2-20-10777/5 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-20-10777 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avalduse asjaolud, nõue Puudutatud isik oli kuni 19.06.2020 Xxxx omanik. Elumajas on moodustatud Xxxx, Lehola küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond korteriühistu ning puudutatud isi oli selle korteriühistu liikmeks (KrtS § 1 lg 4). Puudutatud isik oli kuni 19.06.2020.a. korteri omanikuna korteriühistu liikmeteks ning sellest tulenevalt kohustatud avaldajale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu põhikirjale ja seadusele. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt tasumiseks arved ning puudutatud isik ei ole neid vaidlustanud. Avaldaja palub: mõista S. L. ́ilt Lääne-Harju vald, Lehola küla, Xxxx korteriühistu kasuks välja võlgnevus 1505,29 eurot; Mõista S. L. ́ilt Lääne-Harju vald, Lehola küla, Xxxx korteriühistu kasuks välja viivised seisuga 27.07.2020. a summas 108,42 eurot ning alates 28.07.2020.a. välja viivis VÕS §-de 94 ja 113 alusel võlgnetavalt summalt päevas kuni põhivõla tasumiseni; määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud S. L. ́i kanda. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud 25.09.2020.a. isiklikult (tähtsaadetisena xxxx). Puudutatud isik käesolevas asjas seisukohta ei ole esitanud. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas TsMS § 474 lg 4 III lause järgi. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 2 lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine. KÜS § 15 järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas

2-20-10777 ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi üldpindalast. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid. AÕS § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et oli alates 28.05.2002.a. kuni 19.06.2020.a. korteri aadressiga xxxx omanik. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutud isik oli korteriomandi, xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Avaldaja on tõendanud põhikirjaga, et puudutud isikul on kohustus tasuda avaldajale põhikirja p 4.2.6 järgi regulaarselt (üks kord kuus), hiljemalt 28 kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja on esitanud kohtule arved, millest nähtub igakuiselt tasumisele kuuluvate kulude koosseis, nende summa ehk kohustuse ulatus aga ka tasumise tähtaeg ehk arves näidatud tasumise kuupäev. Viidatud arvete ja põhikirjaga on tõendatud, et avalduses märgitud perioodil tuli puudutatud isikul tasuda avaldajale elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid kokku 1505,29 €. Puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud mistahes vastuväited, taotlusi, tõendeid ega väitnud, et ta oleks märgitud nõutud summa avaldajale ära tasunud või et ta poleks tasumisega viivitanud. Kuna puudutatud isik ei ole arvetele, neis toodud summadele, oma kohustuse täitmata jätmisele ega ka viivisele vastu vaielnud, siis leiab kohus avaldaja esitatud tõendeid kogumis hinnates, et avaldus on tõendatud, põhjendatud. Nii on tõendatud, et avaldaja igakuised avalduses märgitud tasunõuded on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi ja et puudutatud isik on rikkunud avaldaja põhikirja p 4.2.6 ja KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 ja AÕS § 75 tulenevat korteriomaniku kohustust tasuda avaldajale igakuiselt elamu ajamandamise jooksevate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid. Kuna puudatud isik on kohustust rikkunud, siis on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, AÕS § 75, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p 2 järgi. Lisaks on avaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi seadusejärgset viivist. Kuivõrd viivisele ei esitanud puudutatud isik vastuväiteid, leiab kohus, et perioodi september 2018 – 27.07.2020.a eest on võlalt viivist 108,42 eurot. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale põhivõlga 1505,29 €, viivist perioodi eest september 2018-27.07.2020 kokku 108,42 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb puudutud isikult välja mõista võlgnetavalt põhivõlalt viivist alates 28.07.2020.a. VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni põhivõla tasumiseni. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus, rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

2-20-10777 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas, kus tegemist võlgnevuse ja viivise nõudega puudutatud isiku vastu, millise tasumisega puudutatud isik on jäänud viivitusse ja sellega põhjustanud avaldaja pöördumise kohtusse, on asjaolusid arvestades õiglane jätta poolte menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg 2 II lausest puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 50 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Kuna riigilõivu tasumine summas 50 eurot nähtub tsiviilasja materjalidest, on avaldaja kulu nimetatud osas põhjendatud ja vajalik. Avaldaja kuludeks on lepingulise esindaja tasu avalduse koostamise eest 2 h, 130 eurot/tund, kokku 260 eurot. Kohus, hinnanud avaldaja õigusabitoiminute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide (esitatud avalduse) sisu ja mahtu, leiab, et esitatud menetluskulud summas 260 eurot seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Kokku loeb kohus avaldaja menetluskulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks summas 310 eurot (50+260). Eeltoodust tulenevalt tuleb S. L.ilt välja mõista avaldaja kasuks menetluskulud summas 310 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (310 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.