Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu avaldus N K vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu, (registrikood 80514115) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Puudutatud isik: N K (xxx, registrijärgne elukoht: xxx, tegelik elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista N Klt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu kasuks perioodil 31.08.2018. a kuni 31.08.2020. a majajapidamiskulud/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 956 (üheksasada viiskümmend kuus) eurot ja 05 senti.
3.Välja mõista N Klt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu kasuks viivis alates 03.09.2020. a põhinõudelt (956,05 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Välja mõista N Klt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 293 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot, dokumentaalne tõend 3 eurot).
6.Välja mõista N Klt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (293 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtumääruse ärakiri N Kle kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu esitas avalduse N K vastu 956,05 euro võlgnevuse ning menetluskulu nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 1 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr xxx ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 31.08.2018. a kuni 31.08.2020. a tekkinud võlgnevus 956,05 eurot ja menetluskulud summas 293 eurot. Avaldaja palub välja mõista viivis alates 03.09.2020. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskuludelt viivis, alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 03.09.2020. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kuna N. K tegelik asu – ja elukoht oli teadmata, toimetati talle kohtudokumendidn kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 29.09.2020. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse N Kle kättetoimetatuks. Kohtuteates selgitati N Kle materjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 27.10.2020. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
5.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil august 2018 – august 2020. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 956,05 eurot.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 956,05 eurot perioodil august 2018 – august 2020. a. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
9.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised.
10.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 956,05 eurot ja viivis alates 03.09.2020. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 293 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 293 eurot.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.