2-20-13564/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-20-13564 vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale Avaliku E-Toimiku kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb hageja ja Plaadingud OÜ (põhivõlgnik, uue nimega Ambohimasina Mahitsy OÜ) vahel 02.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr x, mille lisa 1 kohaselt on laenu kokkuleppe tagamiseks sõlmitud 02.05.2019 kostjaga käendusleping. Käenduslepingu alusel vastutab kostja Plaadingud OÜ kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte suuremas summas kui 30 000 eurot. Laenulepingu järgi kohustus põhivõlgnik tasuma laenusumma 15 000 eurot ja intressi (määraga 25%) vastavalt ,alsegraafikule osamaksetena. Põhivõlgnik jäi osamaksete tasumisega võlgnevusse alates 29.10.2019 summas 9168,48 eurot. Kostja ei ole vaatamata teavitusele ja maksunõudele võlgnevust tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 2 alusel vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies mahus, vastutades ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksimise ning kahju hüvitamise eest. Asjaolu, et põhivõlgnik ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud osamakseid, annab tunnistust, et põhivõlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 9168,48 euro ja intressi 1335,53 euro saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja

2-20-13564 viivise nõue on seega põhjendatud ning seda vastavalt lepingus ettenähtud määrale. Hageja on nõudnud viivist ka intressidelt lähtudes nõude esitamisel laenulepingu p-st 7, kuid VÕS § 113 lg-st 6 tulenevalt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust lähtudes on tühine kokkulepe viivise maksmiseks intressilt ning hagaja ei ole vaatamata tagaseljaotsusele seda õigustatud nõudma. Põhjnedatud on sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhinõudelt perioodi eest 30.04.2020-17.09.2020 summas 2585,51 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on TsMS § 367 kohaselt põhjendatud viivise nõue ainult põhinõudelt, mitte intressilt. Hageja nõue viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 900 eurot ja riigilõivust 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Kuna kohus vaatas hagi tagamise taotluse läbi ja jättis selle rahuldamata, jääb nimetatud riigilõiv 50 eurot hageja enda kanda. Ülejäänud riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (900 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik