Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-20-121556

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; AS Luminor Bank – EE221700017003510302. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-20-121556 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing A&B Works (edaspidi OÜ A&B Works) esitas 04.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2605.88 euro saamiseks. Kohus tegi 09.06.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.06.2020 aadressil xxx. Võlgnik, osaühing Evento Ventilatsioon (edaspidi OÜ Evento Ventilatsioon) esitas 15.06.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.06.2020 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.07.2020 esitas OÜ A&B Works oma nõude OÜ Evento Ventilatsioon vastu hagiavaldusena, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 2560 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 69.39 eurot ja viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 8% põhivõlalt aastas ning lisanduva viivise. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mille alusel teostas hageja kostjale ventilatsioonitöid mahus 420 tundi maksumusega 15 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks ja kostja kohustus hagejale teostatud tööde eest tasuma. Kostja on jätnud hageja poolt tehtud tööde eest tasumata ega ole töötasu maksnud ka peale hageja poolt edastatud meeldetuletusi. Kohus on kostja seaduslikule esindajale menetlusdokumendid avaliku e-toimiku (AET) vahendusel kätte toimetanud 21.09.2020. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 2727.58 euro, s.h põhinõude 2560 euro, võla sissenõudmiskulude 40 euro, 14.07.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 69.39 euro ja ajavahemikul 15.07.2020 – 26.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 58.19 euro väljamõistmiseks, kuna nimetatud nõuded on

2-20-121556 õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise 8% põhinõudelt (2560 eurot) aastas alates 27.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 2727.58 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 275 euro ja õigusabikulu 288 euro, kokku 563 euro väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud osaliselt põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi teenust kokku 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 60 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja ajakulu on olnud järgmine – hagiavalduse koostamine 3 tundi ja 15 minutit ning 09.09.2020 kohtumäärusele vastuse koostamine 45 minutit. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu osaliselt põhjendatud. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu (hagiavalduse sisu moodustab kokku 2,5 lehekülge), peab kohus nimetatud dokumenti koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Võttes arvesse hageja 16.09.2020 vastuse sisu ja mahtu (vastuse sisu moodustab kokku 0,5 lehekülge), peab kohus nimetatud dokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 20 minutit. Seega peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku 2 tunni ja 50 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu määr on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid kokku 170 euro ulatuses (2 h x 60 + 50 minutit x 1), millele lisandub käibemaks 34 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 479 eurot (275 + 170 + 34). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.