Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu avaldus A N vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu (registrikood 80273551, asukoht Lauri tee 33, 11912 Tallinn); Avaldaja lepingulised esindajad: Irina Bušujeva, Alesja Duluškova (SA SAK Fond, asukoht J. Vilmsi 47, 10126 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: A N (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu avaldus A N vastu võlgnevuse saamiseks. Mõista puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus ajavahemiku 01.06.2018-30.06.2020.a eest summas 4723,01 eurot.
2.Mõista puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (4723,01 eurot) alates 31.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku A N kanda. 3.2 Välja mõista puudutatud isikult A N avaldaja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 266 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 216 eurot). 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 266 eurot) tuleb puudutatud isikul A N tasuda Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinn Lauri tee 33 korteriühistu esitas 31.07.2020 Harju Maakohtule hagi ja pärast puuduste kõrvaldamist 02.09.2020 avalduse A N vastu võla nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse 02.09.2020. Käesoleval juhul nõuab korteriühistu hagita menetluses majandamiskulude tasumist xxx korteriomanikult, kelleks on puudutatud isik A N. 02.10.2020 esitas avaldaja täpsustatud avalduse tervikteksti.
2.Avalduse kohaselt omandas puudutatud isik 08.05.2002.a. Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu (edaspidi KÜ) korteriomandi aadressil xxx, Tallinn ja sellest ajast puudutatud isikul tekkis kohustus avaldaja poolt esitatud arvete tasumiseks. Viimaste aastate jooksul on puudutatud isik on tasunud väga ebaregulaarselt talle KÜ poolt esitatud kommunaalarvete alusel makseid, kuid jättes osaliselt tasumata või tasudes ebaõige summa. Puudutatud isikul oli võlgnevus, mida ta maksab hilinemisega ja seetõttu uued arved jäävad maksmata ja nii võlgnevus muutub, tekib uus võlg, tasumata vana. Puudutatud isiku võlgnevus KÜ ees igakuiselt kasvab. Nimetatut tõendab puudutatud isikule esitatud arved ja tabel.
3.Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on pikaajaline ja avalduse aluseks olev võlgnevuse summa on saadud avalduse lisas toodud arvete arvestuse alusel ehk alates juuni 2018. Põhivõlgnevus ajavahemikus 01.06.18 – 30.06.2020.a on summas 4723,01 eurot.
4.KÜ Lauri tee 33 põhikirja p. 3.2.6. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majapidamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras.
5.Alates 01.01.2018.a. jõustunud KrtS, mille § 34 lg 2 kohaselt, korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Millest tuleneb, et korteriomandi, mis koosneb eriomandist hoone reaalosast ja ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub, kaasomandit (koridorid, trepid, keldri, kinnistu territooriumi jne) valitseb korteriühistu. KrtS § 40 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, samas lg 2 kohaselt, korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve ning eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Puudutatud isik on rikkunud seadusandlust ja KÜ põhikirja. KÜ on täitnud omapoolsed kohustused puudutatud isiku ees.
6.Avaldaja palub kohtul: 1. Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevus ajavahemikus 01.06.2018-30.06.2020.a summas 4723,01 eurot. 2. Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivised alates avalduse sisseandmisega kohtusse (31.07.2020.a) põhinõudelt summas 4723,01 eurot kuni põhinõude kohustuse täitmiseni vastavalt VÕS § 113 lg 1. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
2-20-11126
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
7.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 30.09.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik A N Tallinnas, Lauri tee 33 asuva korteriomandi nr xxx omanik (dtl 9-13). Seega on puudutatud isik Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
11.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
12.Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 01.06.2018-30.06.2020.a tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 4723,01 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt dtl 54-58, 6487). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Korteriühistu Lauri tee 33 põhikirja p. 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majapidamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (dtl 55).
13.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab
2-20-11126 võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
14.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu avalduse A N vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse ajavahemiku 01.06.2018-30.06.2020.a eest summas 4723,01 eurot. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult A N välja Tallinn, Lauri tee 33 korteriühistu kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest (4723,01 eurot) alates 31.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab ning pooled ei suuda lahendada omavahelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 30.06.2020 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
17.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 04.09.2020 menetluskulude nimekirja, paludes mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 545 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 4,5 h eest summas 495 eurot).
18.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas vähekeerukas asjas avaldajale õigusabi osutamiseks ei ületa 3 h. Muuhulgas puudus avaldajal vajadus oma avaldust korduvalt täiendada. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11,
2-20-11126 p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 72 eurot (koos käibemaksuga). Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 216 eurot (3 x 72).
19.Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 266 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 216 eurot). Vastavalt avaldaja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (266 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda avaldajale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.