Maksekäsk › Euroopa Maksekäsu menetlus

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise, sissenõudmiskulud ja viivise. Kostja võttis hagi õigeks. Kostja hinnangul peaks menetluskulud kandma hageja. Kostja hinnangul on hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund, kuna tegu on tüüphagiga. Kohus lahendab asja õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 järgi. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib siiski menetluskuludega seonduvalt järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus arvestab sellega, et enne hagi esitamist toimus Euroopa maksekäsumenetlus. Hageja esitas Euroopa maksekäsu avalduse 04.02.2020, millele kostja esitas vastuväite 31.03.2020. Nõue anti üle hagimenetlusse 17.04.2020 kohtumäärusega. Hagi esitati 21.09.2020. Kuivõrd kostja esitas Euroopa maksekäsu menetluses vastuväite, siis oli hagi esitamine tingitud nimetatud asjaolust – kostja saanuks hagi esitamist vältida maksekäsu avaldusele vastuväite esitamata jätmise või nõude tasumisega. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot ja hagi esitamisega seotud õigusabikulud 350 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnitasu 100 eurot). TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Hagihind praeguses asjas on 327,66 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tuleb hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot. Seetõttu on põhjendatud riigilõivukulu 75 eurot ning enamtasutud riigilõivu 25 eurot saab hageja tagasi taotleda. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu avalduse esitamisega seotud kulu 20 eurot peab kohus samuti põhjendatuks (TsMS § 144 lg 1 p 7 ja § 4842). TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.“ TsMS § 405 lg 1 p 4 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid. Hageja õigusabikuluks on 350 eurot. Kohus vähendab hageja õigusabikulusid. Kohus peab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja tegevus seisneb lennuhüvitiste nõudmises, seega on teatud mõttes tüüphagiga; samas ei ole tegu mehhaanilise „lünkade täitmisega“, kuivõrd hageja kujundab seisukoha ka kostja varasemalt (kohtueelselt) esitatud vastuväidete kohta. Hageja ei saa ette näha, kas kostja võtab hagi õigeks, ei vasta või kujuneb välja sisuline vaidlus. Teisalt arvestab kohus, et hageja ei puutunud nõudega kokku esmakordselt hagi koostama asudes, vaid nõue esitati varem Euroopa maksekäsuavaldusena. Kohus peab hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks seetõttu 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot vastab turuhinnale ja ei ole ebamõistlikult suur. Põhjendatud õigusabikulu on seega 200 eurot. Kohus juhib täiendavalt tähelepanu, et Riigikohus on lahendites 3-2-1-4-15 (p 14) ja 3-2-1-29-17 (p 13.1) leidnud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid). Antud juhul ületavad hageja taotletavad õigusabikulud hagihinda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 295 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.