arvestatakse annaku saaja kõiki eluvajadusi. Ülalpidamist antakse hooldamise, annaku saaja eest hoolitsemise jms viisil. Kui selleks on mõjuv põhjus, siis antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega.
46.PärS § 56 lg 1 sätestab, et kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. PärS § 57 lg 1 teise lause järgi on annaku täitjaks hageja ja 9(11)
PärS § 58 lg 1 järgi on ta kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses. PärS § 62 lg 1 järgi annaku täitmise nõue tekib pärandi avanemisel.
47.Alates esialgse kostja viibimisest AS X Haigla üldhooldusteenuste osakonnas, nõudis ta hagejalt hooldusteenuse eest tasumisele kuuluva raha tasumist annakuna. Esialgne kostja viibis haiglas alates aprillist 2017 kuni surmani 07.02.2019. Hageja ei vaielnud vastu, et hooldusteenuse eest perioodil aprill 2017 kuni 31.01.2019 tasus esialgne kostja kokku 15 230,18 eurot, millest 482,18 eurot oli meditsiinilise transpordi, massaaži ja õendusabi eest ja ülejäänud oli II astme üldhoolduse tasu. Hageja vaidles nõudele vastu, kuna piisavate isiklike rahaliste vahendite olemasolu tõttu ei vajanud kostja ülalpidamist hageja poolt. Maakohus on õigesti leidnud, et esialgsel kostjal oli õigus saada hagejalt annakuna ülalpidamist. Alates esialgse kostja viibimisest üldhooldusteenusel oli tal mõjuv põhjus, mis oli aluseks ülalpidamise andmisele raha perioodilise maksmisega. Üldhooldusteenus oli esialgsele kostjale vajalik, kuna ta oli haigusloo väljavõtte järgi põdenud eelnevalt ajuinfarkti, oli dementne ning vajas pidevat kõrvalabi. Esialgse kostja kulutused suurenesid alates üldhooldusteenuse saamisest oluliselt ja tema enese igakuisest sissetulekust, milleks oli pension, kulude katmiseks enam ei piisanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja peaks annakuna tasuma kogu esialgse kostja AS X Haigla üldhooldusteenuse eest tasumisele kuuluva. Enne hooldusteenuse saamist majandas esialgne kostja ennast saadavast pensionist ja ei nõudnud hagejalt annaku täitmist. Seega sellel perioodil luges esialgne kostja piisavaks seda, kui hageja teda külastas ja hoolitses tema eest. Alles pärast hooldusega seonduvalt lisakulude tekkimist pöördus ta nõudega hageja poole. Eeltoodust saab järeldada, et mõjuv põhjus perioodiliselt rahas ülalpidamise saamiseks tekkis hooldusel viibimise ajast ja rahaliselt makstava annaku suuruseks tuleb lugeda osa, mida hooldamise kuludest ei katnud esialgse kostja pension. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et esialgse kostja hooldamise tõttu suurenenud ülalpidamiskulusid oleks tulnud katta tema hoiuse arvel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esialgne kostja oleks enne AS X Haigla hooldusteenuse kasutamist oma igapäevaseks ülalpidamiseks kulutanud säästusid. Seetõttu ei saa eeldada, et ka pärast kulutuste suurenemist oleks esialgne kostja pidanud hoolduskulusid osaliselt katma oma säästudest.
48.Toimikus olevate tõendite kohaselt oli esialgse kostja pension 362,70 eurot (I kd, tl 38). Hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Hooldushaiglas oli hageja kokku 22 kuud. Pensionit sai esialgne kostja 22 kuu eest 7979,40 eurot. Esialgne kostja on sotsiaalkindlustusameti õiendi kohaselt oktoobris 2017 saanud täiendavalt pensioni 115 eurot. Kokku oli hooldushaiglas viibimise perioodil esialgse kostja sissetulek pensionist 8094,40 eurot. Annaku arvutamisel tuleb hooldusteenuse tasust maha arvata pensioni summa ja annaku suuruseks jääb 7135,78 eurot (15 230,18- 8094,40). Rahuldamata jääb annaku nõue kokku summas 10 240,40 eurot (lisaks maakohtu poolt rahuldamata jäetud 2146 eurole 8094,40 eurot).
49.Kuna esialgne kostja suri 07.02.2019, siis tuleb tuvastada, kas kostjale, kes on tema pärija, on üle läinud annaku nõue. PärS § 130 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa 10(11)
ühelt isikult teisele üle minna. Ringkonnakohus leiab, et esialgse kostja nõue hageja vastu esialgse kostja eluajal sissenõutavaks muutunud annaku saamiseks on pärandaja õigus, mis läheb pärandi vastuvõtmisel üle pärijale. Seega tuleb kostja vastuhagi annaku saamiseks rahuldada osaliselt summas 7135,78 eurot. Rahuldamata jääb vastuhagi kokku summas 15 382,56 eurot (rahuldamata annaku nõue 10 240,40 eurot + raha nõue 5142,16 eurot).
50.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuna hageja nõue kostja vastu rahuldati 8530,28 euro ulatuses ja kostja nõue hageja vastu 7135,78 euro ulatuses, siis tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejale välja mõista 1394,50 eurot.
51.Arvestades, et nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati osaliselt, hageja nõue korteriomandi jagamiseks tahteavalduse andmiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks jäeti läbi vaatamata ja kostja loobus vastuhagi nõudest tahteavalduse andmiseks kohustamiseks, on maakohus õigesti jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte enda kanda.
52.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega leiab ringkonnakohus, et ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Eeltoodu tõttu menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.