Swedbank P&C Insurance AS avaldus O. K. ja O. K. vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
1242,80 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
17.august 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS, rg-kood 11269248, asukoht Liivaia 12, 15039 Tallinn Avaldaja lepinguline esindaja: B. J., e-post xxx Puudutatud isik 1: O. K., ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Puudutatud isik 2: O. K., ik xxx, elukoht xxx Puudutatud isikute lepinguline esindaja: Harland Paas, epost [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Jätta Swedbank P&C Insurance AS hagi O. K. ja O. K.i vastu tekitatud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
2.Jätta puudutatud isikute O. K. ja O. K.i ning avaldaja Swedbank P&C Insurance AS menetluskulud avaldaja Swedbank P&C Insurance AS kanda.
3.Välja mõista avaldajalt Swedbank P&C Insurance AS-ilt puudutatud isikute O. K. ja O. K.i kasuks menetluskulud 158,00 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS esitas 20.03.2020 Viru Maakohtule hagi O. K. ja O. K.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse asjaolude kohaselt 2017. aasta märtsis toimus IdaVirumaa maakonnas xxx korteris nr x(edaspidi vara), mis kuulub I. Z. omandisse, kahjujuhtum, kus O. K. ning Olek K.’i (edaspidi koos puudutatud isikud) ühisomandisse kuuluvas korteris nr 27 toimus veeavarii. Veeavarii tagajärjel sai all asetseva vara siseviimistlus ja kodune vara veekahju. Veekahju tekkimist deklareeritud viisil tõendab Korteriühistu (KÜ) Estonia puiestee 7 14.04.2017 teade, mille allkirjastas S. R. (Lisa 1). Teate kohaselt toimus veeavarii 21.03.2017. Vara oli kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance ASis, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse sertifikaat nr xxx (Lisa 2). Kahjujuhtumi fakti kohta on hageja avanud kahjutoimiku nr xxx ning hüvitanud kannatanule kindlustushüvitise kokku summas 1 242,80 eurot. Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 12.04.2017 fikseeriti sündmuskohal varal järgmised kahjud: värvitud betoonlagi märgunud ja laes kollased laigud (köögi lagi ühtne terviku esiku laega), köögis laminaatparkettpõrand pundunud (köögi põrand ühtne tervik esiku ja toaga), toas laminaatparkettpõrand pundunud, söögilaua üks jalg pundunud, voodi üks jalg pundunud (Lisa 3 ja 4). 13.04.2017 koostas hageja koostööpartner L OÜ vara remondikulude eelkalkulatsiooni. Remondisummaks määrati 1 033,30 eurot (Lisa 5). Lisaks korteri nr 24 siseviimistlusele sai kahju ka vara hulka kuuluv voodi ning söögilaud, mis utiliseeriti OÜ B. poolt(Lisa 6, 6.1). Vara omanik soetas endale uue söögilaua ning voodi, mille maksumuse hüvitas hageja summas 599,00 eurot (Lisa 7). 27.04.2017 otsusega hüvitas hageja kannatanule kahjuhüvitise summas 1 542,30 eurot, so siseviimistluse remondikulud 1 033,30 eurot, kodune vara: söögilaud ja voodi 599 eurot ning saadud summast lahutada kindlustusvõtja omavastutus 90 eurot. (Lisa 8). 09.03.2018 edastas hageja O. K.’le nõudekirja nr A01.10-275-02/230, milles palus hüvitada hageja poolt vara omanikule väljamakstud kindlustushüvitis summas 1 242,80 eurot hiljemalt 23.03.2017 (Lisa 9). Avaldaja vähendas tagasinõudes vara omanikule väljamakstud summat. Avaldaja vähendas 50% võrra summat, mille eest vara omanik soetas endale kindlustusjuhtumi järel söögilaua ning voodi, mille maksumuseks oi 599 eurot. O. K. nõudele ei vastanud, mistõttu saatis avaldaja O. K.’le 02.04.2018 korduva tagasinõude ning palus nõudesumma 1 242,80 eurot tasuda hiljemalt 09.04.2018. Teatises märkis avaldaja, et nõudesumma tasumata jätmisel pöördub avaldaja kohtu poole. Samuti teatas avaldaja, et kohtusse pöördumisel lisandub nõudesummale viivis seaduses sätestatud määras (Lisa 10).
2.Puudutatud isikud O. K. ja O. K. vaidlesid avaldusele vastu. Vastuse kohaselt on kahjunõue nende vastu põhjendamatu. Avalduses on märgitud, et 2017 märtsis toimus xxx kahjujuhtum, mille põhjustas kostjate ühisomandisse kuuluvas korteris x toimunud veeavarii. Puudutatud isikud ei ela alaliselt xxx korteris, sest reaalselt elab seal O. K. ema. Puudutatud isikud kinnitavad, et neil puuduvad igasugused andmed avalduses väidetud veeavarii toimumise kohta 2017. aasta märtsis. Nende hinnangul ei piisa veekahjustuste tekkepõhjuse tõendamiseks korteriühistu esindaja poolt 14.04.2017 (peaaegu kuu hiljem) väljastatud teatest õnnetuse tekkepõhjuse kohta. Ühtegi teist tõendit avaldaja oma väite tõendamiseks aga esitanud ei ole. Kõnealuses teates on märgitud kahju tekkepõhjusena korteri x veetorustiku rike. Selgusetuks jääb, milles väidetav rike seisnes ning
millisel viisil ja kelle poolt see kõrvaldati. Puudutatud isikud juhivad tähelepanu sellele, et korteriühistu esindaja ei pruugi selles vaidluses olla erapooletu. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad kaasomandi eseme tavapärase valitsemise hulka kaasomandi korrashoid ja remont. Viidatud KrtS õigusnormide alusel ei ole välistatud, et avaldaja peaks oma nõude suunama hoopis korteriühistu vastu.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
4.Praeguse asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ja mis lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.04.2020 kohtumäärus ts. asjas 2-1919561). Avalduse ese- kindlustuslepingust tulenev kindlustusandja kahjunõue kahju tekitanu vastu (VÕS § 492 lg 1).
5.Vaidlust ei ole selle üle, et Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames välja kindlustushüvitise kogusummas 1 242,80 eurot
6.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu motiividel: 1) avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi; 2) kohtule esitatud 14.04.2017 korteriühistu esindaja tõend ei ole usaldusväärne.
7.VÕS § 476 lg.1 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vaidlust ei ole selle üle, et Swedbank P&C Insurance AS maksis vara kahjujuhtumi raames kindlustatud isikule välja kindlustushüvitise kogusummas 1 242,80 eurot VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on hagejal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Kahtlemata on korteriomaniku, kelle korteriomandit läbi veeavarii kahjustati, õiguseid rikutud, so talle tekitati õigusvastaselt kahju (VÕS § 1045 lg.1 p.5). VÕS § 492 lg.1 alusel läks kindlustatud isiku nõudeõigus üle avaldajale). Seega edasi tuleb asjas tõendada kas puudutatud isikud on kahju tekitamises süüdi ja vastutavad kahju tekitamise eest.
8.VÕS § 1050 lg.1 kohaselt Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isikud kinnitavad, et ei ole kahju tekitanud. Avaldaja väidab et kahju kolmandatele isikutele tekkis puudutatud isikute ühisomandisse kuuluvast korteriomandist, seega puudutatud isikud ei ole täitnud oma korteriomandi korrashoiukohustust nõuetepäraselt. Avaldaja tõendab puudutatud isikute süüd korteriühistu (KÜ) Estonia puiestee 7 14.04.2017 teatega, mille allkirjastas S. R. (Lisa 1). Teate kohaselt toimus veeavarii 21.03.2017. Muid tõendeid, mis tõendaksid, et kahju kolmandatele isikutele tekkis kostjatele ühisomandina kuuluvast korterist, kohtule ei ole esitatud. Maakohus tuvastas asja menetlemisel, et 14.04.2017 tõend, millele avaldaja tugineb, ei ole välja antud korteriühistu Estonia puiestee 7 seadusliku esindaja poolt. Tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud 14.04.2017 korteriühistu seaduslikuks esindajaks. Maakohus pakkus avaldajale võimaluse esitada kohtule täiendavaid tõendeid selle kohta, et S. R.l oli pädevus korteriühistu nimel sellist tõendit allkirjastada. Kohtuistungil palus kohus avaldajal selgitada ka toimiku lk.9 blanketiga seonduvat, so kas blanketi peal tehtud märge, et kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel vaatlusel ka puudutatud isikutele kuuluvas korteris nr 27. Maakohus määras avaldajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks 31.augustini 2020 ja pikendas seda avaldaja taotlusel kuni 04.septembrini 2020. Avaldaja esitas oma seisukoha 04.septembril 2020, milles tunnistas, et 14.04.2017 tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud korteriühistu seaduslikuks esindajaks sel ajal. Vastavalt 04.septembri 2020 seisukohale, avaldaja võttis peale seda ühendust korteriühistu seadusliku esindajaga, kes kinnitas, et „S. R. töötab koos temaga korteriühistu heaks“ ja lubas esitada vastava volikirja või lepingu, kuid ei teinud seda. Korteriühistu seaduslik esindaja kinnitas, et nimetatud S. R. käis veekahjut tuvastamas ning viibis isiklikult sündmuskohal. Seaduslik esindaja lubas ka selle kohta tõendi esitada. Avaldaja esindaja märkis oma 04.septembri seisukohas, et soovib eelpool nimetatud tõendi kohtule esitada „järgmisel nädalal esimesel võimalusel“ . Samuti märkis avaldaja, et olenevalt nende kahe kirjaliku tõendi sisust võib tekkida vajadus S. R. või Julia Tšerkassova ülekuulamiseks tunnistajana, kuid avaldaja loodab, et piisab siiski kirjalikest tõenditest. Maakohus ei loe avaldaja 04.septembri seisukohas avaldaja poolt märgitud „avaldaja soovib eelpool nimetatud tõendi kohtule esitada „järgmisel nädalal esimesel võimalusel“ . Samuti, et olenevalt nende kahe kirjaliku tõendi sisust võib tekkida vajadus S. R. või J. T. ülekuulamiseks tunnistajana, kuid avaldaja loodab, et piisab siiski kirjalikest tõenditest „
avaldaja taotluseks veel kord taotleda tõendite esitamiseks täiendavat tähtaega. Nimetatud kirjas puudub vastav selge nõue ja ka põhistus- miks avaldaja ei saanud tõendeid esitada kohtule poolt määratud tähtajaks 31.august 2020 ega pikendatud tähtajaks, so 04.septembriks 2020. Maakohus märgib siinjuures, et avaldaja ei ole oma 04.septembri 2020 seisukohas viidatud tõendeid kohtule ka hilinemisega esitanud.
9.Maakohus on seisukohal, et avalduses puudutatud isikute väidetavat süüd tõendav 14.04.2017 tõend ei ole usaldusväärne- maakohus tuvastas, et tõendi allkirjastanud S. R. ei olnud korteriühistu seaduslik esindaja ja kohtule ei ole esitatud ka teisi tõendeid tõendamaks, et S. R.l oli pädevus korteriühistu nimele vastava tõendi esitamiseks.
10.Maakohus on seisukohal, et kortermajas asuva korteri veekahjustus ei pruugi olla alati just ülal (kahjustatud korteri kohal) asuva korteri põhjustatud. Veekahjustus võib tekkida ka korteromanike kaasomandi osas asuvast veevärgist või mõnest ülalkorrusel asuvas naaberkorteris toimunud veerikkest, kus vesi on mööda ehituskonstruktsioone voolanud mitte otse alla (otse all asuvasse korterisse) vaid all olevasse kõrvalkorterisse. Puudutatud isikud kinnitasid nendele kuuluvas korteris sel ajal veeriket ei olnud ja keegi ei pöördunud ka nende poole, et tuvastada, kas veerike sai alguse nendele kuuluva korteriomandi reaalosast. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikute esindaja esitas kohtule 17.08.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepingulise esindaja tasu osaliselt makstud riigi poolt arvestusega, et esindaja 2 esimest töötundi on õigusbüroo kliendi jaoks tasuta, järgnevalt 40 eurot töötunni eest, lisaks tuleb tasuda 5 eurot kliendilepingu sõlmimise tasu. O. K. tasus lepingu tasu 5 eurot ja esindaja 3,7 töötunni eest kokku 153 eurot (sisaldab käibemaksu). Esindaja töö sisaldab tsiviilasja materjalidega tutvumist, konsultatsiooni ja kirjaliku vastuse koostamist. Menetluskulud kokku 158 eurot. Puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja kulu 40 eurot töötunni eest on põhjendatud ja tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja avaldajalt puudutatud isikute õigusabikulud 158 eurot.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 225 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.