Osaühingu Central Hotell hagi Aktsiaseltsi NG Eesti vastu leppetrahvi ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. septembri 2019. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
34 153 eurot 91 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaseltsi NG Eesti apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) Osaühing Central Hotell (registrikood 10922249); seaduslik esindaja ML ja esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja (apellant) Aktsiaselts NG Eesti (registrikood 10711943), lepingulised esindajad vandeadvokaat Gert Kasekivi ja Aleksandr Mazko Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14. oktoobri 2020. a kohtuistungil
Resolutsioon:
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1 Aktsiaselts NG Eesti tasub 30 800 eurot Osaühingule Central Hotell 28 päeva jooksul alates kompromissmääruse jõustumisest. Summa tasutakse Osaühingu Central Hotell arvelduskontole EE942200221049638788 Swedbank AS-is.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-7645 1.2 Pooled kinnitavad, et pärast punktis 1.1 nimetatud summa tasumist, puuduvad pooltel 15. detsembri 2016. a kokkulepetest tulenevad mistahes rahalised ja mitterahalised nõuded.
Tühistada Harju Maakohtu 25. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7645 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
5.Tagastada Aktsiaseltsile NG Eesti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 500 eurot Aktsiaseltsi NG EESTI arvelduskontole EE482200221015715127 Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.16. mail 2018 esitas Osaühing Central Hotell (hageja) maakohtusse hagi Aktsiaselts NG Eesti (kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale aadressidel Narva mnt 7C, 7E, 9C, 9E kinnistu, millel asub Park Inn by Radisson Central Tallinn hotell (hotell). Hotelli sissepääs ei asu kohe tänava ääres, vaid Narva mnt ääres asuvate hoonete taga. Seetõttu pääseb Narva mnt poolt hotellile ligi vaid läbi Narva mnt 7b1 asuva kinnistu hoone all oleva kangialuse (kangialune). Sel põhjusel on Narva mnt 7C, 7E, 9C, 9E kinnistute igakordse omaniku kasuks seatud juba 04. mail 2004 Narva mnt 7b kinnistut koormav teeservituut. Kostja soovis ehitustööde ajaks kangialuse sulgeda.
15.detsembril 2016 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe (edaspidi: kokkulepe) kangialuse sulgemisaegade ja -tingimuste kohta. Pooled leppisid kokku, millal pidi kangialune olema avatud jalakäijatele ja sõidukitele, millal on keelatud mürarikaste tööde tegemine, mis ajal ja tingimustel võib kangialune olla täielikult suletud ning millal peab see olema lõplikult (ka turistidele) avatud. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja tähtaegade rikkumise korral maksma hagejale leppetrahvi 200 eurot päevas. Kostja rikkus kokkulepet. Hageja nõudis rikkumise eest leppetrahvi summas 30 800 eurot järgmiste perioodide eest: 15. märts 2017 kuni 01. mai 2017 ja 23. oktoober 2017 kuni 05. veebruar 2018. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 889.91 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Leppetrahv oli kehtestatud teeservituudi teostamise kokkuleppe rikkumise juhuks, mistõttu leppetrahvi kokkulepe oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud vormis. Leppetrahvi kokkulepe on seadusest tuleneva vorminõude rikkumise tõttu tühine. Seaduse kohaselt ei või leppetrahvi nõuda kohustuse rikkumise vabandatavuse korral. Kokkuleppe täitmine ei sõltunud kostjast ja kehtivad õigusaktid keelavad avada tunnelit, kui see on ohtlik inimeste elule ja tervisele. Lisaks oli kostja seisukohal, et hageja leppetrahvi nõue on
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-7645 ebamõistlikult suur. Kostja palus vähendada hageja leppetrahvi nõuet 0 euroni, kuna hagejal ei ole kahju tekkinud. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 25. septembril 2019 otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks 31 689.91 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt seaduses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud 7 640.23 eurot ning lisanduva viivise seaduses sätestatud määras.
4.Kohtu hinnangul sõlmisid pooled 15. detsembril 2016 võlaõigusliku kokkuleppe, millega anti kostjale õigus piirata teatud aegadel hageja poolset servituudist tulenevate õiguste teostamist ning lepiti kokku lepingut rikkunud poole kohustus maksta leppetrahvi. Võlaõiguslikule kokkuleppele ei kehti notariaalselt tõestatud vorminõuet.
5.Kostja on ohtu inimeste elule ja tervisele põhjendanud peamiselt sellega, et kraana töötamise ajal võis olla ohus tunnelis liikuvate inimeste elu ja tervis. Sellisel juhul pidi kostja kokkuleppe nõuetekohaseks täitmiseks tagama, et kraana ei tööta ajal, mil kostja võttis hageja ees 15. detsembri 2016 kokkuleppega kohustuse hoida tee avatud. Kohtule esitatust ei nähtu vääramatu jõu esinemist.
6.Kohus luges tõendatuks, et kangialune tee oli suletud 13. septembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2017 ja et perioodil 23. oktoober 2017 kuni 05. veebruar 2018 polnud kangialune tee liiklemiseks avatud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja sai kasutada poolte kokkuleppest tulenevat õigust sulgeda kangialuse tee kasutamine jalgsi liiklemiseks põhjendatud vajaduse korral maksimaalselt 40 kalendripäevaks perioodil 13. septembrist 2017 kuni 22. oktoobrini 2017. Ülejäänud ajavahemikul 15. märtsist 2017 kuni 12. septembrini 2017 ja alates 23. oktoobrist 2017 pidi kangialune tee olema avatud jalgsi liiklemiseks ööpäevaringselt. Seejuures oli kostja kohustatud avama tee täies ulatuses piiramatuks ööpäevaringseks liiklemiseks alates 01. detsembrist 2017.
7.Pooltevaheline kokkulepe ei ole sõlmitud hea usu põhimõtte vastaselt. Leppetrahvi nõudmiseks ei pea hageja tõendama, et talle on kahju tekkinud. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Kostja pole ka välja toonud mõjuvaid põhjuseid leppetrahvi vähendamiseks. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
9.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
10.14. oktoobri 2020 kohtuistungil saavutasid menetlusosalised ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada.
11.15. oktoobri 2020 e-kirjaga palus ringkonnakohus pooltel avaldada, kas nad peavad vajalikuks määratleda ära arvelduskonto number, kuhu kantakse kompromissis kokkulepitud summa. Nii hageja kui kostja saatsid kohtule 15. oktoobril 2020 vastused, milles avaldasid soovi arvelduskonto lisamiseks kompromissi. Hageja palus
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-18-7645 raha kanda Osaühing Central Hotell arveldusarvele EE942200221049638788 Swedbank AS-is.
12.Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
14.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
15.Pooled on kohtule avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust.
16.Apellant (kostja) taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel tuleb taotlus rahuldada. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Sellest pool ehk 500 eurot tuleb apellandile tagastada. Apellant on palunud kanda tagastatav riigilõiv AS NG EESTI arvelduskontole EE482200221015715127 Swedbank AS-is.
17.Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda kanda.
18.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kompromissis avaldanud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Seega võib määruse peale esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe tööpäeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.