Võlaõigus › Võõrandamislepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Tartu Maakohtu menetluses on Betonipumppaus Laatikainen OY hagi OÜ TMR GROUP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise lepingu, milles leppisid kokku, et kostja esitab hagejale betooni tarnimiseks tellimuse ja kohustub selle eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja tarnis kolmel korral kostjale betooni ja esitas arved nr XXX (11.06.2019. a) summas 3110,41 eurot, nr XXX (12.07.2019. a.) summas 1329,45 eurot ja nr XXX (30.07.2019. a.) summas 5015,44 eurot. Arvete maksetähtajad olid vastavalt 12.07.2019. a, 1.08.2019. a ja 25.08.2019. a. Kostja arveid vaatamata meeldetuletustele ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 9455,30 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 696,01 eurot; samuti viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.

Kostjale on hagimaterjalid, hagi menetlusse võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue 27.07.2020. a kooskõlas TsMS §-ga 323 kätte toimetatud menetlusdokumentide andmisega kostja registreeritud asukohas kostja XXX K.R. Kostja ei ole hagile tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagi saab tagaseljaotsusega rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisaks avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele taotlenud ka viivise väljamõistmist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS § 1131 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 407,65 eurot (põhivõlg 9455,30 eurot, kohtuotsuse tegemise aja – 20.10.2020.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 912,35 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja hageja õigusabikulud 600 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on tasutud riigilõivu suurus põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja riigilõiv 600 eurot.

TsMS §-de 138 lg 1 ja 144 p 1 alusel on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (Riigikohtu 12.06.2013 määrus nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja ei ole tunnitasu suurust eraldi välja toonud, samuti ei ole põhjalikumalt kirjeldatud, millest õigusabikulud koosnevad. VÕS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus määrab seetõttu hageja põhjendatud õigusabi kulud kindlaks asja materjalide põhjal. Arvestades kohtupraktikas aktsepteeritavaks peetud tunnitasu määra 120 eurot, on hageja kulutanud hagiavalduse koostamisele ja komplekteerimisele 5 tundi. Asja olemust ja mahtu arvestades peab kohus sellises mahus ajakulu igati põhjendatuks, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka õigusabikulu 600 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.